Hageja: FFC Eesti OÜ (pankrotis) (registrikood 10909875) pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit Toom Kostja: P.F (XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava 26.11.2024, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom, hageja (pankrotihaldur) Martin Krupp, kostja lepinguline esindaja Viktor Särgava, kostja P.F
Istung ja sellel osalenud isikud
FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi (Krupp) hagi P.F vastu põhivõla ja viivise nõudes
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata 02.12.2024 kostja poolt esitatud 05.08.2015 vaikiva seltsingu leping ning jätta tõendina arvestamata kostja 16.09.2024 esitatud 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepinguga.
2.Jätta läbi vaatamata hageja taotlus dokumendiekspertiisi korraldamiseks.
3.Hagi rahuldada osaliselt ja mõista P.Flt FCC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja põhivõlg 436 783,28 eurot ning viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 436 783,28 eurot alates 10.01.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
Jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu 26.02.2021 määrusega kuulutati välja FFC Eesti OÜ (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp.
2.FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oli 03.06.2011-15.12.2020 P.F (kostja). P.F oli perioodil 26.05.2011-15.12.2020 ka FFC Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks.
3.FFC Eesti OÜ majandustegevuseks oli välisriikidest tasutud käibemaksu tagasitaotlemine Eesti ettevõtetele.
4.Pankrotihalduri poolt tellitud asjatundja arvamuses FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt nähtuvate tehingute kohta tuvastati, et kostja tegi perioodil 2014-2020 FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt väljamakseid, millega tekitas FFC Eesti OÜle (pankrotis) kahju kokku summas 442 210,33 eurot. Tegemist on tagatiseta laenudega seotud isikutele, mida ei ole tagasi nõutud ning FFC Eesti OÜ (pankrotis) majandustegevusega mitteseotud maksetega.
5.Hageja nõuab kostja poolt FFC Eesti OÜ (pankrotis) arveldusarvetelt järgmistele isikutele tehtud ülekanded.
5.1.Estonian WT Group OÜ-le tehtud ülekanded kokku summas 13 36 050 eurot. Estonian WT Group OÜ juhatuse liige on kostja lähikondne F.
5.1.1.31.01.2015 ülekanne summas 650 eurot selgitusega „Kotka Staadion MTÜ jaoks“. Tegemist on FFC Eesti OÜ (pankrotis) ettevõtlusega mitteseotud maksega.
5.1.2.16.06.2015 ülekanne summas 35 400 eurot selgitusega „Vastavalt laenulepingule nr. 01-12,06,2015“. Laenu tagastamist FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt ei nähtu. Laenu tagasisaamiseks ei ole kostja toiminguid teinud. Kirjalikku laenulepingut FFC Eesti OÜ (pankrotis) dokumentide hulgas ei ole ning laen ei ole tagatud.
5.2.File tehtud ülekanded kokku summas 44 500 eurot järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.2.1.20.02.2014 laen 35 000 eurot;
5.2.2.14.04.2014 laen 4000 eurot;
5.2.3.28.05.2014 laen 500 eurot;
5.2.4.21.01.2015 laen 2500 eurot;
5.2.5.22.02.2015 laen 2500 eurot. Laenude tagastamist arvelduskontodelt ei nähtu ja selleks ei ole kostja ka mingeid toiminguid teinud. Laen ei ole tagatud. Selles osas esita haldur nõude ka otse Fi vastu ning vaidlus selles osas on pooleli tsiviilasjas 2-21-17572.
5.3.Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) (registrikood 10037205) tehtud ülekanded kokku summas 169 900 eurot. Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) juhatuse liige on kostja lähikondne F. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.3.1.24.02.2014 laen 7000 eurot;
5.3.2.17.03.2014 laen – 2 osa 7000 eurot;
5.3.3.29.05.2014 laen 8000 eurot;
5.3.4.22.12.2014 laen 15 000 eurot;
5.3.5.29.07.2015 laen 10 000 eurot;
5.3.6.03.08.2015 laen 10 000 eurot;
5.3.7.09.08.2015 ülekanne vastavalt kokkuleppele 115 000 eurot;
5.3.8.18.09.2015 laen 3000 eurot. FFC Eesti OÜ (pankrotis) on aktsiaseltsile MeP Trans laenu kokku andnud summas 175 000 eurot ning tagasi saanud 5100 eurot. Seega on tagastamata laen 169 900 eurot, mille tagasisaamiseks ei ole kostja toiminguid teinud ning laen ei ole tagatud. 13.05.2022 kuulutati välja aktsiaseltsi MeP Trans pankrot. Pankrotihaldur esitas laenu tagastamise nõude ka aktsiaseltsi MeP Trans pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 08.03.2023 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387 tunnustati FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri nõuet aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu II järgu nõudena summas 169 900 eurot (jaotise % 9,89).
5.4.Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekanded kokku summas 128 000 eurot järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.4.1.09.08.2015 ülekanne summas 25 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt kokkuleppele“;
5.4.2.09.08.2015 ülekanne summas 105 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt kokkuleppele“; Silve Kaubanduse OÜ on tagastanud 2000 eurot selgitustega „võlg“. Kostja poolt tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt on tegemist Silve Kaubanduse OÜ-le antud laenuga. Laenu tagastamist FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt ei nähtu. Laen ei ole tagatud. FFC Eesti OÜ (pankrotis) alustas vahekohtumenetlust Silve Kaubanduse OÜ vastu. 13.11.2020 (peale pankrotihoiatuse saamist, st olukorras mil juhatuse liige oli teadlik osaühingu maksejõuetusest) sõlmis FFC Eesti OÜ (pankrotis) ZinoSoft OÜ-ga nõude loovutamise lepingu, millega loovutas oma nõude Silve Kaubanduse OÜ vastu summas 130 000 eurot hinnaga 16 000 eurot. Nõude loovutamise hind tasuti kostja väidetel FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) sularahas. Raha ei ole laekunud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis), vaid jäänud juhatuse liikme valdusesse. Nõue oli kohtu poolt tagatud ja käimas oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus hagimenetlus, oodata oli vaid kohtulahendit. FFC Eesti OÜ (pankrotis) esindaja U.A soovis vahekohtumenetluse võimalikult kiiret lõpetamist ja hagiavalduse läbi vaatamata jätmist ja koos sellega hagi tagamise abinõu tühistamist. Arvestades asjaolu, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) oli arbitraažikohtuasjas maksnud erinevaid kohtukulusid vähemalt 20 150 eurot (arbitraažimaks 17 200,00 ja tagatis 2950 eurot) ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kulu tegemise järgi soovitakse lihtsalt hagist loobuda. 22.01.2021 sai P.F Silve Kaubanduse OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. Seega sai hageja seaduslikust esindajast ja omanikust pärast nimetatud tehingut ka kostja esindaja ja omanik.
5.5.OÜ-le Partner Holding tehtud ülekanded kokku summas 28 000 eurot. OÜ Partner Holding tegevusala 2014. aastal oli takso- ja kullerteenuste osutamine. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.5.1.03.03.2014 arve nr FF140203 7200 eurot;
5.5.2.01.04.2014 arve nr FF140303 7200 eurot;
5.5.3.23.01.2014 arve nr FF140109 7200 eurot;
5.5.4.29.04.2014 arve nr FF140416 7200 eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega.
