Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022 määrus Külli Tagoberdi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Külli Tagoberdi (Tagobert; isikukood 47709216030) kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Anne Vissakule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista süüdimõistetu Külli Tagoberdilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 127,20 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Külli Tagoberdil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 27.07.2021 otsusega karistati Külli Tagoberti KarS 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (01.06.2020 ja 06.01.2021 episoodid) 3 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsusega asjas nr 1-21-949 mõistetud karistuse 2-aastase vangistusega (Pärnu Maakohtu otsuses on KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Harju Maakohtu 19.11.2019
otsusega), lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega karistati K. Tagoberti KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (26.03.2021, 29.03.2021, 11.04.2021, 14.04.2021 episoodid) 10 kuu vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 345 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 12.02.2021 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud, suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vangistuse algust arvati alates 14.04.2021. Karistuse kandmise aja lõpp 14.04.2024.
2.Tartu Maakohtu 16.12.2022 määrusega jäeti K. Tagobert ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest kantud, elukoha olemasolu ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused.
2.1.Vangla iseloomustuse kohaselt K. Tagobertil distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse kandmise ajal on K. Tagobert osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, osalenud vestlustel majanduslike probleemide ja nende seaduskuulekatel viisidel lahendamise võimalustest. K. Tagobert on 15.06.2022 paigutatud avavanglasse ning ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega OÜ-s Pagarini, määratud kaupluste külastamisega, jumalateenistustel osalemisega. K. Tagobert on külastanud oma lähedasi vabanemisjärgsel aadressil. Järelevalveta liikumisel vahejuhtumeid pole esinenud. K. Tagoberti suhted lähedastega (ema, poeg ja sõbranna) on head. Süüdimõistetul on 21.09.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 16730,65 eurot, vabanemisfondis on 640,52 eurot. Tartu Vangla kinnitusel kinnipeetaval vabanemise korral kindel töökoht puudub. Lisaks on süüdimõistetul head suhted ema ja sõbrannaga. Süüdimõistetu praegune tööandja OÜ Pagarini iseloomustab teda positiivselt ja nad on valmis pakkuma süüdimõistetule töökohta.
2.2.09.11.2022 karistusregistri teatisest ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on K. Tagobertil käesoleval ajal neli kehtivat kriminaalkaristust – rahaline karistus, osaliselt reaalne vangistus (katseajal uus kuritegu), tingimisi vangistus ning käesoleva vangistuse aluseks oleva kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et K. Tagobert oleks rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. K. Tagoberti kehtivatest karistustest nähtub, et ta on olnud kriminaalhooldusel ühe korra, mis ebaõnnestus põhjusel, et K. Tagobert pani toime uued kuriteod. K. Tagobertile mõistetud karistusest saab järeldada, et aastatel 2018-2021 on K. Tagobert olnud kuritegelikult väga aktiivne, pannes toime arvukalt erinevaid kuritegusid. Kohus on korduvalt andnud K. Tagobertile võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid ta on seda usaldust rikkunud ja jätkanud kuritegude toimepanemist.
2.3.Kuigi süüdimõistetu praegune tööandja OÜ Pagarini on valmis vabanemise korral on K. Tagobertile pakkuma tööd, tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tegelikult sinna tööle asuda võimalik ei ole. Praegune töökoht on süüdimõistetul Tartus, ent ta soovib vabanemise korral elama minna Viljandisse. Seega pole süüdimõistetul võimalik jätkata töötamist OÜ-s Pagarini. Et vabanemise korral tal töökoht puudub, möönis istungil ka süüdimõistetu. Samas on süüdimõistetul suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid. K. Tagoberti kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovib ta kindlasti vabaduses hakata tegelema kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamisega. Ent asjaolu valguses, et
vähemalt esialgu süüdimõistetul kindlat töökohta ja seega ka piisavat sissetulekuallikat ei ole, võivad tal tekkida majanduslikud raskused. Majanduslik kitsikus omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuna süüdimõistetu on varem korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid.
2.4.Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Tagoberti puhul riskiteguriteks ka narkootikumide tarvitamine, mida tunnistas ka K. Tagobert. Narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. K. Tagobert kohtuistungil avaldas, et ta vabanedes narkootikumide tarvitamist kindlasti ei jätka. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt.
