Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-4084 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 05.04.2021 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osaga, s.o 1 aasta ja 29 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 447 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel allutati A. Šamarin üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 75 lg-s 1 ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kontrollnõuetele. Vangistus pöörati täitmisele ning alates 24.11.2022 kannab vangistust kohtuotsuse nr 1-21-8879 järgi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 22.03.2023 (KrMS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2022 – 22.03.2022, s.o 3 päeva). Kaitsja

Vandeadvokaat Kadi Sitska

Süüdistatav

Tatjana Jegašina Isikukood: 38201022256; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: C AS; kriminaalkorras eelnevalt karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 22.03.2023 (KrMS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2022 – 22.03.2022, s.o 3 päeva)

Kaitsja

Vandeadvokaat Sven Sillar

Kohtuistungi toimumise aeg

18.08.2022, 05.09.2022, 23.09.2022, 24.10.2022, 25.10.2022, 28.10.2022, 13.01.2023

RESOLUTSIOON

Tunnistada Viktoria Adaritševa süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 mõista Viktoria Adaritševale KarS 118 lg 1 p 1 alusel karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Viktoria Adaritševale lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2021 otsusega nr 1-21-5734 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat) võrra ja mõista Viktoria Adaritševale liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Viktoria Adaritševa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 20.03.2022.

Viktoria Adaritševa suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub

1-22-4084 esimesena.

Tunnistada Artur Šamarin süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Artur Šamarinile karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.03.2022 kohtuotsusega nr 1-21-8879 mõistetud karistuse ärakandmata osa (13.01.2023 seisuga - 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva vangistust ) võrra ja mõista Artur Šamarinile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.03.2022 kuni 22.03.2022 (s.o 3 päeva) ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

Tsiviilhagi

1-22-4084 „kriminaalasi 1-22-4084, tsiviilhagi hüvitamine”. Asitõendid

Menetluskulud

1-22-4084 Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-22-4084 avalikus kohas (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk), KorS § 55 lg 1 nõudeid (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada). Tatjana Jegašina lükkas Sõle tn 51 asuva Selveri juures tahtlikult valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil viiel korral hooga ostukäru vastu kannatanu V. V. puusi ja jalgu, mille tagajärjel ta kukkus asfalti peale. Kannatanu üritas korduvalt püsti tõusta, kuid Tatjana Jegašina lükkas taas ostukäru hooga maas oleva kannatanu pihta. Käruga lükkamise ajal seisid Viktoria Adaritševa ja Artur Šamarin toimuva kõrval ega sekkunud, suurendades selliselt kannatanus väljapääsmatuse tunnet ning kiites Tatjana Jegašina tegevuse heaks. Kui kannatanul õnnestus püsti tõusta, tekkis Tatjana Jegašina ja kannatanu vahel sõnavahetus, mille käigus viskas Tatjana Jegašina kannatanut õllepurgis oleva õllega. Seejärel liikus Tatjana Jegašina koos Viktoria Adaritševa ja Artur Šamariniga Pelgulinna Selveri juurest Ehte tänava suunas ning liikumise ajal jätkus Tatjana Jegašinal neile järgnenud kannatanuga sõnavahetus, mille käigus tegi Tatjana Jegašina uuesti kannatanu suunas löögiliigutuse ja viskas taas kannatanu suunas õlut. Samal ajal lõi Artur Šamarin tahtlikult valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil kahel korral kannatanut käega näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selili asfaltile maha. Viktoria Adaritševa ei takistanud Tatjana Jegašina ja Artur Šamarini tegevust, olles ise pidevalt toimuva läheduses ja kiites selliselt teiste süüdistatavate tegevuse heaks. Seejärel liikusid Artur Šamarin ja Tatjana Jegašina eemale ning püsti tõusnud kannatanu järgnes neile. Kannatanu selja taga liikus Viktoria Adaritševa, kes võttis jope taskust noa ning lõi selja tagant teise käega kannatanut keha piirkonda, põhjustades kannatanu kukkumise. Viktoria Adaritševa ähvardas enda käes oleva noaga vehkides maas lamavat kannatanut ja samal ajal lõi Artur Šamarin, kes ei pannud tähele Viktoria Adaritševa käes olevat nuga, kannatanut jalaga ühel korral kukla piirkonda. Süüdistatavad liikusid edasi Ehte tn 1 suunas, kuid kui kannatanu neile Ehte tn 1 asuva elumaja lähistel järgi jõudis, hakkas Tatjana Jegašina kätega kannatanu näo ees vehkima ning vastastikkuse žestikuleerimise käigus lõi Tatjana Jegašina valu ja tervisekahjustuste tekitamiseks kannatanut üks kord õllepurgiga pea piirkonda. Viktoria Adaritševa, sel hetkel, kui Tatajana Jegašina ega Artur Šamarin ei pööranud talle tähelepanu ning keskendusid kannatanu ründamisele, lõi tahtlikult mistahes raskusega, s.h eluohtlike, tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil kannatanut kahel korral noaga selja piirkonda. Seejärel hakkas Artur Šamarin maas lamavat kannatanut tirima, millele kannatanu hakkas vastu ning Tatjana Jegašina lõi samaaegselt korduvalt jalaga kannatanut keha piirkonda. Kannatanu ja Artur Šamarini rüselus jätkus ning mõlemad kukkusid pikali maha, misjärel lõi Viktoria Adaritševa maas lamavat kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda. Eelkirjeldatud kannatanu suhtes toimepandud vägivaldne rünne häiris oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistajate J. D. ja J. D., õigusrahu ja turvatunnet. Sellise tegevusega põhjustasid Tatjana Jegašina, Viktoria Adaritševa ja Artur Šamarin grupis tahtlikult kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused: parema silma all hematoom, nina peal marrastused, laubal vasakul pool marrastused, vasakul põsel marrastus, põlvedel marrastused, vasakul puusal arm ja varasemalt opereeritud vasaku puusa nihestus, parema käe sõrmenukkide piirkonnas marrastus, mis ei ole mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks põhjustas Viktoria Adaritševa kannatanut noaga lüües tahtlikult V. V.le rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool seljal koos parema kopsu vigastuse ja VII roide murruga, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind, mis on eluohtlik tervisekahjustus. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on pandud toime vägivallaga.

