Viru Vangla taotlus Ivo Kurmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla
O
O TE
L
Kohus
04.11.2026, videokohtuistung
IS
Kohtuistungi toimumise aeg
E
Ivo Kurm (isikukood 37702210306; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: XXX) Karistuse kandmise algus 26.04.2026 ja lõpp 09.11.2027
Süüdimõistetu
M
RESOLUTSIOON
U
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras:
ST
Jätta Ivo Kurm vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise valve alla.
U
Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord
JÕ
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Vangla esitas 30.10.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Kurmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.
2.Viru Maakohus kuulutas 28.04.2026 otsuse, millega tunnistas I. Kurm süüdi KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 6 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamise ajast - 26.04.2026. 1(8)
1-26-3042
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
3.Kinnipidamisasutuses I. Kurmi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on ohtlik konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute (risk ühiskonnas) ning avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb alkoholijoobes sõiduki juhtimises, millega seab ohtu üldise liiklusturvalisuse; vägivalla kasutamisega ähvardamises, mille käigus võib kasutada nuga; narkootilise aine käitlemises, millega aitab kaasa narkootilise aine levimisele ühiskonnas. Varasemalt oht seisnenud ka vägistamises ning röövi käigus kergete kehavigastuste tekitamises, mille käigus on kasutanud nuga. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist, käitub hetke ajendil, ei paranda oma probleemilahendusoskust, laseb end mõjutada teiste isikute poolt, ei leia seaduslikke viise oma majandusliku olukorra parandamiseks, jätkab narkootikumide käitlemist, ei leia sobivat viisi oma seksuaalvajaduste rahuldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
4.Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni kuni 09.11.2027. Lisaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 9- käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata I. Kurmile järgmised kohustused: kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2; 2(1);7, 9 järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
5.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk ei nõustunud oma 02.11.2026 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ega toeta I. Kurmi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et I. Kurmi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Prokuratuur märkis muu hulgas, et süüdimõistetu korduvad kuriteod viitavad sellele, et ta ei ole suutnud elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. I. Kurm on viibinud käitumiskontrollil, kuid tarvitas alkoholi vaatamata keelule ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Vangla poolt esitatud süüdimõistetu individuaalse täitmiskava järgi on I. Kurmile planeeritud veel järgmised tegevused: vanglas töötamine. Kuna praegusel hetkel pole võimalik järeldada, et I. Kurmi kuritegelikud hoiakud oleksid sisuliselt muutunud, siis seega peab prokuratuur otstarbekaks antud isiku karistuse jätkamist vanglas.
U
Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
JÕ
6.I. Kurm teatas 04.11.2026 toimunud kohtuistungil seoses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi kohtuistungil välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud kõik andmed vastavad tegelikkusele. Ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta soovib enda elu korda saada, kuna ei taha kraavis või kuskil sellises kohas lõpetada. Ta sooviks ka enda tütrega suhelda ja teda näha igapäevaselt. Jätkuvalt oli talle tagatud ka töökoht E OÜ-s ehitajana. Individuaalne täitmiskava saab tal kohe läbitud. Varasemalt ei ole ta viibinud üheski rehabilitatsioonikeskuses. Ta tõi ka välja, et ta ei tohi üldse kanget alkoholi tarvitada. Kuna avavanglas on järjekorrad, siis ta arvab, et sinna on võimalik saada 2-3 kuu pärast. Kriminaalhooldaja arvamusega oli ta nõus.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2(8)
1-26-3042
O TE
L
7.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri seisukohti, leiab, et I. Kurmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja on ennatlik.
8.Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
9.KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
10.Viru Maakohus kuulutas 28.04.2026 otsuse, millega tunnistas I. Korm süüdi KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 6 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamise ajast - 26.04.2026.
11.KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on I. Kurm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.
12.Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral on kinnipeetaval Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võimalik elama asuda aadressile XXX, kus asub V MTÜ rehabilitatsioonikeskus. Ivo Kurm on andnud nõusoleku alluda seal elektroonilisele valvele. Kinnistu koos hoonega kuulub Tartu linnale, kes andis nõusoleku tema vabanemiseks sellesse keskusesse, elamistingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadmete sobivusele. Sellel aadressil elamise soovi kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
3(8)
1-26-3042
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
13.KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
14.Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud KarS § 76 lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva KarS § 76 lg 4 sisustamisel.