2.5.Arvestades K. Tagoberti varasemat aastatepikkust kuritegelikku käitumist pole seni ära kantud karistusaeg maakohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab K. Tagobert uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Puudus veendumus, et K. Tagobert korduvalt karistatuna ja varem pikalt vahi all viibinud isikuna (lühikese vahega 7 kuud) on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Puudus alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab K. Tagoberti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
2.6.K. Tagobert avaldas kohtuistungil, et soovib vabaduses koos olla oma lähedastega, kes motiveerivad teda nüüd kuritegevusest hoiduma. Ema, poeg ja sõbranna, kes kuuluvad K. Tagoberti lähivõrgustikku, olid tal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega pole lähedaste olemasolu seni takistanud K. Tagobertil kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on K. Tagobertil võimalik panna toime uusi kuritegusid. Arvutikelmust ja dokumendi võltsimist, mille eest K. Tagobert karistust kannab, on võimalik toime panna ka kodust lahkumata. K. Tagobertist lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele pidada suureks. Karistuse edasise kandmise jooksul saaks K. Tagobert positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. K. Tagoberti karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 16.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Tagoberti kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohtu määruses ei ole esitatud selgeid põhjendusi, miks tuleb K. Tagobert jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
3.1.Maakohus on ära nimetanud K. Tagoberti karistuse kandmist iseloomustavad arvukad positiivsed asjaolud, millega määruskaebuses nõustustakse ja korratakse üle menetluse käigus selgunud positiivsed asjaolud. Lisaks toetavad vabastamist prokuratuur ja vangla.
3.2.Kaitsja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et K. Tagoberti puudutavad negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega oma sellist seisukohta põhjendanud. Antud juhul ei ole maakohtu seisukoha kujunemine K. Tagoberti ennetähtaegselt vabastamata jätmise osas jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Maakohus on küll ära toonud seisukoha, et Tartu Vangla toetus ja prokuratuuri nõusolek K. Tagoberti ennetähtaegse vabastamise toetamiseks ei ole kohtule siduv, kuid maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks tuleb vangla ja prokuratuuri seisukoht jätta arvesse võtmata.
Vangla iseloomustus ja selle alusel koostatud järeldus on koostatud K. Tagoberti tundvate ametnike arvamuste alusel ning vanglaametnike seisukoha eiramist tuleks eriti põhjalikult põhjendada. Maakohus ei ole seda teinud.
3.3.Maakohus on teinud K. Tagobertile etteheite ka selles, et temal puudub tööle saamist kinnitav dokument. K. Tagobert on vangla iseloomustuse koostamisel selgitanud erinevaid edasise eluga seotud plaane. Talle on teada, et hooldekodus Mulgi Häärber, kus töötab tema ema, vajatakse pidevalt hooldustöötajaid, tal on plaanis sinna tööle minna peale elektroonilise valve lõppemist. Seda põhjusel, et kuna tegemist on vahetustega tööga, siis ta arvab, et enne elektroonilise valve lõppu ei ole tal see võimalik elektroonilise valve spetsiifika tõttu. Elektroonilise valve ajal soovib ta võtta end töötuna arvele ja uurida erinevaid võimalusi koolitusteks - nt C ja CE kategooria juhtimisõiguse koolituse võimaluste kohta. K. Tagoberti selline kaalutlemine näitab adekvaatselt oma võimalustega arvestamist. Teadaolevalt on elektroonilise valve kohaldamine äärmiselt range ning rikkumiseks loetakse ka mõne-minutiline hilinemine, samas võib hooldekodu töös tulla ette olukordi, kus ei ole võimalik töölt lahkuda punktuaalselt, samuti võib problemaatiliseks osutuda ka vahetustega töö ja ootamatud vahetuste muutused. Peale kolmekuulist elektroonilise valve aega on K. Tagobertil võimalik tööle asuda ning praegusel hetkel tulevaselt tööandjalt sellekohase kinnituse puudumist ei ole õige K. Tagobertile ette heita.
3.4.Määruskaebuses rõhutatakse, et K. Tagobert on kohtule kinnitanud, et tema suhtlusringkond on põhjalikult muutunud ning ta ei suhtle enam juba pikka aega oma endise elukaaslasega, kellega koos pandi toime kuritegusid. Praegu ümbritsevad teda toetavad inimesed, kelle nõu ta kuulda võtab. K. Tagobert kannab esmakordselt vangistust ning ei ole varasemalt nii pikka aega kinnipidamisasutuses viibinud. Vangistuse ajal on tal olnud võimalus analüüsida põhjalikult oma valesid valikuid ja nende tagajärgi. Kahtlemata on pikk vangistuses viibimine vähendanud edasisi võimalusi panna toime uusi kuritegusid.
4.Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.01.2023. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kaitsjaga nõustuda, et maakohtu määrus ei sisaldaks selgeid põhjendusi, miks K. Tagobert tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisena.