5.6.My Fitness AS-ile tehtud ülekanded kokku summas 13 439,28 eurot. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.6.1.12.01.2014 arve nr 13000971 545,76 eurot;
5.6.2.13.02.2014 arve nr 14000083 818,64 eurot;
5.6.3.14.04.2014 arve nr 14000211 ja 14000342 1273,44 eurot;
5.6.4.18.06.2014 arve nr 14000494 818,64 eurot;
5.6.5.05.07.2014 arve nr 14000598 1000,56 eurot;
5.6.6.20.08.2014 arve nr 14000867 ja 14000727 1273,44 eurot;
5.6.7.04.09.2014 arve nr 14000952 1091,52 eurot;
5.6.8.10.11.2014 arve nr 14001196 ja 14001037 1853,04 eurot;
5.6.9.31.01.2015 arve nr 14001512 ja 14001352 1954,56 eurot;
5.6.10.27.03.2015 arve nr 15000067 2809,68 eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) My Fitness AS-ilt mingit teenust ning tegemist on Fi jalgpallurite treenimise kuludega.
5.6.11.MTÜ-le Tallinna Jalgpalliklubi Legion tehtud ülekanded kokku summas 1500 eurot.
5.6.12.05.02.2014 ülekanne summas 1500 eurot selgitusega „Arve 05.02.2014“. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F poolt tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) MTÜ-lt Tallinna Jalgpalliklubi Legion mitte mingisugust teenust ning tegemist on Fi huvides tehtud maksetega.
5.7.MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit tehtud ülekanded kokku summas 7044 eurot. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.7.1.12.01.2014 arve nr 13/1215 288 eurot;
5.7.2.04.03.2014 arve nr 14/207 576 eurot;
5.7.3.23.04.2014 arve nr 14/494 1056 eurot;
5.7.4.08.02.2014 arve nr 14/86 1140 eurot;
5.7.5.25.09.2014 arve nr 14/1137 780 eurot;
5.7.6.26.09.2014 arve nr 14/1147 1584 eurot;
5.7.7.03.11.2014 arve nr 14/1395 1008 eurot;
5.7.8.11.01.2015 arve nr 14/1611 432 eurot;
5.7.9.04.09.2014 arve nr 14/821 180 eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega.
5.8.MTÜ-le Kotka Staadion tehtud ülekanded kokku summas 8350 eurot. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.8.1.03.08.2015 arve 15039, 15063 1170 eurot;
5.8.2.11.01.2015 arve nr 14155 ja 14/201 1430 eurot;
5.8.3.06.12.2014 arve nr 14178 650 eurot;
5.8.4.12.01.2014 arve nr 13135 1400 eurot;
5.8.5.02.03.2014 arve nr 14006 ja 14020 2400 eurot;
5.8.6.12.04.2014 arve nr 14036 1300 eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F poolt tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) MTÜ-lt Kotka Staadion mingit teenust, kuid maksis arveid, mis olid seotud Fi jalgpalliharrastusega.
5.9.OÜ-le Ruhnama tehtud ülekanded kokku summas 5427,05 eurot. OÜ Ruhnama tegevusalaks oli 2016. aastal enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
5.9.1.03.03.2016 ARVE 1604 1260 eurot;
5.9.2.11.04.2016 ARVE 1606, kliendi nr.113, aprill 2016 420 eurot;
5.9.3.ARVE 1607, märts 2016 17.04.2016 kommunaalkulud 88,26 eurot;
5.9.4.03.05.2016 ARVE 1609 420 eurot;
5.9.5.17.05.2016 ARVE 1611, aprill 2016 78,59 eurot;
5.9.6.06.06.2016 ARVE 1612, juuni 2016 420 eurot;
5.9.7.21.06.2016 ARVE 1613, mai 2016 91,74 eurot;
5.9.8.05.07.2016 ARVE 1614, juuli 2016 420 eurot;
5.9.9.18.07.2016 ARVE 1615 50,84 eurot;
5.9.10.02.08.2016 ARVE 1618, august 2016 420 eurot;
5.9.11.15.08.2016 ARVE 1619, juuli 2016 83,10 eurot;
5.9.12.05.09.2016 ARVE 1621, september 2016 420 eurot;
5.9.13.19.09.2016 ARVE 1625, august 2016 52,16 eurot;
5.9.14.03.10.2016 ARVE 1628, oktoober 2016 420 eurot;
5.9.15.14.10.2016 ARVE 1629, september 2016 56,51 eurot;
5.9.16.09.11.2016 ARVE 1637, november 2016 270 eurot;
5.9.17.11.11.2016 ARVE 1638, oktoober 2016 91,48 eurot;
5.9.18.13.12.2016 ARVE 1642, november 2016 94,37 eurot;
5.9.19.27.12.2016 ARVE 1645, detsember 2016 270 eurot; Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. FFC Eesti OÜ (pankrotis) äriregistrisse kantud aadressiks perioodil 16.11.2012 kuni 23.12.2020 oli Mõisa tn 4, Tallinn, mis ei kuulnud Ruhnama OÜ-le.
6.Lisaks on P.F koos Figa võltsinud dokumente, et takistada FFC Eesti OÜ (pankrotis) nõuete maksmapanekut Fi ja aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu. P.F ning F on tagantjärgi koostanud ja allkirjastanud lepinguid, mida tegelikult nendes lepingutes märgitud kuupäevadel ei sõlmitud ning mille eesmärgiks on FFC Eesti OÜ (pankrotis) huvide kahjustamine ja juhatuse liikmega seotud isikute vabanemine rahalistest kohustustest. P.F ja Fi poolt võltsitud dokumente on esitatud tsiviilasjades 2-21-18387 (AS MeP Trans pankrotimenetlus) ja 2-21-17572 (FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Fi vastu). Tsiviilasjas 2-21-18387 korraldatud kohtuliku dokumendiekspertiisi käigus tehti kindlaks, et vaidlusaluseid dokumente ei ole tegelikult allkirjastatud nendes dokumentides märgitud kuupäevadel. Nendel asjaoludel on algatatud ka kriminaalmenetlus P.F ja Fi vastu.
7.Hageja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõude suhtes tuleb kohaldada mitte ÄS § 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast aegumistähtaega, vaid TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10aastast aegumistähtaega (1-17-2359 p 64). Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub selle jätta tervikuna rahuldamata.
9.Kostja on seisukohal, et kõik väljamaksed on tehtud FFC Eesti OÜ (pankrotis) majandustegevuse raames. Tegemist on pahatahtliku hagiga, mis on esitatud Fi ja Gi vahelise pikki aastaid kestnud äritüli raames. Samas kostja kooselu on Figa juba palju aastaid tagasi lõppenud ja suhted on konfliktsed.
10.Kostja leiab, et hagi on alusetu ainuüksi seetõttu, et hagi on aegunud. Kostja palub kohaldada aegumist ja selle alusel hagi tervikuna rahuldamata jätta.
11.Võlgnik asutati kostja ja Fi abielu ajal ja hageja oli võlgniku juhatuse liikmeks, kuid igapäevast faktilist majandustegevust juhtis F, kes oli ka võlgniku juures töölepingu alusel tööl ja sai igakuiselt palka. Kostja täpsustab, F juhtis võlgniku majandustegevust kuni 01.10.2015 ehk ajani, kui kostja võlgniku nimel temaga töölepingu erakorraliselt lõpetas. Nimelt kostja ja Fi abieluliste suhted jõudsid kriisi, mis ei võimaldanud enam ühiselt koos töötamist jätkata.
