Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-4631

Jätta tsiviilhagiga seotud poolte menetluskulud Altair Ibin Lahad Koori kanda KrMS § 182 lg 2 alusel. Välja mõista Altair Ibin Lahad Koorilt kannatanu W kasuks põhjendatud menetluskulu 233, 33 eurot. Altair Ibin Lahad Kooril tasuda kannatanu W seadusest tulenev viivis VÕS § 113 määras alates antud kohtuotsuse jõustumisest tasumata menetluskulult kuni selle menetluskulu nõude täitmiseni. Altair Ibin Lahad Koori enda kaitsja kulud, mis seotud tsiviilhagiga, jätta tema enda kanda.

3 / 21

1-22-4631 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav 23.12.2022.a e-toimiku kaudu (avaldatakse pooltele tööpäeva jooksul).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Altair Ibin Lahad Koor on antud kohtu alla Sten Kuke nime all, kuivõrd hiljem on ta nimi muudetud, tema süüdistused on alljärgnevad: Sten Kukke süüdistatakse selles, et tema 20.07.2020 kella 19:00 ajal, ületades rulaga X Kesklinna silda jalakäijate ja jalgratturite alal, takistas samal alal jalgrattaga silda ületanud U liikumist, sõimas U ́d ebatsensuursete sõnadega ning tahtlikult ähvardas U ́d auto ette lükkamise ja jõkke viskamisega. Selline Sten Kukke käitumine tekitas U ́s hirmu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Sten Kukk oli tema jaoks võõras ning tema käitumine oli agressiivne. Seega Sten Kukk, teise isiku tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, pani tahtlikult toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Samuti süüdistatakse Sten Kukke selles, et tema 21.08.2020 ajavahemikus kell 17:35-17:40 X linnas X mnt X asuva kaupluse X juures, s.o avalikus kohas pärast Sten Kukk poolt juhitud sõiduauto S ja W poolt juhitud sõiduauto M vahel liiklemisel toimunud arusaamatust, Sten Kukk tõmbas lahti sõiduauto M juhiukse ning lõi autot juhtinud W ́d rusikaga vasaku oimu piirkonda ning seejärel lõi sõidukist väljunud W t käega kokku viiel korral pea, näo ja lõua piirkonda. Sten Kukk tekitas W le tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmise peavigastuse ja silmalau ning silmaümbruse kontusiooni. Toimunud intsidenti nägi pealt juhuslikult mööda sõitnud isik V , kes löömist nähes sekkus ning üritas Sten Kukke suunata W juurest eemale. Sten Kukk rikkus oma tahtliku teoga KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut ning häirides sellega kõrvalise, asjasse mittepuutuva isiku – V – rahu ja ohustades tema turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus 4 / 21

1-22-4631 ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega Sten Kukk, rikkudes vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise üldnõudeid, pani tahtlikult toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung Prokurör taotles süüdistatava süüditunnistamises kogu süüdistustes, KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust katseajaga 2 aastat KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Kaitsja taotles õigeksmõistvat kohtuotsust, alternatiivse taotlusena aga rahalist karistust ning leides, et väljamõistetav hagisumma ei tohiks ületada 250-500 euro piiri.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Maakohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust on seisukohal, et Altair Ibin Lahad Koorile esitatud süüdistused on esitatud tõenditega igakülgselt tõendamist leidnud.

I. Süüdistus KarS § 120 alusel Käesolevas asjas puudub vaidlus süüdistuses märgitud aja ja koha osas, et kannatanu ja süüdistatav kohtusid. Esitatud süüdistuse ja kaitsja poole vastuväidete kohaselt on kohtul lahendatavateks küsimusteks alljärgnev: 1) kas süüdistatav takistas jalgrattaga silda ületanud U liikumist, sõimas U ́d ebatsensuursete sõnadega ning tahtlikult ähvardas U ́d auto ette lükkamise ja jõkke viskamisega 2) kas selline Sten Kukke käitumine tekitas U ́s hirmu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Sten Kukk oli tema jaoks võõras ning tema käitumine oli agressiivne.

1-22-4631 asitõendina (tl 48-49) ja salvestus on samuti tõendite juurde võetud. Vaatlusprotokolli ja video järgi ületas kannatanu X kesklinna silda jalgrattal ning on tuvastatav, kuidas ärritunud häälega meesterahvas ähvardab teda sõnadega: „Lükkan su auto ette“ ja „Lükkan su jõkke“. Seega eeltoodud süüdistuses kajastatud laused on tõendamist leidnud ka videosalvestise järgi. Süüdistatav möönis kahtlustatavana ülekuulamisel, et ähvardas U ́d sillalt alla lükkamisega, kuna naisterahvas ei lasknud tal mööduda. Süüdistatava viited ohule ja hädakaitseseisundile on kohtu hinnangul mitte veenvad ja kohatud, sest on kontekstivälised ning ka provokatiivsed.