1-22-4084 Kõik süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil end neile esitatud süüdistuses süüdi ning kahetsesid juhtunut. Jegašina kaitsja oli seisukohal, et tema kaitsealune tuleks mõista õigeks, kuna tegevuses puuduvad KarS § 263 koosseisulised tunnused. Esimeses episoodis puuduvad vägivalla tunnused ning teises episoodis kirjeldatud löömine toimus teise süüdistatava kaitseks. Tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Šamarini kaitsja sõnul on kannatanu ütlused tema kaitsealuse osalemise osas vastuolulised. Ühel väidetakse, et Šamarin lõi teda ühel korral noaga, kuid samas ei ole tuvastatud, et tal oleks nuga käes olnud. Samuti on kannatanu öelnud, et kähmles meesterahvaga, kuid sel ajal löömist ei olnud. Kogu situatsiooni provotseeris kannatanu. Kaitsja hinnangul tuleks Šamarin õigeks mõista. Samuti tuleks tsiviilhagi jätta rahuldamata. Adaritševa kaitsja ei nõustunud prokuröri taotlusega karistuse osas leides, et reaalne vangistus ei ole põhjendatud. Ka kannatanu tsiviilhagi ei ole kogu ulatuses põhjendatud, kuivõrd kannatanu toimis aktiivselt ennast kahjustavalt. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad ja kannatanu olid 20.03.2022 kella 17.52 ajal Tallinnas, Sõle tn 51 asuva Pelgulinna Selveri juures ning Ehte tn 1 asuvate elumajade läheduses. Samuti puudub vaidlus selles, et kannatanu ja süüdistatavate vahel tekkis mingil põhjusel konflikt, mille käigus kasutati kannatanu suhtes ka füüsilist vägivalda. Neid faktilisi asjaolusid kinnitavad nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlused. Samuti vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud Selveri turvakaamerate ning sündmuskohal olnud isikute tehtud salvestisi (1 kd tl 109-111, 116-117, 119131). Kannatanu ütluste (1kd, tl 64-77) kohaselt olid süüdistatavad tema jaoks võõrad. Kauplusest väljudes kõnetas teda esmalt tumedate juustega naisterahvas (Selveri turvakaameratest nähtuvalt Adaritševa) ning seejärel ilma midagi ütlemata lükkas teda ostukäruga heledate juustega naisterahvas (Selveri turvakaamerate salvestistest nähtuvalt Jegašina). Ostukäruga tõukamise tagajärjel kukkus ta selili maha ning puus läks liigesest välja. See tekitas füüsilist valu. Asjaolu, et konflikti algatas Jegašina, kinnitavad ka Adaritševa ütlused (1kd, tl 195-204). Neist nähtuvalt rääkis ta poe ees juttu seal samas tuttavaks saanud kannatanuga, kui nende juurde tuli Jegašina ja hakkas ilma igasuguse põhjuseta kannatanu peale karjuma ning teda ostukäruga tõukama. Selveri turvakaamerate salvestiselt (videofail 14_42_53) on näha kuidas Jegašina lükkab kaupluse ees korduvalt ostukäruga kannatanut, mille tagajärjel viimane kukkus. Jegašina jätkas tugevajõuliselt käruga tõukamist ka pärast seda, kui kannatanu oli juba pikali. Jegašina on ära tuntav pika musta jope järgi. Teistelt videotelt (kaupluses sees toimunust) nähtuvalt oli just tema pika musta jopega naisterahvas. (1 kd, tl 119 – 131) Siinkohal ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et ostukäruga lükkamine ei ole käsitletav valu tekitava kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 ja 263 mõttes. Kuivõrd tõukamine oli niivõrd tugev, et kannatanu selle tagajärjel kukkus, pidi Jegašina rakendama märkimisväärset jõudu. See kinnitab üheselt, et tegemist oli tõukamisega, mille eesmärgiks oli valu põhjustamine ning reaalselt ka valu põhjustati. Valu tekitamise eesmärki kinnitab ka tõik, et Jegašina jätkas ostukäruga kannatanu tõukamist ka siis, kui kannatanu oli juba maha kukkunud. Kannatanu sõnul oli naisterahvastega koos ka üks meesterahvas (Šamarin), kes ei sekkunud. Pärast eelkirjeldatud vahejuhtumit tõusis ta enda sõnul püsti ning hakkas kodu poole minema. Poe kõrval nägi uuesti Jegašinat ja Šamarinit ning järgmisel hetkel tundis seljatagant tõuget ja kukkus kõhuli. Sel hetkel vist keegi teda rohkem ei löönud. Kannatanu ei tahtnud naisterahvast lüüa ning soovis minna järgi Šamarinile, et viimast lüüa selle eest, et temaga nii käituti. Ta suutis püsti tõusta ja hakkas neile järgi minema, kuid edasine on kannatanu sõnul ähmane.

1-22-4084 Selle hetkeni haakuvad kannatanu selgitused üldjoontes Selveri turvakaamerate salvestistelt nähtuva sündmuste käiguga. Kirjeldusest on puudu üksnes episoodid, kus Šamarin lõi Selveri nurgal kannatanut käega pea piirkonda ning poe kõrval jalaga pea piirkonda. Kuivõrd kannatanu on ka ise öelnud, et edasist mäletab ta ähmaselt, siis järgneva sündmuste käigu tuvastamisel kohus kannatanu ütlustele tõsikindlalt tugineda ei saa ning lähtub muudest kohtule esitatud tõenditest. Selveri turvakaamerate salvestistelt (1 kd, tl 119 – 131, videofailid 17_42_54 ja 17_44_32) nähtuvalt liikusid kannatanu ja süüdistatavad edasi kaupluse nurga poole. Selveri nurgal viskas Jegašina kannatanu suunas vedelikku ning Šamarin sekkus konflikti, lüües kannatanut kaks korda käega pea piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu selili maha. Sama kinnitab ka tunnistaja H. H. (1 kd, tl 100-104). Kannatanu tõusis uuesti püsti ning hakkas Jegašinale ja Šamarinile kaupluse nurga taha järgnema. Adaritševa lasi neil endist mööduda ning järgnes kannatanule. Sel hetkel võttis Adaritševa taskust noa. Videosalvestiselt nähtuvalt hoidis ta nuga paremas käes. Kaupluse kõrval olles ründas ta kannatanut seljatagant lüües teda vasaku käega seljale ning lükkas seeläbi kannatanu kõhuli maha. Samal ajal tõstis Adaritševa parema käe üles ning videolt on näha, et paremas käes on mingi ese (Sama nähtub ka videofailist 17_56_01 ning videofailist 17_55_30 nähtuvalt on tegemist noaga, mille Adaritševa enne poe nurgal taskust välja võttis). Kannatanu keeras end maas olles selili ning sel hetkel lõi Šamarin teda jalaga pea piirkonda. Eelnevalt käsitletud tõendite pinnalt ei saa nõustuda süüdistuse väitega, et kõik kolm süüdistatavat tegutsesid kannatanut rünnates algusest peale ühiselt ja kooskõlastatult. Kõik tõendid kogumis kinnitavad, et Jegašina alustas kannatanu ostukäruga lükkamist ja tema peale karjumist kõigi teiste jaoks ootamatult. Adaritševa vestles sel hetkel kannatanuga rahumeelselt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt algatas vägivaldse konflikti Jegašina kaupluse ukse ees kannatanut ostukäruga lükates. Teised süüdistatavad liitusid kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega mõned minutid hiljem, kui nad olid liikunud kaupluse nurgale. Kuivõrd konflikti algatajaks oli Jegašina, ei ole põhjust rääkida ka sellest, et kannatanu oleks ise tüli provotseerinud. Järgnevat sündmuste käiku on samuti näha Selveri turvakaamera salvestistelt (videofailist 17_56_01). Jegašina ja Šamarin liikusid ees Ehte tn 1 maja poole. Kannatanu tõusis püsti ning järgnes neile koos Adaritševaga. Kannatanu löömine jätkus Ehte 1 juures sõiduteel. Esimesena lõi Jegašina kannatanut pea piirkonda. Adaritševa seisis sel hetkel Jegašina kõrval ning Šamarin oli eemal. Jegašina ja kannatanu vahel tekkis rüselus. Adaritševa liitus sellega ning tegi üle Jegašina parema käega löögi kannatanu suunas. Jegašina tõmbas kannatanu pikali maha ning Adaritševa tegi veelkord parema käega löögiliigutuse ülevalt alla kannatanu selja piirkonda. Eelnevalt uuritud salvestistest oli näha, et Adaritševal oli paremas käes nuga. Kõrvutades seda asjaolu tunnistaja M. K.i ütlustega (1 kd tl 112-114), võib järeldada, et just sel hetkel lõi Adaritševa kannatanut noaga. Tunnistaja M. K.i ütlustest nähtuvalt toimus noaga löömine Ehte tn 1 maja juures toimunud rüseluse ajal. Ta kirjeldas selgelt ära tuntavalt Adaritševa isikut, kes tema vaateväljas olles lõi noaga maas lamavat meesterahvast selja piirkonda. Taoline sündmuste kirjeldus haakub üheselt ka kohtuarstliku ekspertarvamusega, millest nähtub noahaava paiknemine selja piirkonnas (vt täpsemalt allpool). Asjaolu, et Adaritševa kõnealusel hetkel tunnistaja vaateväljas oli, kinnitab sama turvakaamera salvestis, millest nähtuvalt oli tema juhitud sõiduauto Mazda samuti sel hetkel salvestiselt näha. Turvakaamerate salvestistelt nähtuvalt sekkus noalöögi sooritamise ajal rüselusse ka Šamarin. Rüseluse käigus lõid kõik süüdistatavad kannatanut ning rüselus jätkus kuni kõrvaliste isikute sekkumiseni. Süüdistatavad lahkusid sündmuskohalt ning kannatanu jäi kohale kuni saabus kiirabi ja politsei.