12.Võlgnikul oli kõrvaltegevusalasid: veoteenust pakkuvatele äriühingutele turundusteenuste pakkumine, laenutehingud ja noorte jalgpallurite treenimine, eesmärgiga nad hiljem välismaa jalgpalliklubidesse müüa ja selle pealt kasu teenida.
13.Kostja oli juhatuse liige kuni 23.12.2020 ja seetõttu ei ole tal enam võlgniku raamatupidamisdokumente. Hageja esitab etteheiteid toimingute kohta, mille tõendamiseks dokumentide raamatupidamisseadusest tulenev hoidmise kohustus on möödunud. Kuivõrd kostja tegevjuhiks oli F, siis ei olnud kostjal koheselt teada võlgniku tegevusest tervikliku informatsiooni. Võlgniku tegevusest seoses jalgpallurite treenimisest eesmärgiga nende müügiga vaheltkasu teenida, sai kostja teada alles pärast hagimaterjalide kättesaamisele järgnenud infootsinguid.
14.Kostja selgitab väljamaksete tegemist järgmiselt:
14.1.Väljamaksed Estonian WT Group OÜ-le:
14.1.1.35 400 eurot tehti võlgniku ja Estonian WT Group OÜ vahel 12.06.2015 sõlmitud laenulepingu nr 01-12,06,2015 alusel tähtajaga 30.06.2019, intressiga 4% aastas. Võlgniku
2015. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit 510 389 eurot. Seega ei mõjutanud laenu andmine võlgniku varandusliku seisu. Laenutehingu eesmärgiks oli intressituluga võlgnikule kasumit teenida. Laenu andmisel pole kohustust võtta tagatist. Laenu võtmise hetkel oli Estonian WT Group OÜ juhatuse liige F, mistõttu puudus alus kahelda laenusaaja usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes laenu tagastada. Laenu andmisel ei olnud võimalik mõistlikult ette näha, et laen jäetakse tähtaegselt tagastamata. Lepingupartneri poolt kohustuse rikkumisel ei pea koheselt teda kohtusse andma. Kostja üritas laenu tagastamise saavutada kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Kostja nõudis Estonian WT Group OÜ-lt laenu tagastamist. F tunnistas võlga ja lubas laenu tagastada, kuid palus pidevalt ajapikendust. Võlgniku pankrot kuulutati välja 26.02.2021, mistõttu hagejal oli võimalus hagi esitada. Seega võis kahju tekkida sellega, et uued esindajad jätsid võla sissenõudmiseks hagi esitamata. Sel põhjusel tekkinud kahju ei saa ette heita kostjale. Juhatuse liige koostööpartnerite maksekäitumise eest isiklikult ei vastuta.
14.1.2.Makse 650 eurot selgitusega „Kotka Staadion MTÜ jaoks“ oli kulu hüvitamine seoses Estonian WT Group OÜ poolt kulu kandmisega. Kotka Staadion MTÜ opereeris Tallinnas Kotka tänaval asuvat staadionit ja võlgnik maksis talle selleks, et seal lubataks noori jalgpallureid treenida.
14.2.Väljamaksed File: F töötas võlgniku juures töölepingu alusel, kuid oli faktiliselt ka isikuks, kes korraldas kogu võlgniku majandustegevust. 30.09.2011 sõlmisid võlgnik ja OÜ Parme Trans marketingiteenuse osutamise lepingu. Selle lepingu alusel osutas võlgnik OÜ-le Parme Trans tasu eest turundusteenuseid. Teenuste osutamisega tegeles F. Vastavalt võlgniku ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt preemiat, milleks oli 10% võlgnikule müüdud teenuste eest laekuvast summast. OÜ Parme Trans jäi teenuste eest võlgnikule võlgu, mistõttu sõlmiti 15.09.2014 kompromissleping, mille p 7 fikseeriti Parme Trans OÜ kohustus tasuma osutatud teenuste eest 652 966,63 eurot hiljemalt 31.01.2015. Seega oli teada, et Fi tööalase panuse tõttu on võlgnikule OÜ-lt Parme Trans laekumas suurem summa raha, misjärel tekib võlgnikul kohustus File maksta preemiat summas (652 966,63 EUR x 10%) 65 296 eurot. F soovis preemia osaliselt varem kätte saada, st enne kui selleks formaalne alus tekkis. Kuivõrd võlgniku rahalised võimalused seda võimaldasid, siis andis võlgnik 2014 – 2015 File kokku 44 500 eurot laenu, mis plaaniti hilisema Fi preemia nõudega tasaarveldada. Laenuna preemia varasem väljamaksmine ei kahjustanud võlgniku varandusliku olukorda. Oktoobris 2015 lõppesid kostja ja Fi abielulised suhted ja ühine töötamine muutus võimatuks ning seetõttu otsustas kostja 2015 oktoobris Figa töölepingu lõpetada. Kostja ja F sõlmisid 2016 kokkuleppe, et võlgnik loobub Filt laenude tagasi nõudmisest ja F omakorda loobub kostjalt seoses OÜ-lt Parme Trans preemia nõudmisest. Töölepingu erakorraline ülesütlemine võlgniku File preemia maksmise kohustusest ei vabastanud. Selle tehinguga lõppes võlgniku nõue Fi vastu summas 44 500 eurot ja omakorda Fi nõue vähemalt summas 65 296 eurot võlgniku vastu.
14.3.Väljamaksed Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) oli Fi poolt juhitud ühing, mis tegeles rahvusvaheliste kaubavedudega Euroopas, Skandinaavias, Baltimaades ja SRÜ riikides. Ühingu käive oli 2014. aastal 419 952 eurot ja 2015. aastal 926 089 eurot. Aastatel 2014 ja 2015 oli Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tegevuse laiendamiseks s.o veokite ostu finantseerimiseks vaja raha. Kostja põhitegevuseks oli klientide poolt välisriikides tasutud käibemaksu tagasi taotlemine ja ta osutas teenust ka Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis). Seetõttu oli kostja majanduslikes huvides Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) tegevuse laiendamine, sest see võimaldas suuremas ulatuses käibemaksu tagasi taotlemise teenust osutada. Lisaks sellele pidi Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) kostjale tasuma 50% saadud rahaliste vahendite arvelt soetatud veokitega teenitud kasumist. Samuti oli Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) vahel vaja laenu käibevahenditeks. Seetõttu nõustus kostja Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vaba raha paigutama laenates aastatel 2014 – 2015 kokku laenu 60 000 eurot. Tegemist oli
lühiajaliste laenudega (kuni 1 aasta) ja intressiks oli vähemalt 4% aastas. 115 000 euro kohta sõlmiti 07.08.2015 võlgniku ja Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) vahel vaikiva seltsingu leping investeerimisleping. Lepingu eesmärgiks oli Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) poolt saadava finantseerida uute veokite soetamisel omafinantseeringuna liisingusissemaksete tegemist. Seltsingu lõppemisel oli kohustus saadud rahad tagastada. Võlgnik käsitles Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) raha andmist kui investeeringut. Ühtlasi puudus vajadus raha väljamaksmisel tagatist võtta, sest väljamaksete tegemise ajal oli Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) tegevusjuhiks F ja puudus alus kahelda Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes raha tagastada. Pärast väljamaksete tegemist asus Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tasuma võlgnikuga seotud kulutusi ja sellisel viisil võlga tasaarvestades vähendama. Iga avalduse lõpus fikseeriti Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) võlgnevuse jääk. 22.04.2016 tasaarvestusavalduse kohaselt oli võla jäägiks 16 449,09 eurot. Kostja nõudis Filt võla tagastamist, kuid võla tasumist lükati edasi ettekäändel, et pole võimalik raha maksta. Kostja leidis, et kui Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) raha pole, siis pole mõtet ka selle raha sissenõudmiseks teha kulutusi kohtusse pöördumiseks, kuna võis eeldada, et kulud on võlaga samas suurusjärgus. Aktsiaselts MeP Trans pankrot kuulutati välja 13.05.2022.