6 / 21

1-22-4631 Eeltooduga on realiseeritud kõik inkrimineeritud KarS § 120 objektiivse koosseisu tunnused. Maakohtu hinnangul süüdistataval oli U ähvardamise suhtes otsene tahtlus, seda kinnitab ebatsensuurse sõnavara kasutamine ja filmimine. Süüdistatav püüdis seega reaalselt kannatanut hirmutada ja endast välja viia, ta tegi piisava selleks, et kannatanu tunneks hirmu ja tajuks ähvardust reaalsena selles kontekstis - olukorras, milles kannatanu oli. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades seda, et süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, saab asuda seisukohale, et süüdistatav on toime pannud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab süüdistatava antud süüdistuses süüdi.

II. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 alusel Käesolevas asjas puudub vaidlus süüdistuses märgitud aja osas ja selles osas, et süüdistatava ja kannatanu vahel leidis aset arusaamatus liikluses ning järgnev toimus avalikus kohas ja süüdistuses nimetatud isikute juuresolekul. Esitatud süüdistuse ja kaitsja poole vastuväidete kohaselt on kohtul lahendatavateks küsimusteks alljärgnev: 1) kas süüdistatav tõmbas lahti kannatanu sõiduauto M juhiukse ning lõi autot juhtinud kannatanut W ́d rusikaga vasaku oimu piirkonda ning 2) kas seejärel lõi sõidukist väljunud W t käega kokku viiel korral pea, näo ja lõua piirkonda; 3) kas süüdistatav tekitas W le tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmise peavigastuse ja silmalau ning silmaümbruse kontusiooni; 4) kas toimunud intsidenti nägi pealt juhuslikult mööda sõitnud isik V ning kas süüdistatav oma tahtliku teoga rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut ning häirides sellega kõrvalise, asjasse mittepuutuva isiku – V – rahu ja ohustades tema turvatunnet; 5) kas süüdistatav võis tegutseda hädakaitses, millele viitab kaitsja.

1-22-4631 Oluline on ka kohtu seisukohast kõige objektiivsem isikuline tõend, milleks on tunnistaja V ütlused (tl 24-26), kelle jaoks olid kannatanu ja süüdistatav täiesti võõrad. Tunnistaja ei näinud küll eelnimetatud löömist autos, kuid nii kannatanu kui tema lähendaste isikute ütlusi ta kinnitab selles osas, et süüdistatav oli väga agressiivne. Asjaolu, et tunnistaja V ei näinud sündmusi autos, on seletatav sellega, et ta ei kuulnud kumbagi leeri ning sai teha tähelepanekuid sellest hetkest kui ta sündmusi pealt nägema hakkas. Eeltoodud osa süüdistusest on täielikult tõendatud kannatanu ja tema eelnimetatud tunnistajatest lähedaste ütlustega. Samas kohus peab viimaseid usaldusväärseks, sest need on kinnitatud ka V ütlustega hilisema kohta, mis haakuvad kannatanu ja tema lähedaste ütlustega. Seega ajas on nende usaldusväärsust kinnitav tõend V ütluste näol. Tunnistaja C , kes oli süüdistatavaga ühes autos, ütluste kohaselt ei näinud ta süüdistuses kirjeldatud tegu. Samas C sellise sündmuste tajumise kohta on olemas ka seletus tema enda ütluste järgi, nimelt C kirjeldab, et kui süüdistatav väljus autost, siis kõik sündmused said toimuda tema auto taga ja tema tegeles autos koera lohutamisega. Tunnistaja nägi küll kannatanu ja süüdistatava vahelist kätega vehkimist, mille käigus süüdistataval kukkusid prillid maha. Seega tunnistaja C ütlused süüdistuses toodud sündmuste tajumise osas on ebakonkreetsed, mistõttu ei saa nendest ka konkreetseid järeldusi teha ning seda olukorras, kui on olemas konkreetsete tajumisfaktidega muu isikuliste tõendite kogum. Seega tunnistaja C ütlused pole ebausaldusväärsed, kuid nad ei sisalda olulist teavet kohtuliku uurimise eseme tähtsate asjaolude kohta.