1-22-4084 Adaritševa ütluste kohaselt lõi ta kannatanut hetkel, kui ta oli maas koos Šamariniga ning lisas, et võttis noa seljakotist välja siis, kui Šamarin ja kannatanu olid sõiduteel pikali. Samas on salvestistelt näha, et ta võttis noa välja juba poe nurga juures olles enne kannatanu kõhuli lükkamist. Selle episoodi juures Šamarin maas ei olnud. Seega ei ole Adaritševa ütlused kooskõlas muude tõenditega. Hilisemal ülekuulamisel ütles, Adaritševa, et võttis noa ikkagi poe nurga juures välja. Tema ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka tõik, et enda sõnul lõi ta kannatanut vaid ühel korral, st löök noaga selga ja tõmbas kapuutsist. Hilisemal ülekuulamisel lisas Adaritševa, et poe kõrval ta vist ka lükkas kannatanu pikali. Salvestistelt nähtuvalt sooritas Adaritševa kannatanu suhtes korduvaid lööke. Alates episoodist, kui ta tõukas kannatanu kõhuli ning hiljem Ehte 1 juures lõi ta kannatanut korduvalt ka jalgadega. Seega Adaritševa on tunnistanud oma süüd kannatanu suhtes vägivalla kasutamises ning sh raske tervisekahjustuse tekitamises, kuid on üritanud oma teopanust oluliselt vähendada. Šamarini ütlused (2kd, tl 58- 67) kinnitavad, et kõik süüdistatavad olid enne konflikti alkoholi tarvitanud. Kannatanut nad varem ei tundnud. Kaupluse ukse ees Jegašina poolt kannatanu tõukamist Šamarin ei nimeta. Tema ütlustest nähtuvalt sai konflikt justkui alguse alles siis, kui nad liikusid ukse eest eemale ja kannatanu solvas Jegašinat. Šamarin tunnistab, et selle peale ta lõi kannatanut kaks korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel lõi ta veel ühe korra kannatanut vastu nägu. See vahejuhtum toimus kaupluse nurga peal. Järgmisest episoodist kaupluse kõrval, kus Adaritševa tõukas kannatanu kõhuli ja Šamarin lõi maas lamavat kannatanut, Šamarin ei räägi. Tema selgituste kohaselt jätkus konflikt temale teadaolevalt kaupluse teise nurga lähedal Ehte tänaval sõiduteel, kui kannatanu talle järgi tuli ja hüüdis, et nii need asjad ei käi. Seejärel keegi naisterahvastest tõmbas kannatanut kapuutsist ja kannatanu hakkas kukkuma. Enne kukkumist jõudis süüdistatav enda sõnul teda veel lüüa. Seejärel nad hakkasid maadlema ning ühel hetkel oli kannatanu tema peal ning kannatanu nägu oli verine. Teised tulid neid lahutama ja kui nad Adaritševaga sündmuskohalt ära läksid, siis viimane ütles, et lõi kannatanut noaga. Šamarin ise seda ei näinud. Kõrvutades Šamarini ütluseid videosalvestistelt tuvastatud sündmuste käiguga, järeldub, et üldjoontes need haakuvad, kuid ka tema on oma rolli kannatanu löömises vähendanud ning Ehte tänaval sõiduteel toimunud rüseluse osas ei ole tema poolt kirjeldatud sündmuste järjekord täielikult kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Tatjana Jegašina ütlused (2 kd, tl 106-116) kinnitavad samuti, et kõik süüdistatavad olid alkoholijoobes. Sealjuures möönab Jegašina, et ta võis olla esimene, kes kannatanuga konflikti alustas. Enda sõnul lükkas ta poe ees kannatanut ostukäruga, kuid kannatanu ei kukkunud. Hiljem kaupluse nurgal lükkas ta kannatanut uuesti käruga ning siis kannatanu kukkus ja Šamarin lõi samuti kannatanut. Seejärel nad liikusid edasi ning Ehte tänava nurgal tõukas ta kannatanut õlgadest ning kannatanu kukkus selili. Šamarin ronis kannatanule peale ja hakkas teda kätega lööma ning Jegašina ise lõi teda kaks korda jalaga. Adaritševa oli ka seal juures kuid ta ei näinud, mida Adaritševa tegi. Pärast rüselust ütles Adaritševa ise, et lõi kannatanut noaga. Seega on kõik süüdistatavad tunnistanud, et nad osalesid konfliktis kannatanuga, lõid selle käigus korduvalt kannatanut käte ja jalgadega ning tõukasid teda. Adaritševa tunnistas samuti kannatanu löömist noaga, kuid samas puuduvad andmed, et teised süüdistatavad oleksid sellest kavatsusest ja tegevusest teadlikud olnud. Seega ei saa kannatanu noaga löömist käsitleda grupis sooritatud tegevusena. Võttes arvesse videosalvestistelt nähtuvat ja ka Jegašina enda ütluseid, ei saa nõustuda kaitsja väitega, et sõiduteel toimunud rüseluses osaledes kaitses Jegašina Šamarinit. Kõik tõendid kinnitavad üheselt, et ka sõiduteel aset leidnud kakluse algatas Jegašina lüües kannatanut esimesena. Asjaolu, et kannatanule tekitati konflikti käigus raske tervisekahjustus, kinnitavad nii Selveri turvakaamerate salvestised kui ka süüdistatavate ja tunnistajate ütlused, millest nähtuvalt kasutas

