Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Alari Käometsa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega 1-20-5777 17. augustil 2020. a mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX. a kella 21:53 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,22 mg/l kohta Sellega rikkus Alari Käomets LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Alari Käomets toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Alari Käometsale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja KarS § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast vangistusest koheselt ärakandmisele 14 päeva, mille kandmise alguseks lugeda Alari Käometsi kinnipidamise aeg, s.o 15. jaanuar 2023. a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmata jääv osa, s.o 7 kuud ja 16 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Alari Käomets 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Alari Käometsa 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul,

tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Tartus Tartu kliiniline labor, Raatuse 21, I korrus ja Tartu Tervisekeskuse verevõtupunkt, Mõisavahe 34b, I korrus, tel 17123). Alari Käomets on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,50 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 4 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Alari Käomets ei kuritarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Alari Käometsa käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel võtab Alari Käomets endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; PõhjaEesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Alari Käometsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Alari Käometsa suhtes tõkendina vahistamist. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Alari Käometsalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 543,75 eurot ja kaitsja tasu 32,40 eurot, kokku menetluskulud 576,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Alari Käometsale menetluskulude tasumine 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Alari Käomets tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Alari Käometsalt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele

määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.