15.Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
16.Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Kurmil puuduva kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
17.Positiivne on see, et vanglas oli I. Kurm 29.05.2026 - 02.07.2026 määratud majandustöödele, sellest alates 01.06.2026 töötas aednikuna. Hetkel on alates 11.07.2026 määratud majandustöödele koristajana ning alates 23.07.2026 majandustöödele välikoristajana. Positiivseks tuleb pidada ka seda, et 18.08.2026 alustas isik sotsiaalprogrammiga "Eluviis 24/7". On motiveeritud programmis osalema ja töötab aktiivselt
4(8)
1-26-3042
O TE
L
kaasa. 15.10.2026 alustas isik struktureeritud vestlustega PPVV teemadel. Lisaks osaleb isik alates 05.08.2026 lõimumistegevustes.
18.Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks. Nii selgus ka kohtuistungil, et lähiajal saavad Ivo Kurmil eeltoodud ITK ette nähtud tegevused läbitud. Samas ei saa iseloomustuse põhjal järeldada, et tänu juba alustatud vangla sekkumistele sotsiaalprogrammi ja vestluste näol on tema hoiakud juba niivõrd muutunud, et ta ei ole enam teistele inimestele ohtlik vabaduses olles. I. Kurmi tuleviku eesmärgid eeldavad enesekontrolli ja distsipliini. Muuhulgas on ta seadnud eesmärgiks alkoholitarbimise vähendamise, mis, arvestades kinnipeetava karistusregistri andmeid, viitab kohtu hinnangul sellele, et I. Kurm ei ole veel õigeid järeldusi teinud alkoholi tarvitamise osas vaatamata sellele, et alkohol ilmselt soodustab tema puhul süütegude toimepanemist. Ka kohtuistungil tõi ta välja, et talle on vastunäidustatud just kange alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
19.Viru Vangla iseloomustusest I. Kurmi kohta nähtub, et I. Kurm soovib enne tähtaegselt vanglast vabaneda elektroonilise valvega aadressile XXX, kus asub V MTÜ rehabilitatsioonikeskus. Ivo Kurm on andnud nõusoleku alluda seal elektroonilisele valvele. Kinnistu koos hoonega kuulub Tartu linnale, kes andis nõusoleku tema vabanemiseks sellesse keskusesse. Kriminaalhooldusametnik on teostanud elukoha kontrolli ning kontrollinud levi olemasolu. Keskuses on kahesed toad, elamistingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadmete sobivusele ning kõik eluks vajalik on olemas.
20.Hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles ei saa arvestamata jätta seda, et rahvastikuregistri andmetel on I. Kurmi elukoht alates 20.11.2020 XXX. I. Kurm oli 10 aastat kooselus S N. Enne vangistust elas ta koos temaga, XXX A ja S XXX tütrega eelnimetatud aadressil. Viimane kuritegu oli Signe ja tema tütre ähvardamine vägivallaga. Praeguseks on isik elukaaslasest lahku läinud. Seega ei väheneks eriti I. Kurmi ohtlikkuse tase konkreetse täiskasvanu suhtes Tartu linna kolimisel, sest I. Kurm hakkaks elama kannatanuga lähestikku. Samuti ei saa mööda minna ka sellest, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad pikaajaliste vangistuste tõttu kriminaalkorras karistatud isikud. Ta väidab, et väldib joomasõpru, kuid lävib alkoholi tarvitavate isikutega, kelle mõjul on ka ise alkoholi tarvitanud. Ta ei pea end mõjutatavaks, kuid on korduvalt pannud toime kuritegusid grupis, sh juhtinud teiste mõjutusel joobes sõidukit. Ta on korduvalt toime pannud liiklusrikkumisi ja liikluskuritegusid ning tunnistab, et on joobes sõidukit juhtinud oluliselt rohkem, kui vahele jäänud. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust järeldada, et I. Kurmi ohtlikkuse tase oli isegi kõrgem kui see, millest teavad õiguskaitseorganid. Arvestades kohtu käsutuses olevaid andmeid, on väheusutav, et I. Kurmi tihe seos alkoholiga lõppeb. Seega on veel suurem tõenäosus, et ta naaseb harjumuspärase eluviisi juurde. Kindel ei saa olla ka selles, et naastes samasse keskkonda ta ei hakka suhtlema endiste joomakaaslastega ja/või kriminaalse taustaga isikutega. Ka kohtuistungil möönis ta, et Tartu linnas peab ta muutma liikumistrajektoori vältimaks kokkupuudet selle linna elanikega, kes võivad avaldada talle soovimatut negatiivset mõju. Ei ole selge ka see, kellega suhtlemist peaks kohus piirama kriminaalhooldaja arvamusel olukorras, kui I. Kurm asuks elama rehabilitatsioonikeskusesse, mis pakub rehabilitatsiooniteenuseid kinnipeetavatele ja vabanenud isikutele sotsiaalseks ja moraalseks taastumiseks1. Ka ei ole kohus kindel selles, kui hästi ikkagi sobib eeltoodud rehabilitatsioonikeskus I. Kurmile elukohaks, sest varasemalt ei ole ta elanud samalaadses rehabilitatsioonikeskuses.