1-22-4631 V ütluste kohaselt läbivalt otsis süüdistatav tema sekkumisele vaatamata ise sisuliselt vägivaldset kontakti kannatanuga ja üritas kannatanule ise läheneda. Süüdistatav sõimas kannatanut ja tema lähedasi väga ropult, mõnitavalt, rassistlikult ja sülitas nende suunas. Kannatanu ütluste kohaselt ütles ta talle ja tema lähendastele, et nad on sead ja kadugu Venemaale (kannatanu on X kodanik). Vahepeal olukord rahunes, kuid siis hakkas süüdistatav uuesti karjuma ja lööma, süüdistatava pilk oli klaasistunud. Pilk oli viha täis või klaasistunud, sarnaselt on kirjeldanud süüdistatavat ka kannatanu ja tunnistajad. Tunnistaja Y ütluste kohaselt tegi süüdistatav isa suunas umbes 10 lööki, kuid kui mitu neist tabas, ei oska ta öelda. Eeltoodu haakub ka V ütlustega, mille kohaselt otsis süüdistatav ise kannatanuga kontakti ja püüdis läheneda, vaatamata kõrvalise isiku sekkumisele. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta kokku kolm lööki vastu pead ja ühe vastu lõugu. Lisaks kannatanu ütluste kohaselt ka politsei saabumisel ja juuresolekult lõi veel lisaks süüdistatav teda taas vastu pead ning ta tundis taas tugevat valu. Seega, esitatud süüdistused inkrimineeritud löömiste kohta on tõendamist leidnud, sellised löögid leidsid aset provokatsiooniga, püüdes kannatanut igati närvi ajada, tema peale ka karjudes, teda solvates ja mõnitades.

1-22-4631 kallale üksteisele, on läinud. Kolmandas kõnes C selgitab, et isa sai löögi pähe. Kokkuvõttes, eeltoodud ütlused ei anna juurde kohtule mingit täiendavat teavet lisaks juba usaldusväärsete tunnistajate ja kannatanu ütlustele. Kohtuasjas on vaadeldut mitmeid videofaile (asitõendi vaatlusprotokollid lk 29 ja 32). Süüdistatav filmis antud sündmust ning lisas video oma „XXX “ nime kandvale kontole sotsiaalmeediakeskkonda X. Videol on kuulda meesterahva sõimu ja solvanguid videos näha oleva kolme isiku, s.o triibulise särgiga hallipäise meesterahva (kannatanu) ja kahe naisterahva suunas (kannatanu abikaasa ja tütar), näha on kähmlust video filmija ja triibulise särgiga hallipäise meesterahva vahel. Samuti filmis antud sündmust tunnistaja Y , kelle filmitud videotes on kuulda süüdistatava poolset sõimu ja solvanguid. Kohus leiab samuti, et antud videod ei sea kahtluse alla usaldusväärsete tunnistajate ja kannatanu ütlusi. Süüdistatava poolne sõim ja solvangud kinnitavad provokatiivsust.

1-22-4631 inetusi ja rassistlikke väljendeid ning ka sülitas nende suunas. Kõik juhtunu osapooled olid V jaoks võõrad.

III. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel lähtutakse süü suurusest. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Süüdimõistetu peab vastutama oma mittenormipärase käitumise eest, sest tal oli võimalik süüdiva ja süüvõimelise isikuna käituda normipäraselt. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurust tuleb hinnata mõne võrra alla keskmise KarS § 120 ja § 263 kooseisu mõttes, sest antud koosseise saab realiseerida ka mitmeepisoodilistena ja laiema 11 / 21

1-22-4631 elulise kirjeldusega, mis on subsumeeritav antud koosseisude alla ja seetõttu tuleb võrdse kohtlemise seisukohast arvestada antud teo ebaõigussisu ning selle suurust. Kohus leiab, et muuhulgas iseloomustab süüdistatava süü suurust provokatiivne käitumine, mille eesmärgiks on kutsuda esile sellise käitumise objektis oleval inimesel olulist ärritust, seejärel püüda esineda ise hoopis ohvrina ja sealjuures asudes seda filmima, et veelgi enam kannatanutes meelehärmi suurendada. Seega antud juhul iseloomustab süü suurust süüdimõistetul kaks otsust, esiteks panna toime õigusvastane inkrimineeritud tegu ja teiseks kutsuda esile provokatsiooniga vasturünnak, et enda kuritegelikke käitumisakte seeläbi õigustada, lootuses, et provokatsiooni ei suudeta tõendada. Seega mõlemad koosseisud on realiseeritud vastavalt otsese tahtlusega ja kavatsetult. Provokatsioon, mõlemas episoodis nii verbaalne kui W episoodis ka füüsiline, kinnitab tahtlust toime panna inkrimineeritud kuritegu ja mitte taganeda ebaõigest otsusest käituda normivastaselt. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud ja kahe süüdistuse kohta on süüdistatava seisukohaks, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Süüdistatava käitumises on karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese (X-aastase U ) suhtes KarS § 58 p 3 tähenduses. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi.1 Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 120 toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 263 lg 1 alusel aga rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus lähtub aga sellest, et karistusraami sisse peavad mahtuma ka kuriteod, mis on mitme episoodilised ja veelgi sisukamad, et kõiki süüdimõistetuid koheldaks karistuslikult võrdselt. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et antud juhtumi asjaoludel on põhjendatud lähtuda karistuse mõistmisel keskmisest sanktsioonimäärast madalamast määrast, sh arvestades raskendavalt kannatanu U episoodis viimase kõrget iga. Kaitsja viitas kohtuistungil alternatiivses seisukohas, et vangistuse mõistmise asemel peaks kohus eelistama rahalise karistuse mõistmist, kuivõrd süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ja süüdistuse episoodidest möödunud aeg näitab, et süüdistatav on olnud samuti õiguskuulekas. Süüdistatav ei ole ennast süüdi tunnistanud mõlemas kuriteos, süüdistatav ei ole siiralt kahetsenud toimepandud tegevusi ja süüdistatav (33.a) käitus provokatiivselt endast oluliselt vanemate isikute suhtes: 1) sõimates ja ähvardades X. aastast rattaga sillal sõitnud U auto ette lükkamise ja jõkke viskamisega;

RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, p 15.1.

12 / 21

1-22-4631 2) lüües X-aastast W rusikaga vasaku oimupiirkonda ning seejärel viiel korral pea, näo ja lõua piirkonda, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustusi, sh rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides ka sellega asjasse mittepuutuva isiku rahu ja ohustades turvatunnet jms. Reeglina on rahalise karistuse kaalumine võimalik ühe ja esmakordse kuriteo korral, kui asjaolud ja ka seadus seda võimaldavad. Maakohus on seisukohal, et selline korduv kuritegude toimepanek ja kui puuduvad kergendavad asjaolud, iseloomustab süüd sellisena, et selliste tegude eest rahalise karistuse mõistmine oleks põhjendamatu, vaatamata kaitsja viidetele, et isik on võimeline tasuma rahalisi kohustusi ja et seda kinnitab ka kokkuleppel kaitsja olemasolu. Asjaolu, et süüdistataval ei ole olnud uusi kriminaalasju pärast süüdistuses toodud episoode, ei muuda kuidagi süüst lähtuvat karistuse liiki, milleks on vangistus, kohaldamise vajadust. Ka sisulisemalt eripreventsiooni mõttes ei paista siiski, et Altair Ibin Lahad Koor oleks oma käitumisest piisavaid järeldusi teinud, sest see ei nähtu tema avaldustest kohtule. Isik saab oma käitumist muuta siis, kui ta siiralt leiab, et on antud tõendatud süüdistused toime pannud ja avaldab ka kahetsust. Seda pole. Ta kinnitas viimases sõnas, et ta pole mingi löömamees ja tegeleb boksiga vaid hobikorras – ei anna kohtule mingit kindlust juurde õiguskorra kaitsmise seisukohalt, kui realiseeritud on selle isiku poolt juba kaks kuriteokoosseisu igas mõttes igati temast nõrgemate isikute suhtes. Kannatanud on olnud talle võõrad, oluliselt vanemad inimesed A. I. L. Koori jaoks ja ta pole suutnud oma viha talitseda kahel erineval ajal toimunud situatsioonis. Kohtule on esitatud kaks tõendatud juhtumit ja A. I. L. Koori paljasõnaline kinnitus, et ei lase end justkui sellistesse olukordadesse edaspidi sattuda – pole eluliselt piisavalt usutav ja piisavalt kindel argument. Elus tuleb alati ja ilmselt edaspidigi ette probleemseid juhtumeid igaühel, lihtsalt satutakse probleemidesse – ka ekslikult, kuid neid ei lahendata vägivallarünnakuga. Ka vägivallaga ähvardamine on vägivallategu. Seega ainuõige põhjendatav karistuse liik on vangistus. Arvestades aga olukorda, st A. I. L. Koort ei ole varem vangistusega karistatud, on põhjendatud vangistuse kohaldamine tingimisi. Kohus leiab aga, et eri- ja üldpreventsiooni alusel on vältimatult vajalik, et A. I. L. Koor oleks kriminaalhooldaja jälgimise all ning antud preventsioonide huvidest (isiku enda huvides sarnaste tegude korduva jätkumise maksimaalne võimalik minimaliseerimine ning õiguskorra kaitsmine ja turvalisuse tagamine) lähtudes läbiks ka vajaliku sotsiaalprogrammi (võimalusel vihajuhtimine, vägivallast hoidumine). Kohtuliku arutamise käigus ei selgunud süüdistatava selliseid veendumusi, et ta peaks riikliku süüdistaja poolt etteheidetud tegusid kuritegudeks, pigem jäi kõlama süüstav, üleolev hoiak kannatanute suhtes ja enese õigustamine ebaobjektiivsete argumentidega. Eeltoodu viitab siiski karistamatusetundele ehk ühiskonnas kehtivate reeglite mitteaustamist, mille sisuks on põhiõiguse – tervis, inimväärikus – kaitse. Seega on kohtul nende asjaolude pinnalt võimatu jõuda seisukohale, et süüdistatav on oma hoiakuid piisavalt muutnud ühiskonnas tolereeritavale tasemele. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus Altair Ibin Lahad Koorile karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 5 (viis) kuud vangistust ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust ning KarS § 64 lg 1 13 / 21