1-22-4084 Adaritševa kannatanu löömisel nuga. Süüdistuse väidet, et noaga tekitatud tervisekahjustused olid KarS § 118 tähenduses rasked, tõendavad sündmuskohale saabunud kiirabi vormistatud kiirabikaart ning kohtuarstlik ekspertiisiakt (1 kd, tl 18- 46). Neist nähtuvalt oli kannatanul rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu vigastuse ja VII roide murruga, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Tegemist oli eluohtliku tervisekahjustusega, mille operatsioonijärgne paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Ekspertarvamuse kohaselt võib haav olla tekitatud noaga. Eelnevalt uuritud tõenditest nähtuvalt tekitas vastava noahaava Adaritševa. Lisaks torke-lõikehaavale oli kannatanul näo pehmete kudede turse, mille paranemine kestab alla nelja nädala. 22.03.2022 teostatud isiku läbivaatusel tuvastati kannatanul näol parema silma all hematoom, ninal, lauba vasakul poolel ning vasakul põsel marrastused. Samuti tuvastati marrastused mõlemal põlvel ning parema käe sõrmenukkide piirkonnas. (1 kd, tl 47-63) Kannatanu ütluste kohaselt tekitati kõik need vigastused süüdistatavate poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas (1 kd, tl 64 - 73). Kuivõrd viidatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt teostati läbivaatus haiglas, kuhu kannatanu sündmuskohalt toimetati, ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda ning arvata, et vigastused võisid tekkida enne või pärast menetluse esemeks olevaid sündmuseid. Võrreldes kirjeldatud vigastusi Selveri turvakaamerate salvestustega, millelt on näha süüdistatavate poolt kannatanu korduv löömine ning tõukamine, mille tagajärjel kukkus kannatanu korduvalt asfaldile (nii seljale kui ka kõhuli), loeb kohus tuvastatuks, et vigastused tekitati süüdistatavate poolt 20.03.2022 Selveri kaupluse lähistel toimunud konflikti käigus. Eelnevat kokku võttes loeb kohus tuvastatuks, et kõik kolm süüdistatavat kasutasid süüdistatava suhtes füüsilist vägivalda, mis tekitas kannatanule valu ning täitsid seeläbi KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Kohtu hinnangul tegutsesid kõik süüdistatavad vähemalt otseses tahtlusega. Nad said väga hästi aru, et korduvalt kannatanut tõugates ning käte ja jalgadega lüües põhjustavad nad kannatanule valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Ja seda nad tahtsidki. Sealjuures tekitas Adaritševa kannatanut noaga lüües viimasele raske tervisekahjustuse ning tema vastav tegevus on käsitletav KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisena. Kogutud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et Adaritševa tegutses kannatanut noaga lüües tagajärje osas vähemalt kaudse tahtlusega. Teist isikut noaga elutähtsate organite piirkonda lüües pidi ta aru saama ning möönma, et selle tagajärjel võib kannatanu surra. Taoline tagajärg jäi saabumata üksnes kõrvaliste isikute ja meditsiinitöötajate sekkumise tulemusel. Nii videosalvestistelt kui ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt leidis kannatanu ründamine aset KorS § 54 tähenduses avalikus kohas (kaupluse ees ning sõiduteel, mille läheduses on ka elumajad), kus oli palju kõrvalisi isikuid. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Tunnistajatena on ütluseid andnud J. D. (1 kd tl 88-92), J. D. (1 kd tl 93-96), K. P. (1 kd tl 97-99), H. H. (1 kd tl 100-104), S. T. (1 kd tl 105-107) ja M. K. (1 kd tl 112-114). Kõik nimetatud isikud nägid kõnealust vägivalla kasutamist pealt ning mitmed neist sekkusid vahetult (nt J. D.) või helistasid politseisse. Samuti on J. D., J. D., H. H. ja M. K. märkinud, et nad ise ja ka teised sündmuskohal olnud isikud olid sellest sündmusest väga häiritud ning see mõjutas nende turvatunnet. Kõik süüdistatavad said konflikti käigus ka aru, et nad peksavad kannatanut avalikus kohas teiste inimeste vaateväljas. Videosalvestistelt on näha paljude autode ja jalakäijate möödumist, kuid süüdistatavad ei lasknud end sellest häirida ning jätkasid kannatanu suhtes vägivalla kasutamist. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatavate tegevuses on tuvastatud KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, so tahtlik teise inimese tervise kahjustamine

1-22-4084 ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuivõrd kuritegu sooritati avalikus kohas vägivallaga käitumise üldnõudeid rikkudes, tuleb süüdistatavate tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena, kui see oli pandud toime vägivallaga. Lisaks tuleb Adaritševa tegevus kvalifitseerida ideaalkogumina KarS § 118 lg 1 p 1 järgi tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule.

1-22-4084 Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Viktoria Adaritševat tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 sätestab, et kui süüdistatav paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest näeb kohus ette vangistusliku karistuse, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuivõrd Viktoria Adaritševa on kuriteo pannud toime katseajal, tuleb käesoleval juhul moodustada liitkaristus, liites temale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.10.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seetõttu mõistab kohus KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt Viktoria Adaritševale liitkaristuse, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2021 otsusega nr 1-21-5734 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat) võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Viktoria Adaritševa karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. Seega on karistusaja alguseks Viktoria Adaritševa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 20.03.2022. Tõkendi – vahistamine, jätab kohus vahistamismääruses toodud põhjendustel muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistustähtaja saabumiseni. 2.2 Artur Šamarini karistus KarS § 263 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Hinnates Artur Šamarini süü suurust kuriteo toimepanemisel, tuleb esmalt arvestada teo toimepanemise viisi ja tagajärge. Nagu kohus on eelneval tuvastanud, lõi Artur Šamarin mitmel korral kannatanut kätega ja jalgadega peapiirkonda, mida kinnitab ka kannatanu näopiirkonnas olevad mitmed marrastused. Kohtu hinnangul peab Artur Šamarini süü suuruse hindamisel arvesse võtma ka kaassüüdistatavate teopanust sündmuskohal. Kohus leiab, et nii Viktoria Adaritševal kui Tatjana Jegašinal oli oluliselt aktiivsem roll kuriteosündmuse kujunemisel. Seda ilmestab Tallinnas Sõle tn 51 asuva kaupluse Selver turvakaamerate videosalvestused, millest nähtuvalt ei tegutsenud Artur Šamarin alguses kannatanu suhtes agressiivselt ega vägivaldselt, vaid hoopis vastupidi, ta üritas ühel hetkel konflikti eskaleerumist ära hoida, takistades Tatjana Jegašinal kannatanu juurde kõndimise. Arvestades kogu sündmuste kulgu ja kaassüüdistatavate teopanust kuriteo toimepanemisel, hindab kohus Artur Šamarini süü väikseks. Samuti hinnates Artur Šamarini kehalise väärkohtlemise intensiivsust kannatanu vastu toime pandud väärkohtlemises, loeb kohus keskmisest mõnevõrra väiksemaks, sest kannatanule ei tekitatud peksmisega tervisekahjustusi, millest paranemine oleks võtnud kaua aega. Kokkuvõttes oli Artur Šamarini vägivalla intensiivsus alla keskmise, jäädes pigem minimaalse lähedale. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Artur Šamarini poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavate asjaoludena arvestab kohus süüteo toimepanemist grupis KarS § 58 p 10 järgi. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Artur Šamarini süü on väike, mistõttu peab temale mõistetav karistus olema samuti sanktsiooni alamäära lähedal. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nähtuvalt karistusregistrist tunnistati Artur Šamarin viimati süüdi Harju Maakohtu 03.03.2022 kohtuotsusega nr 1-21-8879 KarS § 199 lg 1 – KarS § 25 lg 2 alusel ning teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 2 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 05.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2053 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta ja 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti seega 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus

1-22-4084 üldkasuliku tööga 447 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tähtajaks määrati 1 aasta ja 3 kuud. Samuti allutati Artur Šamarin üldkasuliku töö ajal KarS § 75 järgi käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 05.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-2503 tunnistati Artur Šamarin süüdi KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritud kurieos. Seega vaatamata asjaolule, et varasemalt on talle antud võimalus karistust kanda tingimisi ning seejärel uue eksimuse korral veel teha üldkasulikku tööd, ei täitnud see eesmärki ega suunanud Artur Šamarinit õiguskuulekale käitumisele. Artur Šamarin rikkus kohtuotsusega nr 121-8879 määratud üldkasuliku töö tingimusi ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele (alates 24.11.2022 kannab Artur Šamarin vangistust). Seega eripreventsiooni tõttu on välistatud kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Artur Šamarinit karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus. Eeltoodud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et praegusel juhul vastab Artur Šamarini süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 7 kuu pikkune vangistus. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Nimetatud karistus tuleb KarS § 65 lg 2 korras liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, kuivõrd süütegu oli sooritatud enne eelmise karistuse täielikku ärakandmist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Artur Šamarinile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 03.03.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8879 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva, ning mõista Artur Šamarinile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.03.2022 kuni 22.03.2022 (s.o 3 päeva) ning lõplikuks ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 13.01.2023. 2.3 Tatjana Jegašina karistus Hinnates Tatjana Jegašina süü suurust KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel, võtab kõige pealt kohus arvesse Tatjana Jegašina teopanust. Kohus leiab, et just Tatjana Jegašina pani enda agressiivse ja provotseeriva käitumisega aluse õigusvastasele teole, mis lõppes kannatanule tekitatud raske tervisekahjustusega. Hinnates kehalise väärkohtlemise intensiivsust kannatanu vastu toime pandud väärkohtlemises loeb kohus keskmisest mõnevõrra vähesemale määrale vastavaks. Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tatjana Jegašina lõi korduvalt käte ja jalgadega kannatanut, ei tekkinud löökide tagajärgedel tervisekahjustust, millest paranemine oleks võtnud kaua aega. Kokkuvõttes oli kohtu hinnangul kasutatud vägivalla intensiivsus alla keskmise, jäädes minimaalse ja keskmise vahele. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Tatjana Jegašina poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Raskendava asjaoluna arvestab kohus süüteo toimepanemist grupis KarS § 58 p 10 järgi. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et Tatjana Jegašina süü on keskmine. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Tatjana Jegašina ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta on avaldanud kahetsust ning ei ole kuritegude toimepanemist jätkanud, on tegemist isikuga, kelle eripreventiivseks mõjutamiseks piisab karistusmäärast, mis on keskmisest väiksem. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ja kohtule avaldatud andmetest töötab Tatjana Jegašina ametlikult AS-s C ning tal on kaks ülalpeetavat. Maksuja Tolliameti andmetel oli tema sissetulekud 2021 aastal kokku 16 429 eurot. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, ei oleks aga Tatjana Jegašinale kergemaliigilise karistuse kohaldamine õigustatud. Tatjana Jegašina pani enda agressiivse ja provotseeriva käitumisega aluse õigusvatasele teole, mis lõppes kannatanule tekitatud raske tervisekahjustusega. Kohtu hinnangul tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada Tatjana Jegašina suhtes vangistust.

1-22-4084 Neid asjaolusid arvestades, leiab kohus, et praegusel juhul vastab Tatjana Jegašina süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 11 kuu pikkune vangistus. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei või isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 7 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.03.2022 kuni 22.03.2022, ning lõplikuks ärakandmata karistuseks tuleb lugeda 7 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Tatjana Jegašina puhul võib jätta temale mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuivõrd Tatjana Jegašinat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Katseaja pikkuseks võib kohus KarS § 73 lg 3 kohaselt määrata 1-5 aastat. Kuivõrd kohus mõistis Tatjana Jegašinale karistuseks 11 kuud vangistust, siis peab temale määratav katseaeg olema sellest pikem. Kohus leiab, et Tatjana Jegašinale tuleb KarS § 73 lg 3 alusel kohaldada 1 aasta pikkust katseaega. Kohtu hinnangu on 1-aastane katseaja tähtaeg piisavalt pikk, et hinnata Tatjana Jegašina püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. Seega jätab kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel Tatjana Jegašinale mõistetud ärakandmata 7 kuu ja 7 päeva pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Tatjana Jegašina ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest 13.01.2023. Tatjana Jegašina suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Vastav tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-22-4084 Kannatanu on korduvalt öelnud, et läks järgi, tahtis lüüa, tahtis teha nendega midagi. Kaitsjal tekib küsimus, kas tema kaitsealuse teos on selliseid nüansse, mis tingiksid talle sellise kuriteo inkrimineerimise käesoleval hetkel. Kaitsja leiab, et mitte. Kohus peab kindlasti arvestama seda, et ühegi sündmuse initsiaatoriks ei olnud Artur Šamarin. See oli siiski kannatanu poolt provotseeritud asjade käik. Kas sündmuse käigus läksid prillid katki, seda me ei tea. See ei ole kindlasti asi, mida saaks praegu tagantjärgi tõendada. Mis puudutab moraalset kahju, siis isik, kes on provotseerinud sellise situatsiooni, kas temal on õigus moraalset kahju nõuda, on samuti küsitav. Kaitsja palus jätta tsiviilhagi Artur Šamarini suhtes täielikult rahuldamata. 28.10.2022 toimunud istungil märkis kaitsja, et valu tekitamise puhul peab hindama seda, kuidas kannatanu on püüdnud seda valu tekkimist sisustada. Kannatanu püüdis käesolevas asjas sisustada seda sellega, et tal oli varasemalt olnud puusaoperatsioon, tal tuli puus välja ning selle tõttu ta tundis eriliselt valu. Kaitsja ei saa kriminaalasja materjalidele toetudes kinnitada, et kannatanul selline operatsioon tõepoolest oli, sest ükski dokument selles kriminaalasjas, peale kannatanu enda ütluste, seda ei kinnita. 25.10.2022 toimunud istungil selgitas Tatjana Jegašina kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, et Riigikohtu praktika kohaselt on keelatud õiguste kuritarvitamine. Kaitsja hinnangul ongi praegusel juhul tegemist sellise situatsiooniga. Kaitsja hinnangul oli ka prokuröri seisukohast võimalik aru saada, et ta peab 10 000 eurot liiga suureks summaks. Kannatanu nõuab 10 000 eurot selle eest, et Tatjana Jegašina on teda kaks korda kehasse löönud ja käruga nüginud. See on absurd ja näitab kogu kannatanu positsiooni olemuslikkust. Kannatanu proovib situatsiooni enda kasuks pöörata, nõudes neilt 10 000 eurot. Isegi noalöögi eest ei saa nii suurt summat nõuda. Kaitsja hinnangul on täiesti vale, et kaks jalalööki kehasse annab õiguse moraalseks kahjuks, see on täielik vale. Samuti nõuab kannatanu riiete eest hüvitist. Kaitsja leiab, et need riided ei puutu absoluutselt Tatjana Jegašinasse. Samuti väidab kannatanu, et prillid on katki läinud. Kannatanu väited on paljasõnalised ning kriminaaltoimikusse lisatud tšekk räägib prilliläätsedest, mitte prillidest. Ühtegi dokumenti katkistest prillidest esitatud ei ole. Seega ei saa ka seda Tatjana Jegašinalt välja mõista. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Tatjana Jegašina suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata. Prokurör märkis 25.10.2022 istungil, et kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõue on iseenesest põhjendatud. Kannatanu on esitanud optometrist arve ning selgitanud varalise kahju summa kujunemist. Kannatanupoolsed selgitused ja hinnangud kahju suurusele on elulised. Vaieldamatult on seadusest tulenevalt kannatanutel kriminaalmenetluses õigus esitada hagi ka mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kannatanu suhtes toimepandud kuritegu mõjutas tema kehalise ja vaimse heaolu seisundi halvenemist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Nagu eelnevast analüüsist nähtub, on prokurör seisukohal, et Viktoria Adaritševa on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja on tõendatud seega tema poolt kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine. Lisaks esinesid kannatanul mitteeluohtlikud tervisekahjustused ja ta tundis füüsilist valu kõigi kolme süüdistatava poolt toime pandud ründe tagajärjel. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel on täidetud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kuivõrd kahju hüvitise määramiseks eeldused on täidetud, palub prokurör kohtul süüdistatavatelt kannatanu V. V. kasuks välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks kohtupraktikaga kooskõlas olev mõistlik hüvitis. 3.1 Varalise kahjuhüvitise nõue Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

