Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

I ASJAOLUD

on üürikorteriga (üürilepingu sõlmis elukaaslane ja isik märgitud lepingusse elanikuna) ning J. Pallo on saanud kriminaalhooldusametnikult loa antud eluasemel elamiseks. Peale J. Pallo elab antud eluasemel ka tema elukaaslane ja nende ühine alaealine tütar. Vastavalt kohtlemistasemele toimuvad korralised kodukülastused vähemalt üks kord kuus. Kodukülastusel on J. Pallo olnud ka koostöövalmis ning olnud ametnikega suheldes viisakas. 27.01.2023 on kriminaalhooldusametnik suhelnud Politsei- ja Piirivalveameti Põlva piirkonnapolitseinik Maarika Moreliga ning küsinud infot J. Pallo käitumise kohta. M. Moreli sõnul ei ole ühtegi väljakutset antud eluasemele toimunud. Lisaks infosüsteemidest nähtub viimane kokkupuude kriminaalhooldusalusega suvelõpus (sündmused kajastatud 23.08.2022 erakorralises ettekandes). Küll on teadaolevalt olnud üks vahejuhtum xxxx Hotellis, kus isik jättis tasumata hotelliarve. Tänaseks teadaolevalt on J. Pallo selle arve tasunud ja seetõttu ei ole ka menetlust alustatud. Janek Pallo töötas katseaja alguses ametlikult xxxxxxxx xx, kuid 16.12.2021 esmavestlusel teavitas, et tuli 2021.a detsembri alguses töölt ära ja otsib uut töökohta. Töölt lahkumise põhjuseks nimetas hooldusalune, et kohtutäiturid võtsid tema palgast liiga palju maha. Peale seda oli J. Pallo töötuna arvel, kuid alates 01.08.2022 on ta registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Lisaks on talle määratud osaline töövõime. Andmeid elatusvahendite kohta on J. Pallo kriminaalhooldusametnikule esitanud. Ebapiisavate sissetulekute tõttu ei ole saanud isik tasuda kohtukulusid. Karistusregistri 27.01.2023 väljavõtte kohaselt ei ole lisandunud uusi süütegusid. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et senine kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt. Janek Pallo on pannud toime korduvaid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, mida aga on kohus juba arutlenud 12.10.2022 erakorralise ettekande istungil. Käesoleva ettekande eesmärgiks pole taas samu rikkumisi etteheitena käsitleda. Käesolevalt on ametniku peamiseks etteheiteks 05.01.2023 tuvastatud alkoholi tarvitamine. J. Pallo on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et on valmis pöörduma alkoholiravile ning vastavasisulise nõusoleku ka esitanud. J. Pallo ei ole varasemalt tunnistanud alkoholiprobleeme ega avaldanud soovi ravile pöördumiseks ning alkoholiprobleemidega tegelemiseks. Praegune soov ravile pöörduda võib näida välise motivaatorina, et pääseda karistuse täitmisele pööramisest, kuid võib sellest hoolimata kujuneda positiivseks tõukes muutuste kujunemisel. Teadaolevalt on J. Pallo pannud ka aja xxxxxxxx vastuvõtule (21.02.2023 dr xxxxxxxx). Kui J. Pallo jätkuvalt rikub talle kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida J. Pallo mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.

II KOHTU PÕHJENDUSED

seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

Kohus leiab, et lisakohustuse määramine võimaldab hinnata, kas Janek Pallo on tõepoolest valmis muutma oma senist eluviisi või on tegemist paljasõnalise lubadusega, mille täitmiseks puudub isikul tegelik tahe. Juhul, kui Janek Pallo endiselt kuritarvitab talle antud võimalust kohustuste rikkumise näol, on edasine lahendus ühiskonnast eraldamine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Tulenevalt eeltoodust, rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse Janek Pallole täiendava kohustuse määramiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Janek Pallot käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.