1-22-4631 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada seda liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p 8 alusel tuleb jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, juhul kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (aasta) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, milles on võimalusel vihajuhtimise ja vägivallast hoidumise küsimusi puudutav programm. IV. Tsiviilhagi VÕS § 134 lõige 2 sätestab muu hulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seejuures tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Hagi asjaolud, nõuded ja nende tõendatus Kannatanu nõuab süüdimõistetult mittevaralist kahju hüvitamist summas 3000 eurot, seadusest tulenevalt viivist alates hagi esitamisest, menetluskulu 360 eurot ning samuti menetluskuludelt viivist alates menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 määras (tl 91-95; 117 pöördel nähtub tsiviilhagi esitamise aeg prokuratuuri 31.05.2021).

1-22-4631 asjaolud tsiviilõiguslikult ei saagi ega peagi kattuma täielikult süüdistusega, samas ei saa ka tsiviilõiguslikult ühte kahju tekkimise sündmust seetõttu kunstlikult pisendada. Isegi kui kõik löögid või löögikatsed ei olnud prokuratuuri seisukohalt kriminaalse tähendusega, ei tähenda see seda, et neid ei olnud enam (nagu viitab ka usaldusväärne tunnistaja, et võis olla), s.t. neid lööke oli vähemalt nii palju kui prokuratuur süüdistuses esitas. Kui löökide arv on suur nagu antud juhul, siis ongi eluliselt keeruline neid sündmuse ajal täpselt kokku lugeda, sest kannatanud ja pealt näinud isikud tajuvad seda ühe sündmusena ning iga löögi järel ei loe (ei tee statistikat) neid piltlikult öeldes. Pealt näinud isikud tajuvad seda sündmust ebameeldivana ja peavad tegelema veel oma emotsioonidega sündmuse ajal lisaks. Sellise löökide arvu puhul vaid ühe löögi osas erinevus asjaoludes on kohtu hinnangul mõistetav ja aktsepteeritud, jääb n-ö antud asjaolude tõttu, mille põhjustas süüdistatav, lubatud vea piiridesse. Antud juhul ei kaldu ka kindlasti süüdistuse uurimiselt raskuskese liigselt üle tsiviilhagile, esitatud hagi on loogiline, eluline ja võimalik järelm antud süüdistusega seotud juhtumil. Samas kohus arvestab rikkumise raskuse ja laadi juures seda, et süüdimõistetu tahtlikult korduvalt üritas kannatanut rünnata ja löökide arvu võib pidada igal juhul suureks, mistõttu on õigusvastasuse ja kahju tekke seisukohast ebaoluline, kas arv oli 6 või 7.

