Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1 (3)

Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Ülo Pastla tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ülo Pastla tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu ja negatiivsete asjaoludena süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Prokuröri hinnangul on tegemist isikuga, kes ei tunnista antud ajani, et pani toime tapmise, vaid leiab, et tegemist oli enesekaitsega kuna ei soovinud teist isikut tahtlikult tappa. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ülo Pastla tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ülo Pastel avaldas kohtuistungil, et ta on esimest korda vangistuses. Vanglas olles on käinud viha juhtimise ja alkoholismi vastasel kursusel. Kinnipeetava sõnul polnud neid kursuseid talle vaja, sest tema asjas polnud vihaga midagi pistmist ning alkoholiga pole tal probleeme olnud. Kinnipeetava sõnul võib prokuröril olla isiklik põhjus, miks tahab teda näidata halvast küljest. Kinnipeetav arvab, et kui kannatanud tahavad teada, millal ta vabaneb, siis tahavad nad temale kätte maksta, sest nende isal see korda ei läinud. Vabaduses on tal lähedastest ema ja vend, kellega suhtleb iganädalaselt. Vabanedes asuks emale kuuluvasse korterisse elama, kus praegu elab sugulane, kes läheb ära kui Ülo Pastel korterisse kolib. Vanglas ei saa korraliku ravi, tal on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Soovib vabaneda, et saaks kodus ravi. Kinnipeetav leiab, et ta ei ole midagi valesti teinud ja tegemist oli enesekaitsega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ülo Pastel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxu linnas asuv korter aadressilxxxxxxxxxxx. Korteri omanik ja Ülo Pastla ema, xxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku Ülo Pastla korterisse elama asumiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav asuks korterisse elama üksi, seega pole vajalik elukohas elavate isikute nõusolekut. Seega esinevad formaalsed alused Ülo Pastla tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ülo Pastlal on üks kehtiv kriminaalkaristus, vangistuses viibib ta esimest korda. Hetkel kannab ta karistust tapmise eest. Kuritegu ei olnud ette planeeritud. Kuriteo toimepanemise

2 (3)

ajendiks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus ja soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Positiivse asjaoluna saab Ülo Pastla osas välja tuua korrektse ja hea käitumise vangistuse ajal, vangla materjalide kohaselt on suhtumine ametnikega viisakas ja koostööaldis. Eeltoodud kinnitab asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivne on ka, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides. Programmi „Viha juhtimine“ tagasiside oli pigem positiivne, läbiviija leidis, et isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ega ole suhtlemisel agressiivne. Tulenevalt tervislikest probleemidest on isik vabastatud majandustöödest. Positiivsete asjaoludena saab välja tuua ka elukoha olemasolu vabanemisel ning toetavad lähedased. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et oma korter ning toetavate lähedaste olemasolu oli Ülo Pastlal ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära väga raske kuriteo toimepanemist. Järelikult ei ole Ülo Pastla vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kõik eelnev räägib pigem isiku ennetähtaegse vabastamise poolt. Samas esineb ka asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Ülo Pasteli poolt toimepandud kuriteo raskus ja asjaolu, et isegi pärast pikka aega vangistuses viibimist ei tunnista ta toimepandu raskust ning ei näe endal süüd. Vangla materjalidest selgub, et toime pandud kuriteos Ülo Pastel õigustab oma tegusid, süüdistades seejuures kannatanut. Kinnipeetav on väljendanud, et kuriteos näeb end ohvrina ning kahetseb, et asi lõppes nii traagiliselt. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegemist oli tahtliku tapmisega. Jääb oma seisukoha juurde, et tegemist oli enesekaitsega. Ka ennetähtaega vanglast vabastamise menetluse kohtuistungil avaldas Ülo Pastel pahameelt nii vanglas läbitud kursuste kui ka prokuröri suhtes. Ülo Pastla sõnul ei olnud talle vaja ei viha juhtimise ega alkoholismi vastast kursust. Kohtu istungil avaldas Ülo Pastel, et seoses selle sündmusega, mille eest vanglas istub, pole ta midagi valesti teinud ja tegemist oli enesekaitsega. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu perekonna toetus ja kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, suhtumist kehtivasse õiguskorda ja ennastõigustavat suhtumist toimepandud kuriteosse, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Ülo Pastlal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ülo Pastla karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.