14.4.Väljamaksed Silve Kaubanduse OÜ-le. Väljamakse summas 130 000 eurot tehti seoses võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahelise ühise äriga, 2015. aastal sõlmisid võlgnik ja Silve Kaubandus OÜ vaikiva seltsingu lepingu. Silve Kaubandus OÜ panuseks oli korraldada Baskin & Robins frantsiisi alusel jäätisekohviku avamine, st sobilike ruumide leidmine, frantsiisilepingu sõlmimine, töökorraldus frantsiisiandjaga, töötajate värbamine, väljaõppe korraldamine ja igapäevase töö korraldamine. Võlgniku panuseks oli ühise äritegevuse alustamise finantseerimine 130 000 euroga. Teenitav kasum pidi lepingu alusel jagunema võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel 50/50. Pärast võlgniku poolt väljamakse tegemist teatas Silve Kaubandus OÜ esindaja C, et jäätisekohviku avamine ei ole siiski võimalik ja pakkus välja muid viise, kuidas seda raha kasumlikult investeerida. Kostja nõustus ettepanekuga, mille kohaselt selle raha eest soetatakse korter Bulgaarias. Müüakse korter hiljem kallimalt või antakse rendile. Kuivõrd Silve Kaubandus OÜ hakkas kostjale korteri osas informatsiooni andmist vältima, siis ütles kostja 2019.a lepingu üles ja nõudis 130 000 euro tagastamist. Silve Kaubandus OÜ raha ei tagastanud ja võlgnik pöördus hagiga arbitraažikohtusse. Võlgniku avalduse alusel tagati Harju Maakohtu 23.10.2019 määrusega hagi ja arestiti Silve Kaubandus OÜ kuuluv Bulgaaria korter, Toyota ja Karboksiterapiya OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. C pakkus kostjale vaidluse lahendusena Silve Kaubandus OÜ osa. Kostja nõustus ja võõrandamistehing sõlmiti 22.01.2021. Pärast võlgniku pankrotistumist esindas võlgnikku arbitraažikohtus hageja ja tekkis olukord, kus kostja pidi OÜ Silve Kaubanduse juhatuse liikme kohustuste alusel hakkama esindama võlgniku vastaspooleks oleva äriühingu huve. Hiljem sõlmiti hageja ja Silve Kaubandus OÜ vahel kompromiss, mis kinnitati arbitraažikohtu 19.10.2021 määrusega ja mille alusel kohustus Silve Kaubanduse OÜ tasuma võlgnikule 20 000 eurot. Vaatamata Zinosoft OÜ-le nõude loovutamisele sõlmiti arbitraažikohtuasjas kompromiss võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel. Võlgnikule kahju tekitamine jääb arusaamatuks.
14.5.Väljamaksed OÜ Partner Holding, My Fitness AS-ile, MTÜ-le Tallinna Jalgpalliklubi Legion, MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit ja MTÜ-le Kotka Staadion toimusid ühe äriprojekti raames. Kostja soovis arendada Eestis teismeliste poiste jalgpalli ja ühtlasi läbi selle kostjale kasumit teenida. Kostja tegi koostööd Tallinna Jalgpalliklubiga Legion. Lapsevanemate klubile makstud tasud katsid treeningute ja turniiride kulud vaid osaliselt. Tallinna Jalgpalliklubiga Legion ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt tasus kostja puuduvad osad jalgpallurite treenimise ja turniiridel osalemise eest. Eesmärgiks oli teismeliste hulgast leida talente, keda oleks võimalik edaspidiselt välismaa klubidesse müüa. Müügi korral teeninuks Tallinna Jalgpalliklubiga Legion suure agenditasu. Tallinna Jalgpalliklubiga Legioni ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt pidanuks mängija eduka müügi korral agenditasu jagunema
50/50. Tegemist oli sisuliselt ühise äriga, milles Tallinna Jalgpalliklubiga Legioni panuseks oli mängijate arendamine ja kostja panuseks selleks tarbeks kulude kandmine. MTÜ Kotka Staadion opereeris Tallinnas Kotka staadionit ja temale maksti raha selleks, et Tallinna Jalgpalliklubiga Legioni mängijad saaksid staadionil jalgpalli treeninguid läbi viia. MTÜ Eesti Jalgpalliliit on Eestis nn jalgpalli katuseorganisatsioon, mille liikmeks Tallinna Jalgpalliklubiga Legion kuulub. Tallinna Jalgpalliklubiga Legion on kohustus erinevatel alustel MTÜ Eesti Jalgpalliliidul erinevaid tasusid maksta ja kostja aitas Tallinna Jalgpalliklubiga Legionil neid tasuda. Tallinna Jalgpalliklubile Legion tehti väljamakseid nende igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. My Fitness AS-ile tehti väljamaksed selleks, et mängijad saaksid jõusaalis treenida. OÜ Partner Holding tehti väljamaksed selleks, et tellida mängijate transport (buss/laev) Tallinn. OÜ Partner Holding korraldas transpordi mitmekümnele lapsele ja nende järelevaatajateks olnud treeneritele ja mõnele lapsevanemale 2014.a juulis toimunud rahvusvahelisele jalgpalliturniirile, kus osalesid meeskonnad 70 riigist. Mängijate müügi huvides oli seal osalemine oluline, sest see võimaldas talendikatel mängijatel rahvusvahelisel areenil talendiostjatele silma paista.
14.6.Väljamaksed OÜ-le Ruhnama Väljamaksed tehti seoses võlgniku kontoriruumide üürimisega. 03.02.2016 sõlmiti äriruumi üürileping Tallinnas, Tondi 51-12, igakuise üüriga (350 + 20% km) 420 eurot, millele lisandusid igakuised kommunaalmaksed. Lepingu sõlmimisel oli kohustus tasuda deposiit (3x420) 1260 eurot. Äriühingule kontori üürimiseks kulutuste tegemine on kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Samuti ei saa kontori üüri 350 eurot + km kuus pidada ebamõistlikuks. Äriühingu faktiline asukoht ei pea ühtima äriregistrijärgse aadressiga. Lisaks sellele oli uue kontori vajadus tingitud asjaolust, et 05.02.2016 lõpetas võlgnik Mõisa 4-10 kontori üürilepingu. Maakohtu otsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: Harju Maakohtu 26.02.2021 määrusega kuulutati välja FFC Eesti OÜ pankrot (võlgnik) ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (dtl 16-19); võlgnik asutati P.F (kostja) ja Fi abielu ajal; kostja oli võlgniku juhatuse liige 03.06.2011–15.12.2020 (dtl 22); F oli võlgniku juures tööl töölepingu alusel; Estonian WT Group OÜ juhatuse liige on kostja lähikondne F; võlgniku majandustegevuseks oli välisriikidest tasutud käibemaksu tagasitaotlemine Eesti ettevõtetele.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas: kostja täitis võlgniku seadusliku esindajana oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja oli võlgnikule lojaalne; kostja täitis võlgniku juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega; kostja tekitas võlgnikule kahju; kas hageja nõude suhtes tuleb kohaldada ÄS § 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast aegumistähtaega või TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega.