1-22-4631

16 / 21

1-22-4631 Eeltoodud väide on osaliselt kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, s.o osas, et tõepoolest EMO patsiendikaardilt nähtub pärast diagnoosi arsti poolt antud edasine raviplaan – külm, rahu ja valuvaigistid. Tõendamata on aga selle pikem/jätkuv kestvus, mida väidetakse hagiavalduses, sh arvestades seda, et süüdistatav ei ole hagiasjaolusid omaks võtnud. 6) Hageja on seisukohal, et tuleb pöörata tähelepanu ka kostja isikule: kostja pidevalt rikub korda ja häirib teisi inimesi. Kogu tegevust kostja kajastab veebirakenduses X, kus kostjal on 26,5 tuhat jägijat, kes vaatavad tema poolt laekunud videosid (mh käesolevas avalduses toodud juhtumi kohta). Hageja hinnangul kostja tunneb end karistamatuna ning seda julgustab teda sooritama rohkem õigusrikkumisi. Maakohus peab eeltoodud väiteid kaalukaks, mida arvesse võtta, arvesse tuleb võtta ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist VÕS § 134 lg 5 alusel. Maakohus on seisukohal, et nende asjaolude arvestamata jätmine tooks kaasa ebaõiglase hüvitise määramise. Tunnistaja V ütluste alusel kohus tuvatas, et süüdistatav karjus, lõi käega kannatanut peapiirkonda korduvalt, sh täiesti ootamatult ning seejärel võttis telefoni ning asus filmima. Seega süüdistatav käitus äärmiselt provokatiivselt, karjudes ja lüües kannatanut ning seeläbi nii lootes, et kannatanu endast väljuks ja selle lindile saaks. VÕS § 104 kohaselt ei ole vähimatki kahtlust, et süü vormiks tsiviilõiguslikus mõttes on raskeim – tahtlik vorm. Olukorras, kus süüdimõistetu eelnevalt provotseerib ja seejärel asub kannatanut filmima, on selge soov tekitada ebaobjektiivseid ülesvõtteid tegeliku olukorra varjamiseks/ moonutamiseks ning seda tuleb mittevaralise kahju juures oluliselt arvesse võtta. See on igasugu empaatiata püüd panna ohver tundma end tões ja ebaõiguses üksinda mahajäetuna ning justkui tõenditeta, kas kohtu või avalikkuse silmis. Ehk esineb selge süüdimõistetu soov venitada seda ebaõiglusest kantud ajalist telge kannatanu suhtes veelgi pikemaks. Selline alandav ja rõhuv käitumine nõuab kannatanult erakordselt suurt pingutust, et seista enda õiguste eest vaatamata sellistele ebaõiglastele meetoditele, mida tema vastu kasutatakse. See on küüniline suhtumine aususesse, õiglusesse ja eeskätt inimlikkusesse. Eriti taunitav suhtumine kannatanu suhtes on ka pärast sündmust selliste ülesvõtete levitamine laia kasutusega veebirakendustes. Lisaks kannatanu alandamisele nn sündmuspaigal, näitab selliste videode lekitamine soovi jätkata kannatanu vägivallaga alandamise „etendust“ ka pärast seda kui kannatanu on ohutsoonist lahkunud ja teoorias võiks asuda aeg mälus rahunemis-tuhmumistööd tegema hakata, kuid seda ei taheta veel lasta avalikkusesse moonutatud klippide sotsiaalmeediasse saatmise läbi teha. Seega peab olema ka õiglane kahjuhüvitis piisav ja kindlasti mitte naeruväärne, et annaks julgust kannatanutele pöörduda kohtu poole ja teiseks hoida ka ära selliseid õigusrikkumisi. Kaitsja viitas, et kohtupraktika kohaselt selliste juhtumite puhul ei ole kahjunõuded põhjendatud enamaks kui 250-500 eurot (kaitsja kohtuvaidluse kõne viimane lk). 17 / 21

1-22-4631 Hüvitis peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema võrreldav sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusega. Samas tegemist on alati väärtusotsustusega, kui kõrgelt keegi inimese tervist ja muid olulisi väärtusi hindab, mida õigusvastaselt on rünnatud, millised on asjaolud ja millega võrreldakse. Samas teadupärast ei ole kohtupraktika staatika, vaid dünaamika positiivsete arengute suunas ja lisaks üks-ühele juhtumeid võid leida vaid väga konkreetsete ja lakooniliste hagialustega kaasustest. Kuid hagiasjaolud võivad olla ka eluliselt mitmekesisemad, mida hageja võib ära tõendada ning ka kriminaalprotsessis ei pea hagi kattuma täielikult süüdistusega, vaid võib olla laiem. Reeglina on ka võrdlused ja analüüsid2 tehtud oluliselt varasemate aastate kohta (kahju tekitamise aeg jääb varasemasse aega kui kohtuotsuse aasta), mistõttu keskmised ja mediaanarvutused reeglina ei lähe ajas ka väiksemaks seoses riigi ja riigis elavate inimeste heaolu taseme tõusuga. Kui nimetatud analüüsi tulemusi vaadata, siis võib selguda ka selliseid asjaolusid, et isiku õiguste rikkumisel solvamine sõnaga distantsilt - veebis - võib olla süüdlase jaoks isegi n-ö kallim rahaliselt kui tahtlikult näkku löömine või ka peksmine3. Sellisele tulemusele võibki jõuda üksnes arvudesse kvantitatiivselt suhtudes ning muud olulist sisu ja konteksti hagialuse järgi kvalitatiivses mõttes eirates. Viidatud analüüsi tabelites toodud vägivalla faktid ja arvud summade osas on vaid üks näitaja hageja hagi alusest. Kohtupraktikat saab võrrelda, kuid vajadusel ka parandada positiivses suunas ja kindlasti alati tuleb arvestada konkreetse kaasuse konteksti. Seega maakohus saab võtta arvesse antud praktikat niivõrd kuivõrd see on võimalik sarnasusi arvestades ning eelkõige tehes siseveendumuse kohaselt õige otsuse kõiki antud kaasuse asjaolusid kaaludes. Ehkki viitatud kohtupraktika analüüsides on ka sarnasusi löökide arvus peapiirkonda, ei ole võimalik ajaliste ja muude faktorite (konkreetse hagi alused toodud kontekstis) tõttu seda lihtsustades pidada piisavaks argumendiks kannatanu kahjunõude vähendamiseks. Ka kohtupraktika nõuded nõuavad võtta lisaks löökide arvule ja piirkonnale arvesse ka muid olulisi asjaolusid õiglase kahjusumma määratlemisel. Kohus leiab, et kaitsja viited kohtupraktikale, et antud tekitatud kahju ei tohiks ületada 500 euro piiri, siis selle kohta ütleb kohus lisaks ka järgmist. Analüüsis võimalikud sarnased juhtumite kahju tekitamise aeg jääb paljude aastate taha. Lisaks ei nähtu kohtupraktikast just sellist kaasust, kus on konkreetselt löödud sellise vanuse vahega isikut lähendaste ees tahtlikult korduvaltjärjekindlalt kuuel korral peapiirkonda avalikus kohas (mitte vastu jalga, kätt või pehmet tuharat ja vaid korra-kaks), provotseerivalt üritatud tekitada kunstlikult ebaobjektiivseid tõendeid video loomisega ja pärast sündmuse lõppu lekitatud ka video X ning kohtupraktikat just sellise isiku kohta, kelle käitumises on see sisult praaliv toimimine tavaks nagu viitab õigesti kannatanu ja kinnitab ka tegelikkuses kannatanu U episood. Samuti arvestades kannatanu teisi hagis välja toodud asjaolusid. Üldteada asjaoluna ka üks peapiirkonda tehtud löök võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, seda enam on mõistetav vanemast inimesest kannatanu mure 6 Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil.pd f