Valge Eesti MTÜ - Rehabilitatsiooniteenused ja Tugi | Valge Eesti MTÜ
5(8)
1-26-3042
E
O
O TE
L
21.Vangla iseloomustusest nähtub, et TÖR-i andmetel oli I. Kurmil viimati ametlik töökoht 2020. aastal (J OÜ), varasemad ametlikud töötamised on olnud lühiajalised. Enda sõnul on töötanud ehituse, autoremondi, metsanduse ja tätoveerimise valdkonnas (sh Soomes ja Rootsis) ning läbinud mitu kursust (saemotorist, puusepp-palkmaja ehitaja, ehitaja, laastukatuste panija). Vangistuses on ta alates 29.05.2026 töötanud majandustöödel koristajana, aednikuna ja välikoristajana ning näidanud head töömotivatsiooni. Vabanemisjärgselt on tal ametliku töölepinguga töökoht E OÜ-s (tööandja kinnitus 30.09.2026), prognoositav tasu 800–1300 eurot. Seega tuleb nentida, et kinnipeetaval peaksid olema teoreetilised päris head perspektiivid töö leidmiseks. Samas ei saa mööda minna sellest, et koguvõlgnevused on 02.10.2026 seisuga 54 404,25 eurot, sh elatisvõlg 44 178,78 eurot, mis kohtu hinnangul raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Tuleb nõustuda vanglaga, et nõuete tõttu jääb eelarve siiski pingeliseks vaatamata garanteeritud töökoha olemasolule. Ka ei saa olla kindel, et I. Kurm on tõesti huvitatud võlgnevuse kustutamisest. Sellele viitab ka see, et tal on ka elatisraha maksmata, mis näitab hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Lisaks kohtutäiturite nõuete tõttu on ta eelistanud mitteametlikku töötamist ehk teadlikult ja tahtlikult hoidus kõrvale kohustuste täitmisest.
22.Eeltoodust lähtuvalt pole võimalik teha käesoleval ajal positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas, kuigi I. Kurmi poolt kohtuistungil avaldatu viitab selgelt sellele, et ta tõesti soovib enda eluviisi muuta, aga ei ole enda mõttetegevuses leidnud veel kõiki vajalikke lahendusi (nt kuidas vältida Tartu linnas tuttavaid, kes võivad avaldada talle soovimatut negatiivset mõju). Kohus loodab, et I. Kurmil avaneb lähiajal võimalus avavanglas viibides tõestada enda käitumisega seda, et tal on tõesti piisavalt tahtejõudu selleks, et olla edaspidi õiguskuulekusele orienteeritud.
23.Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
24.Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (KarS § 76 lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (KrMS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1-093703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2020. a määrus nr 1-169171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2020. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-15-1446, p.15, 18).
6(8)
1-26-3042
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
25.Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on karistatud 16 korda kriminaalkorras (neist 14 on arhiveeritud), viibib neljandat korda vangistuses. Varasemalt karistatud varguste; vägistamiste; huligaansuste; röövimiste; vägivalla tunnistaja kallal ja samade isikute ähvardamise; kehalise väärkohtlemise; avaliku korra raske rikkumise; narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise; ähvardamise; sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt ja joobes juhtimiste eest. Praegune kuritegu ähvardamine. Kuritegusid pannud toime nii ette planeeritult kui hetke ajendil. Viimase kuriteoga ole vägivaldsuse aste suurenenud. Viimase kuriteo puhul soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus, varasemalt ka grupi mõju, soov teenida majanduslikku kasu ja sugulise kire rahuldamine.