18.TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lõige 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju
hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
19.RK 11.05.2005 otsuse p 18 järgi saab juhatuse liikmele suhetes äriühinguga kohaldada käsunduslepingule sätestatut (VÕS §-s 620 lg 2), mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele, käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundiandja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
20.RK 03.03.2014 otsuse punkti 14 kohaselt on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused järgmised: · juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); · osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); · juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja on tõendanud, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju ning seejärel hinnata, kas kostja on tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
21.Aegumisest
21.1.Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub aegumist kohaldada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Hagi kohaselt on kostja FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustusi rikkudes FFC Eesti OÜ OÜ-le (pankrotis) kahju tekitanud, tehes erinevatele isikutele põhjendamatuid väljamakseid perioodil 12.01.2014 – 27.12.2016 kokku 442 210,33 eurot. FFC Eesti OÜ (pankrotis) igapäevast majandustegevust juhtis ja tegi kõik pangaülekanded F, kes oli kostja abikaasa ning keda kostja usaldas täielikult. Kostja eeldas, et F juhtis FFC Eesti OÜ (pankrotis) seaduspäraselt ja kõik väljamaksed olid põhjendatud ning FFC Eesti OÜ (pankrotis) majandustegevusega seotud. Kostjal puudus põhjus vastupidist arvata ja seetõttu hakata Fi pangamaksete tegemisel takistama. Kostja andis FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vande all antud ütluseid ja selgitas, et kuigi ta oli FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja omanik, siis äriühingut faktiliselt juhtis F (dtl 67, 70-71). Samuti tegi kõik FFC Eesti OÜ (pankrotis) pangamaksed F, kellel ainukesena oli pinkalkulaator (dtl 71-72). Kuivõrd kostja oli FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liige, siis tuleb eeldada, ta pidi kõigist ülekannetest teadlikuks saama koheselt nende tegemise päeval. Samas kostja pidi kindlasti nendest teadlikuks saama hiljemalt 2016 majandusaasta aruande kinnitamise päevast (hagis viimatine etteheidetud makse tehti 27.12.2016), mis toimus 27.10.2018. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest (RK lahend 2-19-3736 p 11). Seega hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema pangaülekannete tegemise päevadest. Viimane väljamakse tehti 27.12.2016, mistõttu kõikidest väljamaksetest tulenevad etteheited aegusid 5 aasta möödumisel ehk 27.12.2021. Kui lähtuda sellest, et kostja pidi kõigist väljamaksetest teada saama hiljemalt 2016.a majandusaasta aruanne kinnitamisest ehk 27.10.2018, siis 5 aastat möödus 27.10.2023. Hagi esitati 10.01.2024, mis on pärast aegumistähtaja möödumist, mistõttu hagi on tervikuna aegunud.
21.2.Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõude suhtes tuleb kohaldada mitte ÄS § 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast aegumistähtaega, vaid TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Hageja viitas RK üldkogu lahendi 2-17-2359 punktile 64.
21.3.Riigikohtu üldkogu 03.03.2021 kohtuasja nr 2-17-2359 punkti 64 järgi viitas ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on juhatuse liikme suhe äriühinguga käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka
võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (vt lisaks ringkonnakohtu otsuse p-s 319 märgitule ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2018. a otsus nr 2-15-18186/83, p 14; 7. märtsi 2018. a otsus nr 2-16-11889/42, p 14 ja
9.detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-103-08, p 20). Seega saab juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest õigussuhtest tulenevale nõudele iseenesest kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-191-12 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 ei kohaldu aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumisele, leiab üldkogu erinevalt tsiviilkolleegiumist, et kümneaastane aegumistähtaeg võib olla kohaldatav nii aktsiaseltsi kui ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, kuid seda eelkõige otsuse p-des 65-67 märgitud juhtudel. Punktis 65 selgitas üldkogu, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16.septembri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu eeskätt tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada. Tulevalt punktist 66. nõustus üldkogu ringkonnakohtuga, et äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Muudel juhtudel on viieaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatav oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlusega. Oma õigusi kuritarvitanud juhatuse liige sellist kaitset ei vääri ja lühema aegumistähtaja kohaldamist ei saa põhjendada ka tsiviilkäibes valitseva usalduspõhimõttega. Punktis 67. märgib riigikohus, et ringkonnakohus leidis otsuse p-s 325, et enamikul juhtudest, mil äriühingu juhatuse liige rikub oma kohustusi tahtlikult, põhjustades sellega äriühingule kahju, vastab tema käitumine tõenäoliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele. Ringkonnakohtu seisukoha järgi tulevad eeskätt kõne alla varavastased kuriteod, nagu omastamine (KarS § 201) või usalduse kuritarvitamine (KarS § 2172), aga ka näiteks KarS 21. peatüki 2. ja 3. jaos ette nähtud süüteod. Üldkogu märgib, et igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega eespool osutatud tähenduses (vt p 65).
21.4.Seega tuleb peale punktis 20 märgitu tuvastamist teha kindlaks, kas hageja iga nõue on aegunud või mitte.
22.Estonian WT Group OÜ-le tehtud ülekandest (dtl 36-37)
22.1.Hageja kandis Estonian WT Group OÜ-le kokku 36 050 eurot: 31.01.2015 ettevõtlusega mitteseotud 650 eurot ja tegi 16.06.2015 ülekande 35 400 eurot selgitusega vastavalt laenulepingule nr 01-12,06,2015.
22.2.Kostja selgitas, et väljamakse Estonian WT Group OÜ-le 35 400 eurot tehti võlgniku ja Estonian WT Group OÜ vahel 12.06.2015 sõlmitud laenulepingu nr 0112,06,2015 alusel (dtl 254-255). Laen tuli tagastada 30.06.2019 ja sellelt tuli tasuda intressi 4% aastas. Võlgniku 2015.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul
seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit 510 389 eurot ja laenu andmine võlgniku varandusliku seisu ei mõjutanud. Laenutehingu eesmärgiks oli intressituluga võlgnikule kasumit teenida. Laenu andmisel pole kohustust võtta tagatist. Laenu võtmise hetkel oli Estonian WT Group OÜ juhatuse liige F, mistõttu puudus alus kahelda laenusaaja usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes laenu tagastada.
22.3.Kohus käsitleb 31.01.2015 ülekannet summas 650 eurot allpool otsuse punktis 27.
22.4.Kostja ei esitanud väidetavalt 12.06.2015 sõlmitud laenulepingut originaaldokumendina, mistõttu palus hageja jätta esitatud ärakiri tõendina arvestamata. Hageja oli seisukohal, et kui dokument on väidetavalt digitaalselt allkirjastatud, siis ei saa dokumendi allkirjastamise fakti tõendada digitaalallkirja lehe pdf koopiaga. Kostja peab esitama selle algdokumendi – st laenulepingu digidoc failina. Hageja on seisukohal, et sellise dokumendi pdf koopial puudub tõendamisjõud. Hageja märgib, et sellist laenulepingut ei ole ka pankrotihaldurile kätte saadavaks tehtud FFC Eesti OÜ (pankrotis) dokumentatsiooni hulgas.