1-22-4084 õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et käesolevas asjas on deliktilise kahju hüvitamise eeldused täidetud. 12.05.2022 esitatud tsiviilhagis nõuab V. V. varalise kahjuhüvitisena kallaletungi tulemusena kahjustatud jope ja kampsuni hüvitamist ning optiliste prillide parandamise kulu hüvitamist, kogusummas 361 eurot. Seega tugineb V. V. nõue samadele asjaoludel (peksmistegu), millega sisustati Artur Šamarinile, Tatjana Jegašinile (KarS § 263 lg 1 p 1) ja Viktoria Adaritševale etteheidetavat kuriteokoosseisu (KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 118 lg 1 p 1). Kohus on käesolevas kohtuotsuses tuvastanud, et Artur Šamarin, Tatjana Jegašina ja Viktoria Adaritševa panid grupis toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Samuti tuvastas kohus, et Viktoria Adaritševa on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 koosseisule vastava kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamise. Vägivallateod seisnesid kannatanu korduvas peksmises ja noaga pussitamises, mille üheks tagajärjeks oli V. V. seljas olnud riiete hävinemine ning tema prillide purunemine. Nii nähtub turvakaamerate videosalvestustest üheselt, kuidas süüdistatavad korduvalt ründasid kannatanut. Konflikti käigus süüdistatavad korduvalt tõukasid kannatanut ning lõid käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Samuti on tuvastatud noaga seljapiirkonda löömine. Turvakaamera videosalvestustest on võimalik tuvastada ka seda, et enne kannatanu vastu suunatud rünnet, ei olnud V. V.l seljas olnud musta värvi jopel nähtavaid vigastusi. Et V. V. seljas olnud jope ja halli värvi kampsun said kahjustada kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et V. V.l oli kuriteosündmuse ajal seljas mh halli värvi kampsun, millel kirje „Tommy Hilfiger“ ning musta värvi jope kirjega „Moncler“. Vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtub, et kampsuni eesja tagakülg on kaetud rohke verekahtlase määrdumisega, mis olid tingitud pussitamise tagajärjel tekkinud verejooksust. Samuti on selgelt tuvastatav V. V. seljas olnud kampsunil torkevigastused, mis olid tingitud kannatanu noaga löömisest. Et V. V.t korduvalt löödi ja peksti nähtub ka konflikti ajal temal seljas olnud mustalt jopelt. Nii on jope visuaalsel vaatlusel tuvastatud mitmeid veremäärdumisi ning vigastusi. Jope tagakülje ülemises osas on kaks lähestikku asetsevat kangast läbivat vigastust, millest paistab välja jope valget värvi sisu. Vasakpoolse vigastuse ülemine osa on kumera kujuga, mille pikkus on u 5 cm ja laius 4,8 cm. Parempoolne vigastus on kumera kujuga, mille pikkus on 3 cm ja laius u 2,4 cm. Jope vigastustest võetud proovid andsid positiivse tulemuse vere olemasolule. Et nimetatud riideesemed olid kannatanul peksmisteo ajal seljas kinnitab ka 20.03.2022 patsiendi riiete hoiustamise akt nr 821. Samuti on eluliselt usutav, et peksmise tagajärjel purunesid kannatanul optilised prillid. Nii nähtub Sõle tn 51, Tallinn asuva Selveri turvakaamerate videosalvestusest kui ka 31.03.2022 asitõendi vaatlusprotokollist, et kannatanu kandis konflikti käigus musta raamiga optilisi prille. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et kannatu prillid purunesid just konflikti käigus, kuivõrd on tuvastatud, et kannatanut löödi süüdistatavate poolt korduvalt kõikidesse kehapiirkondadesse, sh peapiirkonda. Et just peksmise käigus purunesid kannatanu prillid annab tunnistust ka 22.03.2022 isiku läbivaatuse protokoll, mille järgi tuvastati kannatanul parema silma all hematoom ning marrastused ninal, laubal ja vasakul põsel. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et kannatanu seljas olnud riiete ja prillide kahjustada saamine on põhjuslikus seoses süüdistatavate õigusvastaste tegudega. Süüdistatavad (ehk kostjad) ei ole tõendanud oma süü puudumist ega kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Seega on tsiviilhagis märgitud varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekkinud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Niisugune kahju tuleb lähtuvalt VÕS § 1043 kannatanule hüvitada. Järgnevalt peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