vrdl Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal lk 22-23, 29 ja Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal lk 44-46

18 / 21

1-22-4631 löögi korral, kuid hagi asjaolud on tunduvalt mitmekesisemad, mida peab ka kohus arvesse võtma. Vaatamata üldisele viitele analüüsile, ei ole seega kaitsja viidanud ühele ega mitmele konkreetselt kaasusele, kus on hagiasjaoludes kasvõi enamus eeltoodud kaasuse asjaolud üheaegselt esinevad sellises kontekstis või enamuses kattuvad. Süüdistatav ei ole ka siiralt tunnistanud ega kahetsenud oma tahtlikku tegu, ka seda võetakse arvesse mittevaralise kahju suuruse hindamise puhul. Maakohtu hinnangul sellises määras hagi rahuldamine nagu kaitsja viitas antud kaasuse puhul pigem ebaõiglaselt suurendaks karistamatusetunnet, soodustades selliselt ka edaspidi nii toimida, üritada provotseerivalt tekitada kunstlikult tõenduslikke asjaolusid video abil kannatanu vastu ja maksta ära üksnes mugav summa ning hubaselt mitte teha vajalikke järeldusi juhtunust seaduse silmis ka edaspidi. Et tegemist oleks justkui väikse vahejuhtumiga (n.-ö järjekorrdse filmivõttega jälgijatele), mitte rünnaku ja kokkupõrkega ka karistusõiguslikul kaitstavate õigushüvede vastu. Lisaks mittevaralise kahju määramisel kuulub arvesse võtmisele ka isiku võimekus tasuda kahjusummat. Süüdistatava kaitsja suuliselt kohtuvaidluses kinnitas süüdistatava võimekust tasuda rahalist karistust ja seda alternatiivselt ka taotledes, sh toonitades, et ta on kokkuleppel kaitsja. Maakohtu hinnangul on see ka igati arusaadav ja loogiline tegemist on keskharidusega noore tugeva terve inimesega, seega töövõime on igati olemas ja võimalus kulutada oma energiat töötamiseks (tegeleb hobikorras ka spordiga – boksiga; piisavalt vaba aega, et veebirakenduse jaoks tegutseda), et sellist summat ka täiendavalt juurde teenida perspektiivis nii hariduslikus kui füüsilises mõttes tööturul. Kohus ei näinud seaduse alusel võimalust rahalise karistuse mõistmiseks, küll on võimalik ja vajalik süüdimõistetul kasutada enda ressursse kannatanule kahju hüvitamiseks ning taastada seeläbi õigus varalises mõttes ka kannatanu ees. Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et ehkki kannatanu kehavigastused on seaduse silmis mitte raskemat laadi, kuid tahtlikud, korduvad ja intensiivsed, et kanda eesmärki kannatanule kindlasti vähemalt valu tekitada ja tervisekahjustust (nt silmapiirkond). Kannatanu hagi ei põhine ainult süüdistuse tekstil ja on laiem, hõlmates ka muid asjaolusid, sh viidatud avalikkusele veebirakenduses video avalikustamisele (nt X). Seega süüdimõistetu Altair Ibin Lahad Koor on ära kasutanud ja kogunud laiema avalikkuse ees veebirakenduses XXX nime all „kuulsust“, sh antud video nähtavaks tegemisega, et sellist suure jälgijate arvuga „kuulsust“ edasi koguda sellisel viisil ka hagejast kannatanu kannatuste pealt. Ka see käitumine on oluline hindamaks õiglast suurust mittevaralise kahju tekitamisel, see põhjendab suuremat kahju summat. Kannatanu pidi taluma nii vägivalda kui provokatsiooni ning just selle järgselt filmimist. Tuleb arvestada sedagi, et kannatanu oli sunnitud end ka kaitsma ilma, et löögid tema pea piirkonda oleks lõppenud ning ilmselt põhjustas see talle veel mitmete päevade vältel pärast õigusvastast süüdimõistetu rünnakut valu, muret ja meelehärmi. N-ö. sobival hetkel ehk kunstlikult tekitatud hetkel (provokatsiooniga üles ärritatud kannatanu) filmimine ei olnud soov jäädvustada midagi objektiivset, vaid luua-tekitada kunstlikku, eeltoodut kinnitavad ka ei kannatanu ega süüdistatava leeri kuulunud juhusliku pealtnägija tunnistaja V ütlused. Seega ka ühiskonnas aktsepteeritaval viisil siiralt vabandamise võimalust oma käitumisega ei ole Altair Ibin Lahad Koor tahtnud kasutada ja seda kinnitab ka video levitamine, seega on ka siiras vabandamise võimalus