22.5.Kohus leiab, et kostja 06.05.2015 esitatud laenuleping tuleb lugeda ebausaldusväärseks tõendiks ja jätta sellega asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 277 lg 4). Kohus nõustub hagejaga, et digitaalse dokumendi ehtsust ei saa tõendada digitaalallkirja lehe pdf koopiaga. Asjakohatud on kostja viited sellele, et tal ei saagi dokumente originaalkujul olla, kuna ta oli võlgniku juhatuse liikmeks kuni 23.12.2020 (dtl 20). Kostja ei ole dokumenti andnud osa võõrandamisel üle järgmisele juhatuse liikmele Heigo Pruulile ega ka pankrotihaldurile. Samuti pole ta enne käesolevat menetlust esitanud viidatud tõendit pankrotihaldurile. Asjas ei oma tähtsust ka kostja viited justkui tal ei peakski olema säilinud dokumentide originaale, sest raamatupidamisseadusest tulenev dokumentide säilitamise aeg on lõppenud. Sel juhul on kummastav, et kostjal on säilinud digitaalselt allkirjastatud dokumendist pdf. Juhul, kui dokument oleks säilinud, võiks eeldada, et dokument oleks ka säilinud digitaalselt allkirjastatuna s.t digidoc failina. Kostja viidatud kujul dokumendi esitamine viitab asjaolule, et pooled võisid küll sõlmida lepingu, kuid teistel tingimustel (nt mis võimaldaksid laenu sissenõudmist käesoleval hetkel või oleks võlgnikule kahjulikud). Kostja viidatud tõendis märgitud tingimustel laenulepingu sõlmimist ei kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud Y, kuna ta ei mäletanud, millistel tingimustel leping sõlmiti. Samuti ei kinnitanud tunnistaja ütlused kostja väidet, et kostja üritas saavutada laenu tagastamist kohtuväliselt ning et F tunnistas võlga (dtl 680).
22.6.Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks võlgniku ja Estonian WT Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tingimustega. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik tuvastada, millistel tingimustel laenuleping sõlmiti ja kas tegemist oli tähtajalise või tähtajatu lepinguga ning kas laenu eest oli kohustus tasuda intressi igal aastal või kas lepingust tulenevalt oli Fil üldse intressi tasumise kohustust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et F tunnistas võlga ja et võlgnik nõudis laenu tagastamist.
22.7.Kohus leiab, et laenu andmisega tekitas kostja võlgnikule tahtlikult kahju. Ainuüksi asjaolu, et võlgnikul oli piisavalt rahalisi vahendeid laenu andmiseks (dtl 257273) ei tähenda, et võlgnik peaks raha jagama tagamata laenuna, millelt ei maksta intressi ja mida ei tagastata.
22.8.Kohus nõustub hagejaga, et isegi, kui laenuleping sõlmiti kostja viidatud tingimustel, on tegemist võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel sõlmitud lepinguga. Tegemist on tagatiseta laenuga, mis oli väidetavalt sõlmitud 4-aastase tähtajaga, kusjuures kogu selle aja jooksul ei olnud Estonian WT Group OÜ-l kohustust jooksvat intressi maksta.
22.9.Kostja väitis menetluses, et oli vaid võlgniku juhatuse liikmeks, kuid igapäevast faktilist majandustegevust juhtis ja tegi kuni 01.20.2015 tehinguid vaid kostja abikaasa F (dtl 67). F oli võlgniku juures töölepingu alusel tööl ja sai igakuiselt palka (dtl 252-253). Kostja lõpetas võlgniku nimel erakorraliselt Figa 01.10.2015 töölepingu, kuna kostja ja
Fi abieluliste suhted jõudsid kriisi ja ei võimaldanud koos töötamist jätkata. Kohus leiab, et juhatuse liige saab vabaneda vastutusest vaid ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud juhul, s.t kui ta tõendab, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et aktsepteeritav ei ole kostja juhatuse liikme seadusega sätestatud kohustustest loobumine põhjusel, et kostja väidetavalt usaldas abikaasat. Viidatud käitumine ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Selline kolmanda isiku usaldamine ja tema tegevuse kontrollimata jätmine kinnitab, et kostja ei järginud korraliku ettevõtja hoolsust ja viidatud väide kostjat juhatuse liikme vastutusest ei vabasta.
22.10.Kohus leiab, et võlgniku suhtes lojaalseks ja heade kommetega kooskõlas olevaks käitumiseks ei saa pidada lähikondsele tagatiseta ja intressita laenu andmist ja selle väidetaval sissenõudmistähtajal selle sisse nõudmata. Tegemist on tahtliku lojaalsuskohustuse rikkumisega ja heade kommete vastase käitumisega. Kohus leiab, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme kohustusi – lähikondsele tagamata intressita laenu andmisega ja selle õigeaegselt Filt sisse nõudmata jätmisega (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud varaline kahju laenu tagastamata jätmisega 35 400 eurot (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – File laenu andmata jätmisel või selle õigeaegselt sissenõudmisel võlgnikul kahju ei oleks tekkinud (VÕS § 127 lg 4); kostja juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud tagamata laenu andmise ja selle sisse nõudmata jätmisega korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
22.11.Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 35 400 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
23.File tehtud ülekannetest (dtl 38-42)
23.1.Hageja nõuab kostjalt File tehtud ülekanded kokku summas 44 500 eurot järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
23.1.1.20.02.2014 laen 35 000 eurot;
23.1.2.14.04.2014 laen 4000 eurot
23.1.3.28.05.2014 laen 500 eurot;
23.1.4.21.01.2015 laen 2500 eurot;
23.1.5.22.02.2015 laen 2500 eurot.
23.2.Kostja selgituste kohaselt sõlmisid võlgnik ja OÜ Parme Trans 30.09.2011 marketingiteenuse osutamise lepingu (dtl 278-283), mille alusel osutas võlgnik OÜ-le Parme Trans tasu eest turundusteenuseid. Teenuste osutamise tegeles faktiliselt F. Vastavalt võlgniku ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt preemiat, milleks oli 10% võlgnikule müüdud teenuste eest laekuvast summast. OÜ Parme Trans jäi teenuste eest võlgnikule võlgu, mistõttu sõlmiti 15.09.2014 kompromissleping, mille p 7 fikseeriti Parme Trans OÜ kohustus tasuda teenuste eest 652 966,63 eurot hiljemalt 31.01.2015 (dtl 284-285). Kostja väidetel oli teada, et Fi tööalase panuse tõttu on võlgnikule OÜ-lt Parme Trans laekumas suurem summa raha, misjärel tekib võlgnikul kohustus File maksta preemiat summas (652 966,63 EUR x 10%) 65 296 eurot. F soovis preemia osaliselt varem kätte ja seetõttu andis võlgnik 2014 – 2015 File kokku 44 500 eurot laenu, mis plaaniti hilisema Fi preemia nõudega tasaarveldada.