1-22-4084 asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 näeb ette aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (Riigikohtu lahend asjas nr 1-19-6307/59 p 63). Seega on kahju hüvitamise sätete alusel kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt rahasummat, mille eest ta saaks kohtuotsuse tegemise ajal soetada samaväärse jope ja kampsuni. VÕS § 132 lõike 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis kahjustatud asja puhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Oluline on silmas pidada ka TsMS § 405 sätestatud, mille järgi saab kohus rakendada lihtmenetluse sätteid, kui varalise kahju hüvitamisele suunatud põhinõue jääb alla 3500 euro. Lihtsustatud korras hagi nõude lahendamisel võib kohus sellise nõude lahendamisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Kui tsiviilhagi puhul on kulud väikesed, on võimalik erandina hinnata kulutuse põhjendatust lähtudes ka KrMS § 60 lg-st 1 ja 3, s.o üldtuntud asjaolust. 12.05.2022 esitatud tsiviilhagis nõuab V. V. varalise kahjuhüvitisena kahjustada saanud jope ja kampsuni hüvitamist summas 105 eurot ning optiliste prillide parandamise kulu hüvitamist summas 256 eurot. V. V. tugineb tekitatud kahju tõendamisel kriminaalasjas kogutud tõenditele ning Optometrist OÜ arvele nr 20221810. V. V. on 12.05.2022 kannatanuna ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt musta värvi jope „Moncler“ ja helehalli värvi kampsun „Tommy Hilfiger“ oli kannatanu soetanud 2021 aastal Türgist. Jope läks kannatanule maksma 80 eurot ja kampsun 25 eurot. Riideesemete eest maksis kannatanu sularahas ning tšekke tal alles ei ole. Kannatanu sai politsei käest teada, et tema jope ja kampsuni sees on noa löögist augud ning seetõttu ei saa ta neid enam kasutada. Optiliste prillide parandus läks maksma 256 eurot. Seega on tema varaline kahju kokku 361 eurot. 05.04.2022 ülekuulamisel on ta selgitanud, et kähmluse ajal läksid katki tema optilised prillid. Üks prilliklaas sai kahjustada. Kuna tegemist oli tumenevate klaasidega, tuli ära vahetada mõlemad klaasid. Kriminaalasja materjalidele lisatud arvest nähtub, et Optometrist OÜ on 06.05.2022 väljastanud V. V.le arve nr 20221810 summas 256 eurot. Arve selgituses on märgitud „Prilliläätsed Ormix 1.6 Cr Rock Transition X-tractive Hall + öö“. Arvele on lisatud makseterminali kviitung, mille kohaselt on arve tasutud 06.05.2022 kell 13.01. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda Optometrist OÜ arve usaldusväärsuses. Kannatanu poolt tehtud kulutused prillide taastamiseks on põhjendatud. Kuigi V. V. ei ole kohtule esitanud jope ning kampsuni väärtuste kohta ühtegi tõendit, siis ei anna see alust tsiviilhagi rahuldamata jätta. Nagu kohus eelnevalt märkis, näeb KrMS § 60 lg 1 ja 3 ette kohtu õiguse tugineda tõendatuks tunnistatud asjaolude kõrval ka üldtuntud asjaoludele. On tavapärane, et riideesemete ostmisel ei jäeta ostukviitungeid alles ning tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks kannatanule ette heita. Kohtu hinnangul on kannatanu kahjunõue 105 eurot mõistlik ning põhjendatud ning see vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad sooritasid süüteo ühiselt ja kooskõlastatult, vastutavad nad seeläbi tekitatud kahju eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 132 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel V. V. varalise kahjuhüvitise nõude summas 361 eurot täielikult ning kohtu hinnangul on põhjendatud Viktoria Adaritševalt, Artur Šamarinilit ning Tatjana Jegašinalt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista varaline kahju summas 361 eurot, mis tuleb hüvitada V. V. arveldusarvele nr xxxx märkides selgitusena „1-22-4084, tsiviilhagi hüvitamine”.

1-22-4084 3.2 Mittevaralise kahjuhüvitise nõue V. V. on hagis taotlenud mittevaralise kahjuna 10 000 euro väljamõistmist. Mittevaralise kahjunõude summat on kannatanu põhjendanud tsiviilhagis peamiselt talle põhjustatud valuga. Täpsemalt märgib kannatanu, et ta tundis peksmise käigus suurt valu. Kui talle sõideti otsa ostukäruga korduvalt, siis tema vasak puus läks liigesest välja ning see tegi talle väga suurt valu ning käimine oli raskendatud. Samuti löödi teda mitmel korral selja piirkonda, sellest esimene löök oli kaenla alla ja ta tundis sellest suurt valu. Löökide tagajärjel sattus ta haiglasse, kus õmmeldi selja peal haav kinni. Haav tekitas talle suurt valu ja ta ei saanud oma ülakeha korralikult liigutada. Tugev valu oli tal kuskil 2-3 nädalat. Puus võib kannatanul koguaeg liigesest välja minna ning see teeb talle samuti valu, lisaks on käimisega raskusi. Kui ta teeb mingi vale liigutuse, tuleb puus kohe liigesest välja. Kõige suurem valu oli siis, kui teda löödi noaga. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahjuhüvitise määramisel peab kohus juhinduma ka VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 132 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus nendib, et kannatanu tervise vastu suunatud kuriteoga tekitatakse kannatanule alati mingil määral moraalset ehk mittevaralist kahju. Samas ei nõustu kohus, et käesoleval juhul oleks V. V.le tsiviilhagi väljamõistmine mittevaralise kahjuhüvitisena põhjendatud sellises ulatuses. Riigikohus on varasemalt leidnud (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-73-13, p 13), et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Tallinna Kiirabi kiirabikaardi nr xxxx ja nr xxxx kohaselt sai kiirabi väljakutse Ehtne tn 1, Tallinn. Sündmuskohal oli kannatanu V. V., kes oli teadvusel ja adekvaatselt kontaktne. Kannatanul oli nägu verine ja tursunud. Jope lahtiste hõlmade alt on näha kampsuni paremal küljel arvestatavas koguses verd. Seljal parema abaluu all 4 cm pikkune torkehaav, millest verejooks. Kopsude auskultatsioonil paremal hingamiskahin nõrgem ning esineb tugevaid krepitatsioone. Hingamine kiire negatiivse dünaamikaga. Hingamissagedus kiireneb, esineb valu hingamisel ning teel haiglasse paremal hingamiskahin praktiliselt puudub. Neuroogiline koldeleid puudub. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse epikriisi nr 22006486 ja EMO kaardi järgi saabus haiglasse 20.03.2022 kell 18.18. V. V.l diagnoositi põhihaigusena rindkere tagaseina lahtine haav ning tüsistustena veriõhkrind, muud kopsuvigastused ja roidevahe-veresoonte vigastus. Haiglasse saabudes oli isiku seisund stabiilne. Erakorralise meditsiiniosakonnas teostatud uuringud ning dreenitud parem rindkereõõs. Dreenist jätkuva veritsuse ja vererõhu languse tõttu viidi V. V. operatsioonile. 20.03.2022 teosatud torakoskoopiline operatsioon, evakueeritud veri rindkereõõnest, teostatud roidevahe suturatsioon ja kopsuresektsioon vigastuse sutureerimise eesmärgil. Operatsiooni järgselt kulg hea – dreen eemaldatud esimesel päeval peale operatsiooni, mille järgselt kops püsib sirutunult, vedelikku ja õhku lisandunud pole. 22.03.2022 lubati V. V. koju edasiseks ambulatoorseks raviks. Epikriisi kokkuvõttesse on märgitud, et kannatanu seisund haiglast väljakirjutamisel on paranenud, ravisoovitusena valuvaigistid vastavalt vajadusele. Mõõdukas koormus kuu jooksul.

