Liiklussüüteod

see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Riho Ootsingut süüdistatakse KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 215 lg 1 järgi süüdistatakse R. Ootsingut selles, et tema 26.10.2018 kella 07:30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajutise kasutamise eesmärgil omaniku ja valdaja nõusolekuta M. T. kuuluva ja I. U. oleva mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 8500 eurot ja sõitis sellega Võru linna, kus politsei pidas sõiduki kinni. Seega pani R. Ootsing toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse R. Ootsingut selles, et tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 23.03.2016. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 26.10.2018 kella 07:41 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Punga tänaval mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus R. Ootsing liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R. Ootsing toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Riho Ootsing ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. Ootsing tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata R. Ootsingu eelvangistuses viibitud aeg 26. – 27.10.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 11 kuud ja 23 päeva vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Ootsing ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Mõista R. Ootsingult välja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 330,96 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1311,96 eurot. Võimaldada R. Ootsingul tasuda menetluskulud summas 1311,96 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2023. a algusest on sundraha suurus 1087,50 eurot, millest palus jätta riigi kanda 106,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.