26.Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et isiku probleemilahendusoskus on kesine. Kohus leiab, et kinnipeetava elukäik näitab selgelt seda, et ta ei ole teinud piisavaid samme enda käitumise parandamiseks. Käesolev karistus ei ole esimene ning I. Kurm ilmselgelt ei ole varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud. Kohtu hinnangul viitavad korduvad õigusrikkumised kuritegelike hoiakute olemasolule ning käitumise muutumisega tuleb ikkagi alustada kinnipidamisasutuses pälvimaks usalduse kanda kogu karistus ära vabaduses olles. Suhtumist ühiskonda samuti tuleb pidada negatiivseks, kuna isik ei hooli ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja normidest. Ei saa mööda minna ka sellest, I. Kurm kriminaalhooldusel olles ei ole suutnud järgida kriminaalhoolduse nõudeid, pannud katseajal toime uue kuriteo, olles alkoholijoobes. Riigikohus on rõhutanud, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (3-1-1-103-06, p 15). Eeltoodut kinnitavad ka I. Kurmi enda karistusregistri andmed. Ka kinnipeetav ise kinnitab, et on suure osa elust veetnud vanglas või kriminaalhooldusel. Seega esineb kohtu hinnangul I. Kurmi puhul suurem uute kuritegude toimepanemise oht ning seda enam peavad olema teda vabaduses ees ootavad elutingimused sellised, mis räägivad vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise kasuks.
27.Seega puudub kohtul veendumus, et I. Kurm suudab hoiduda vabaduses olles kuritegude toimepanemisest. Kohtul puudub kindlustunne selles, et süüdimõistetu on enda varasematest õigusvastastest käitumistest nüüdseks vajalikud järeldused teinud ning saab olla kindel selles, et vabaduses olles ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ja kuritegude toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal korduvalt eeltoodut nappinud, arvestades I. Kurmi kehtivaid karistusregistri andmeid ning viimase kuriteo toimepanemist kehtival katseajal.
28.Kohtu hinnangul suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu ka see, et I. Kurmil on ilmsed probleemid alkoholi tarvitamisega. Olles tutvunud iseloomustusega leiab kohus, et I. Kurmi sõnad on korduvalt läinud tegudega lahku. Viimase aasta alkoholitarvitamise kohta väidab, et tarbis vähe, kuid jutust ilmneb, et tarbis tihti, ehkki kokkuleppel elukaaslasega mitte kodus juua. On varasemalt öelnud, et tarvitas 2015–2021 igapäevaselt umbes 3–4 õlut ja 0,5 l kanget alkoholi päevas. Teda on kolmel korral karistatud joobes juhtimise eest ning ta tunnistab, et joobes juhtimisi oli rohkem kui vahelejäämisi. Vägivallakuriteod on enamasti toime pandud joobes. Vaatamata lisakohustusele mitte alkoholi tarvitada tuvastati 2025. aasta juunis joobe kahtlus ning 20.10.2025 andis ta positiivse alkoholitesti. Varasemad katsed tarvitamist ise vähendada nurjusid. Tema sõnul lõpetas ta 2021. aasta lisakohustuse mõjul alkoholi tarvitamise, kuid kriminaalhooldaja päevikukanded, elukaaslase ütlused ja tema enda tunnistus näitavad, et ta tarbis keelust hoolimata. Seega I. Kurm ei olnud alati aus küsimustes,
7(8)
1-26-3042
O TE
L
mis puudutasid alkoholi tarvitamist. Praegu arvab ta, et vangistus aitab tal probleemiga toime tulla ja vabanedes ta vähendab alkoholi tarvitamist, kuid kohtul puudub kindlustunne, et seekord tema sõnad saavad teoks. Arvestades kinnipeetava senist elukäiku puudub kohtul kindlustunne ka selles, et alkoholi tarvitamise vähendamine või kange alkoholi vältimine vähendaks uute õigusrikkumiste toimepanemise riski nii, nagu seda teeks alkoholist täielik loobumine.
29.Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et I. Kurmi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks I. Kurmile mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu I. Kurm vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise valve alla.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.