1-22-4084 Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 22E-AOI0043 väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt esines V. V.l rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu vigastuse ja VII roide murruga, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Lisaks esines kannatanul näo pehmete kudede turse. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Vigastused kannatanu näol ei ole eluohtlikud. Rinnaõõnde ulatuva torke-lõikevigastuse operatsioonijärgne paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Näo vigastuste paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Kuna mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, tuleb arvestada ka sellega, milliseid hüvitisi on sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud. Riigikohtu poolt 2020 koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018 – 2020. aastal“ nähtub, et raske tervisekahjustuse tekitamisega VÕS § 134 lg 2 järgi väljamõistetava (st juhtumid, kus kannatanu sai tervisekahjustusi) hüvitise suurus oli keskmiselt 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Analüüsist nähtuvalt on kohtud mõistnud välja mittevaralise kahju hüvitisena juhtudel, kui kannatanul ei tekkinud püsivaid kahjustusi, 300 eurot kuni 2000 eurot. Kehalise väärkohtlemisega tekitatud kahju hüvitamise juures on analüüsis märgitud, et kõikide menetlusliikide lõikes oli suurim väljamõistetud hüvitis 2 000 eurot (kolmes asjas) ja kõige väiksem 50 eurot (kahes asjas). Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Analüüsis märgitakse, et kohtupraktikas on võimalik eristada raskete, keskmiste ja kergemate kehavigastuste tekitamist, samuti sellega kaasnenud võimalikku elukvaliteedi langust. Raskemate kehavigastuste korral, kui paranemine oli võtnud vähemalt neli nädalat aega, kuid püsivat elukvaliteedi langust ei olnud tekkinud, on näiteks üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-3167 maakohus mõistnud välja 800 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kohus arvestas hüvitise suuruse kindlaksmääramisel sellega, et kannatanut löödi vähemalt kuuel korral erinevatesse kehapiirkondadesse käte, jalgade, põlve ja auto uksega. Samuti tehti kannatanule silmapõhja murru operatsioon. Samas ei tuvastatud menetluses, et kannatanu elukvaliteet oleks oluliselt langenud. Seetõttu hindas kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 800 eurot. Sarnastel asjaoludel, kus süüdistatav lõi kannatanut korduvalt pea piirkonda, põhjustades samuti raskemaid kehavigastusi on kohus kriminaalasjas 1-18-3095 mõistnud välja 1 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samas on maakohus rahuldanud osaliselt kannatanu nõude ja mõistnud kriminaalasjas 1-19-701 mittevaralise kahju hüvitiseks välja 300 eurot olukorras, kus süüdistatav ründas kannatanut kahel korral, lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja surudes maas lamavale kannatanule roietele, põhjustades kannatanule kinnise roidemurru. Kohtu hinnangul tuleb mittevaralise kahju hüvitusnõude suuruse osas arvesse võtta seda, et kuigi ekspertiisi kohaselt oli V. V.le tekkinud vigastus (rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu vigastusega) eluohtlik tervisekahjustus, oli vigastuste iseloom ja paranemine siiski selline, mis võimaldas kannatanul haiglast lahkuda juba 22.03.2022 s.o teisel päeval peale tervisekahjustuse tekkimist. Samuti ei tehtud kannatanule operatsioonijärgselt olulisi liikumis/koormus piiranguid ning režiimi ja ravialaseks soovituseks nähti ette vaid valuvaigistid (vastavalt vajadusele). Kohtule esitatud materjalide järgi ei pöördunud kannatanu ka hilisemalt arstide poole, seega võib pidada tõenäoliseks, et V. V.le välja kirjutatud valuvaigistid olid operatsioonijärgseks taastusraviks piisavad. Samuti puuduvad andmed, et muud kuriteoga tekitatud kehavigastused oleksid püsiva iseloomuga või põhjustanuks muid raskeid tagajärgi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada ka seda, et V. V.l oleks esinenud tervisekahjustustest paranemise kestel olulist elukvaliteedi langust. Kuigi kannatanu on hagis märkinud, et puus võib tal koguaeg liigesest välja minna ning see teeb talle valu ja põhjustab raskusi käimisel, ei ole tegemist asjaoluga, mida kohus saab mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võtta, kuivõrd tegemist on füüsilise seisundiga, mis eksisteeris kannatanul juba enne kuriteosündmust. Kannatanu ütlustest ei nähtu sedagi, et ta oleks saanud juhtumi tagajärjel tugevat hingelist valu, seega ei ole võimalik rääkida ka potentsiaalsest heaolu langusest vaimse tervise mõistes. V. V. on hagiavalduses sisustanud mittevaralist kahju eelkõige füüsilise valuga ning seetõttu kvalifitseeruvad tema füüsilised kannatused pigem mõõdukate alla.

1-22-4084 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 800 eurot ja rahuldab seega V. V. nõude mittevaralise kahju nõude osas osaliselt. Kohtu hinnangul on 800 euro suurune hüvitis eelpool kirjeldatud tervisekahjustusi ja põhjustatud kannatusi arvesse võttes mõistliku suurusega. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad sooritasid süüteo ühiselt ja kooskõlastatult, vastutavad nad seeläbi tekitatud kahju eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Eelöeldut kokku võttes ning juhindudes VÕS § 128, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 mõistab kohus Viktoria Adaritševalt, Artur Šamarinilt ja Tatjana Jegašinalt solidaarselt kannatanu kasuks välja 800 eurot. Nimetatud summa tuleb hüvitada V. V. arveldusarvele nr xxxx märkides selgitusena „1-22-4084, tsiviilhagi hüvitamine”.

1-22-4084 ekspertiisi teostamine oli tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik, tuleb Viktoria Adaritševal tasuda ka ekspertiisi kulu summas 84 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ning esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Artur Šamarinil ja Tatjana Jegašinal tasuda ka sundraha summas 1087,50 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tuleb Viktoria Adaritševal tasuda sundraha summas 1812,50 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Viktoria Adaritševalt välja mõista menetluskuludena kokku 3194,90 eurot, Artur Šamarinilt kokku 2055,90 eurot ning Tatjana Jegašinalt kokku 1815,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades Viktoria Adaritševa sissetulekute puudumist, menetluskulude suurust ning asjaolu, et Viktoria Adaritševal tuleb osaliselt hüvitada ka tsiviilhagi, käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt temal üle jõu. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav viibib käesolevas kriminaalasjas menetlemise ajal vahi alla alates 20.03.2022, leiab kohus, et Viktoria Adaritševal tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega otsustab kohus Viktoria Adaritševa suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Artur Šamarinil puudub töökoht ning igakuine sissetulek. Kuivõrd Artur Šamarin kannab vangistuslikku karistust, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Artur Šamarini majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Artur Šamarini suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Tatjana Jegašinal on olemas töökoht ja sissetulek, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd Tatjana Jegašinal on kaks ülalpeetavat, on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Tatjana Jegašina majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Tatjana Jegašina suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt)

1-22-4084 Astrid Asi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.01.2023 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.