23.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlgniku ja OÜ Parme Trans vahel oli sõlmitud marketingiteenuste leping ja kompromissileping. Viidatud ei kinnitanud ka tunnistaja Y, kuna ta ei olnud selliseid lepinguid näinud (dtl 681). Kohus jätab käesoleva vaidluse lahendamisel tõendina arvestamata kostja 06.05.2024 esitatud 30.09.2011 marketingiteenuse osutamise lepinguga ja 15.09.2014 kompromisslepinguga, kuna tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Dokumendid ei ole esitatud originaalina (TsMS § 274 lg 4).
Kohus nõustub hagejaga, et isegi, kui nimetatud kokkulepped oleks tegelikult sõlmitud, siis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nimetatud marketingiteenust oleks tegelikkuses osutatud või et seda oleks osutatud sellises ulatuses. Samuti ei esitanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) võlgnikuna pankrotimenetluses Kreedix OÜ (OÜ Parme Trans) nõudele viidatud kokkulepete alusel ühtegi vastuväidet. Seega ei ole kostja tõendanud väiteid: et marketingiteenuste osutamisega tegeles just F; et vastavalt võlgniku ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt preemiat 10%; et juba kompromisslepingut oli teada, et Fi teenib tööalase panuse tõttu suure summa ja selle arvelt tekib tal õigus preemiat saada; et F soovis preemia osaliselt varem kätte saada, st enne kui tal selleks õigus tekkis; et File antud laen plaaniti hilisema Fi preemia nõudega tasaarveldada.
23.5.Tunnistajana ütlusi andnud Y kinnitas, et F laenu tagasi ei maksnud (dtl 681, 00:15:36). Tunnistaja ütluste kohaselt mitte mingisuguseid tasusid OÜ-lt Parme Trans marketingiteenuste lepingu eest võlgnikule ei laekunud. Tunnistaja ei kinnitanud, et vastavalt FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt preemiat, milleks oli 10% FFC Eesti OÜ (pankrotis) müüdud teenuste eest laekuvast summast, kuna sellist kokkulepet tema ei ole näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt puudus tal vahetu, algdokumentide alusel omandatud informatsioon OÜ Parme Trans, FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja Fi vaheliste tasukokkulepete kohta. Tunnistaja info pärines Fi selgitustest nende kokkulepete kohta.
23.6.Kohus leiab, et kostja on eelkirjeldatud ülekannete tegemisel eelistanud teadlikult ja tahtlikult abikaasa huve võlgniku huvidele ja seetõttu teinud maksed laenuna võlgniku jaoks teadlikult ja tahtlikult kahjulikel tingimustel. Tagatiseta laenude andmine ning nende mitte tagasi nõudmise eesmärgiks on selgelt olnud laenu saajate huvides tegutsemine ja laenu saajana abikaasa varaline soodustamine ning võlgnikust rahaliste vahendite välja viimine ja võlgniku kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on tehingute ja ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Viidatud kohustuse rikkumisena on võlgnikul tekkinud kahju käesoleva puhul tagastamata laenuna 44 500 eurot. Laenude tagastamata jätmise tulemusel on võlgnik sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud tehinguid ja ülekandeid teinud, siis ei oleks võlgnikule kahju tekkinud.
23.7.Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 44 500 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
24.Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) tehtud ülekannetest (dtl 43-50)
24.1.Hagi kohaselt on FFC Eesti OÜ (pankrotis) on aktsiaseltsile MeP Trans laenu kokku andnud 175 000 eurot ning tagasi saanud 5100 eurot. Seega on tagastamata laen 169 900 eurot, mille tagasisaamiseks ei ole kostja toiminguid teinud ning laen ei ole tagatud. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
24.1.1.24.02.2014 laen 7000 eurot;
24.1.2.17.03.2014 laen – 2 osa 7000 eurot;
24.1.3.29.05.2014 laen 8000 eurot;
24.1.4.22.12.2014 laen 15 000 eurot;
24.1.5.29.07.2015 laen 10 000 eurot;
24.1.6.03.08.2015 laen 10 000 eurot;
24.1.7.09.08.2015 ülekanne vastavalt kokkuleppele 115 000 eurot;
24.1.8.18.09.2015 laen 3000 eurot.
24.2.Kostja selgitas, et Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tegeles rahvusvaheliste kaubavedudega Euroopas, Skandinaavias, Baltimaades ja SRÜ riikides (dtl 292-337). Ühingu juhiks oli F (dtl 340). Võlgnik nõustus Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) andma aastatel 2014-2015 kokku laenu 60 000 eurot. Tegemist oli lühiajaliste laenudega (kuni 1 aasta) ja intressiks oli vähemalt 4% aastas. 115 000 euro kohta sõlmiti 07.08.2015 võlgniku ja Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) vahel vaikiva seltsingu leping investeerimisleping (dtl 286-291). Pärast väljamaksete tegemist asus Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tasuma võlgnikuga seotud kulutusi ja sellisel viisil võlga tasaarvestades vähendama (dtl 345-348).
24.3.Tsiviilasjas 2-21-18387 (AS MeP Trans pankrotimenetlus) 15.04.2024 jõustunud Harju Maakohtu 08.03.2023 määrusega (dtl 525-599) ning Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2024 kohtumäärustega (dtl 601-613) AS MeP Trans võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta on tuvastatud, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) poolt AS-ile MeP Trans (pankrotis) tehtud väljamaksed kokku summas 175 000 eurot on tehtud tähtajatu laenusuhte alusel (dtl 543-545 ja dtl 609-611). Samuti tuvastasid kohtud, et AS MeP Trans (pankrotis) on kohustatud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) tagastama 169 000 eurot.
24.4.Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, justkui oleks FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja AS MeP Trans (pankrotis) vahel 07.08.2015 sõlmitud vaikiva seltsingu leping või et AS MeP Trans (pankrotis) on oma kohustused osaliselt tasaarvestanud. Tsiviilasjas 2-21-18387 on tuvastatud, et 115 000 eurot kanti AS-ile MeP Trans (pankrotis) üle tähtajatu laenulepingu alusel, mitte vaikiva seltsingu lepingu alusel.
24.5.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja 06.05.2024 esitatud vaikiva seltsingu lepinguga kui ebausaldusväärsega asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Dokumenti ei ole esitatud originaali, vaid koopiana ja dokumendist nähtuvad asjaolud lähevad vastuollu tsiviilasjas 2-21-18387 tehtud jõustunud kohtumäärustega tuvastatud asjaoludega. Dokumendi eksemplari ei ole pankrotihaldurile üle antud materjalide hulgas. Samuti ei esitanud AS MeP Trans (pankrotis) sellist dokumenti ega viidanud sellise lepingu allkirjastamisele tsiviilasjas 2-21-18387. Seetõttu on alus kahelda selle dokumendi ehtsuses. Samuti on tõendamata kostja väited tasaarvelduste. Kohtul on alus kahelda ka tasaarvestusdokumentide (dtl 345-348) ehtsuses, kuivõrd dokumentidest nähtuvad asjaolud lähevad vastuollu tsiviilasjas 2-21-18387 tuvastatud asjaoludega. Dokumendid ei ole esitatud originaalina ja neid ei ole võlgniku pankrotihaldurile üle antud. AS MeP Trans (pankrotis) ei esitanud selliseid dokumente ega viidanud sellistele asjaoludele tsiviilasjas 2-21-18387. Lisaks ei klapi tasaarvestuste avaldustest toodud summad tegelike laenujääkidega ja on tõendamata, et AS-il MeP Trans (pankrotis) üldse olid tegelikult nõuded, millega võlgniku nõuet tasaarvestada. Tunnistajana üle kuulatud Y kinnitas, et AS MeP Trans temale üle kantud raha tagasi ei maksnud (dtl 681, 00:17:48). Tunnistaja kinnitas, et talle ei esitatud dokumente, mille alusel oleks AS MeP Trans saanud oma kohustuse FFC Eesti OÜ (pankrotis) ees tasaarvestada (dtl 681-682 00:18:06, 00:24:51). Seega lükkavad tunnistaja ütlused ümber kostja väited selle kohta, et AS MeP Trans on saadud raha tagastanud.