6.Ringkonnakohus ei vaidle vastu maakohtu määruses välja toodud ning määruskaebuses veelkordselt üle korratud K. Tagoberti vangistuses iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele. Nende korduv ülekordamine ei anna neile aga suuremat kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul on näha, et süüdimõistetu on asunud muutumisele teele, kuid üksnes süüdimõistetu käitumise alusel ei saa isikut automaatselt ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohtud arvestavad ennetähtaegse vabastamise puhul prokuratuuri ja vangla põhjendatud arvamusi. Üksnes vangla subjektiivne arvamus, et nad toetavad K. Tagoberti vabastamist, ei kuulu arvestamisele. Arvestatakse üksnes põhjendatud seisukohtadega. Samale seisukohale tuleb asuda ka prokuröri seisukoha osas, mis kannab pigem eesmärki mitte kohtuistungil osalemiseks, sest vabastamise või vabastamata jätmise osa põhjendatakse üksnes sellega, et „Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Külli Tagoberti tingimisi
ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.“ Mis põhjustel või asjaoludel tuleks süüdimõistetu vabastada, jääb teadmata. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb analüüsida KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis. Kuigi K. Tagobert on vangistuses täitnud individuaalset täitmiskava jätab kaitsja arvestamata kohtupraktikas väljatoodu. Nimelt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole selles midagi kummastavat, et kuigi süüdimõistetu käitumine võib vangistuses olla hea, ei saa kogumis asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks viidud miinimumini ja süüdimõistetu tuleks vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetul puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Praegu töötab K. Tagobert küll OÜ-s Pagarini, kus teda on positiivselt iseloomustatud ja kus ollakse valmis pakkuma talle ka tööd vabaduses, kuid süüdimõistetu elukoht vastupidiselt osaühingu asukohale on Viljandimaal. On positiivne, et süüdimõistetu on loonud endale plaani tulevikuks, mis sisaldab ka võimalikke tööle asumise kohti, kuid ei saa jätta arvestamata, et süüdimõistetu varasemat töötamise staaži iseloomustab pigem heitlikkus ja töötukassas töötuna arvel olemine. Isegi, kui süüdimõistetu on töötanud, ei ole see ära hoidnud uusi majandusliku kasu saamisega seotud kuritegusid. Miks käesoleval ajal, kus isikul puudub garanteeritud töökoht ning majanduslikud raskused seoses võlgnevustega jätkuvad, peaks olukord olema erinev, ringkonnakohtule ei nähtu. Ka ei vähetähtsusta ringkonnakohus süüdimõistetu poolt oma suhtlusringkonna muutumist, kuid käesoleval ajal ei ole võimalik veel asuda seisukohale, et K. Tagobert on ka reaalselt asunud muutuste teele. Kui jätta kõrvale endise elukaaslasega mittesuhtlemine, ei ole asjaolud võrreldes varasemaga suuresti muutunud, nagu märgib ka maakohus. Ka eelnevad sekkumised süüdimõistetu seadusevastastesse rikkumistesse on olnud karistused, kuid need süüdimõistetule mõju ei ole avaldanud. Nii on ka vangla iseloomustuses põhjendatult välja toodud, et K. Tagobert mõistab, et seaduste täitmine on vajalik, kuid süstemaatiline samalaadsete kuritegude kordamine näitab isiku kuritegelikke hoiakuid tegudes. Süüdimõistetu ei pruukinud rikkuda kriminaalhooldusel olles küll registreerimiskohustust, kuid ta pani toime raskeima rikkumise ehk pani toime uue kuriteo katseajal. Kuna kriminaalhooldus koos ja ilma käitumiskontrollita ei ole suunanud lõpptulemuses K. Tagoberti õiguskuulekuse teele, siis puudub käesoleval hetkel kohtu usk sellesse, et just praegusel ajahetkel K. Tagoberti vabastamisel oleks olukord teine ja seda ka elektroonilise valvega. K. Tagoberti poolt toimepandud kuritegusid on võimalik toime panna ka kodust lahkumata. Süüdimõistetul on võimalik jätkata enese arendamist ning kinnistada omandatud, veendes kohut, et nüüd toimunud muutused on püsivad.
7.Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega ning kohtu põhjenduste analüüsile 15 minutit, ettevalmistusele kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja analüüsile 12 minutit ning määruskaebuse
koostamisele ja vormistamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu 159,60 eurot, sh käibemaks 26,60 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid määruskaebuse koostamise ettevalmistustööle, kuid arvestades maakohtu määruse mahtu, selles korratud seisukohti, sh neid, kus vaidlust ei ole, ning kohtupraktika ümberkirjutisi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ning vormistamise osas on põhjendatud taotlus rahuldada 90 minuti ulatuses. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 127,20 eurot, sh käibemaks 21,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud hüvitada K. Tagoberdil.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 js § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Ingeri Tamm
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.