19 / 21

1-22-4631 minetatud kahjusumma vähendamise ühe võimalusena. Seega kohus arvestab kõiki kaalukaid asjaolusid, sh konteksti, mida ülal kaalutlusotsustuse juures oluliseks hindas. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses: 1) arvestades eeltoodud asjaolusid peab kohus mittevaralise kahju põhjendatud mõistlikuks rahaliseks hüvitiseks kannatanule 3000 eurot ning juhindudes VÕS § 1043 ja 1045 p 1 p 2 alusel mõistab selle kannatanu kasuks välja süüdimõistetult Altair Ibin Lahad Koorilt; 2) samuti mõistab temalt kohus põhinõudelt välja seadusest tuleneva viivise VÕS § 113 määras alates tsiviilhagi esitamisest, s.o alates 31.05.2021 (12.12.2022 seisuga on põhinõudelt tekkinud viivis 368 eurot ja 88 senti viivisekalkulaator.ee järgi)

V. Tsiviilhagiga seotud menetluskulud KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Kohus rahuldas tsiviilhagi täies ulatuses. Kannatanu nõuab tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist summas 360 eurot. Kohus rahuldas aga kannatanu tsiviilhagi osaliselt. Kaitsja esitas vastuväite menetluskulude koosseisu tõendatuse osas. Kohus nõustub, et asjasse ei puutu kannatanu poolt esitatud maksekorraldus (tl 94), sest sellest ei nähtu kannatanu menetluskulude tasumist ja sellega seoses just kulu kriminaalasjas oleva kannatanu nõustamisega. Antud menetlusdokumendi (vt ka tl 116 pöördel on seda ka kannatanule selgitatud prokuröri poolt, tasutud on arve lihtsalt Y poolt ja selgitus on Y ). Käesolevas asjas on veel teisigi kuludokumente. Esitatud on ka müügiarve 26.08.2020 summas 700 eurot ja selgitusega „Kohtueelne esindamine mittevaralise kahju hüvitamise asjus“ ja selle kohta kannatanu tolleaegse esindaja selgitus (tl 116), et see arve oli tasutud kannatanu, tema abikaasa ja tütre nõustamisega seoses – antud arve asub tl 119 ja on summas 700 eurot. Seega kannatanu menetluskulude koosseis saab olla 1/3 700-st eurost ehk 233,33 eurot, mis on tõendatud ja põhjendatud. Kannatanu abikaasa ja tütar ei ole käesolevas asjas kohtumenetluse poolena kannatanud. Eeltoodu alusel tuleb jätta tsiviilhagiga seotud poolte menetluskulud Altair Ibin Lahad Koori kanda KrMS § 182 lg 2 alusel ning välja mõista Altair Ibin Lahad Koorilt kannatanu W kasuks põhjendatud menetluskulu 233,33 eurot. Altair Ibin Lahad Kooril tuleb tasuda kannatanu W seadusest tulenev viivis VÕS § 113 määras alates antud kohtuotsuse jõustumisest tasumata menetluskulult kuni selle menetluskulu nõude täitmiseni.

VI. Süüdistusega seotud menetluskulud

20 / 21

1-22-4631 Seoses süüdimõistmisega tuleb mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot seoses II astme kuritegude toimepanemisega.

VII. Asitõendid Kriminaalasja juurde tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel: Pakend nr X – DVD plaat, millel 21.08.2020 hädaabikõnede helisalvestised, Pakend nr X – DVD-plaat, millel pildi- ja videofailid X kasutaja „XXX “ kasutajakontolt seoses 21.08.2020, Pakend nr X – DVD-plaat, millel Y poolt edastatud videofailid seoses 21.08.2020, Pakend nr X – 2 DVD-plaati, millel videofailid X kasutaja „XXX “ kasutajakontolt seoses 20.07.2020. VIII. Tõkend

Tõkendit ei ole kohaldatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

21 / 21

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.