24.6.Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) juhatuse liige oli väidetavate laenude võtmise ajal kostja lähikondne F (dtl 340). 13.05.2022 kuulutati välja aktsiaseltsi MeP Trans pankrot. Pankrotihaldur esitas laenu tagastamise nõude ka aktsiaseltsi MeP Trans pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 08.03.2023 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387 tunnustati FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri nõuet aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu II järgu nõudena summas 169 900 eurot (jaotise % 9,89).
24.7.Kostja on eelnimetatud laenude andmisel võtnud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) põhjendamatuid riske, kuna on andnud tagatiseta laene abikaasale, kes ei tagastanud laene. Kostja on hoolsuskohustust rikkunud, kuna pole välja selgitanud laenusaaja
võimet laenu tagasi maksta. Samuti on kostja rikkunud hoolsuskohustust, kuna juhatuse liikmena ei püüdnudki võlga sisse nõuda. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on muuhulgas tegemist ka seetõttu, et kostja eelistas võlgniku juhatuse liikmena tehingu tegemisel abikaasa huve osaühingu huvidele. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma kohustusi FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena.
24.8.Kohus leiab, et tagatiseta laenude andmine ning nende mitte tagasi nõudmise eesmärgiks on selgelt olnud laenu saaja huvides tegutsemine ja laenu saajana abikaasa varaline soodustamine ning võlgnikust rahaliste vahendite välja viimine ja võlgniku kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on tehingute ja ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Viidatud kohustuse rikkumisena on võlgnikul tekkinud kahju käesoleva juhul tagastamata laenuna 169 900 eurot. Laenude tagastamata jätmise tulemusel on võlgnik sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud tehinguid ja ülekandeid teinud, siis ei oleks võlgnikule kahju tekkinud.
24.9.Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 169 900 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
25.Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannetest (dtl 30-31)
25.1.Hageja nõuab kostjalt võlgniku poolt Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannete eest kokku 128 000 eurot, mis on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:
25.1.1.09.08.2015 ülekanne summas 25 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt kokkuleppele“;
25.1.2.09.08.2015 ülekanne summas 105 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt kokkuleppele“;
25.2.Kostja selgitas, et väljamakse 130 000 eurot tehti seoses 2015 aastal võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepinguga. Silve Kaubandus OÜ panuseks oli korraldada Baskin & Robins frantsiisi alusel jäätisekohviku avamine, st sobilike ruumide leidmine, frantsiisilepingu sõlmimine, töökorraldus, frantsiisiandjaga, töötajate värbamine, väljaõppe korraldamine ja igapäevase töö korraldamine. Võlgniku panuseks oli ühise äritegevuse alustamise finantseerimine 130 000 euroga. Teenitav kasum pidi lepingu alusel jagunema võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel 50/50. Pärast võlgniku poolt väljamakse tegemist teatas Silve Kaubandus OÜ esindaja, et jäätisekohviku avamine ei ole siiski võimalik ja pakkus välja muid viise, kuidas seda raha kasumlikult investeerida. Kostja nõustus ettepanekuga, mille kohaselt selle raha eest soetatakse korter Bulgaarias ja see müüakse hiljem kallimalt või antakse rendile.
25.3.05.08.2015 vaikiva seltsingu lepingust
25.3.1.Kostja esitas koopiana kohtule 16.09.2024 väidetavalt 2015 aastal võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepingu.
25.3.2.Kohus kohustas 01.11.2024 määrusega kostjat kohtuistungile kaasa võtma lepingu originaaldokumendi. 26.11.2024 kohtuistungil esitas kostja kohtule esitatud lepingu paberkandjal tutvumiseks. Istungil selgus, et tegemist ei olnud originaaldokumendi, vaid koopiaga. Kohus kohustas kostjat esitama lepingu originaali kohtule hiljemalt 02.12.2024 ja hageja pidi sellega tutvuma hiljemalt 06.12.2024.
25.3.3.Kostja selgitas 02.12.2024, et pärast kohtuistungit ei õnnestunud tal leida kohtule 16.09.2024 esitatud dokumendi originaaldokumenti. Samas õnnestus kostjal leida Silve Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgast selle sama lepingu originaaldokumendi Silve Kaubandus OÜ poolne versioon, mille esitas kohtule esitas.
25.3.4.Hageja esitas 20.12.2024 taotluse jätta kostja poolt 02.12.2024 esitatud vaikiva seltsingu leping tõendina arvestamata ja asja juurde võtmata. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kostja poolt 02.12.2024 esitatud vaikiva seltsingu lepingut saab tõendina arvestada ja asja juurde võtta, siis taotles hageja dokumendiekspertiisi määramist. Hageja leidis, et kuna 02.12.2024 esitatud seltsingulepingu versioon ei ole seesama, mis esitati kohtule 16.09.2024, siis ei ole 16.09.2024 esitatud seltsingulepingu originaali siiani esitatud ega hageja väiteid dokumendi ebausaldusväärsusest ning tõendina arvestamata jätmise vajadusest kummutatud. Seega jääb hageja endiselt taotluste juurde jätta kostja 16. septembri 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud vaikiva seltsingu leping tõendina arvestamata või lugeda tõend ebausaldusväärseks. Lisaks selgitas hageja, et 02.12.2024 esitatud dokumendiga tutvudes selgus, et tegemist ei pruugi taaskord olla originaaldokumendiga, vaid kvaliteetse värvilise koopiaga. Nimetatud kahtluse tekitasid hagejas järgmised asjaolud: 1.Dokument on väidetavalt üle 9 aasta vana, samas on dokumendi kõik lehed täiuslikult valged ja siledad, ilma ühegi pleki, kortsu, kriimustuse, murdmisjälje, määrdumise, kolletumise vm jäljeta, mis võiks viidata, et dokument on välja trükitud ja allkirjastatud üle 9 aasta tagasi. Dokument näeb oma vanuse kohta välja liiga „värske“ ja vähe kulunud. Ei ole eluliselt usutav, et 9 aasta jooksul ei teki dokumendile mitte ühtegi käitlemise jälge; 2.Dokumendile kantud allkirjad ei tundu olevad palja silmaga vaadates pastaka vm kirjutusvahendiga tehtud, vaid tunduvad olevat pigem prinditud – st silmaga vaadates tundub, et tegemist on värvilise väljatrükiga. 3.Vaadates ei paista, et dokumendil oleks selle allkirjastamisest tekkinud survejälgi, mis tavapäraselt kirjutusvahendiga paberile kirjutades tekivad, mis viitab sellele, et tegemist on väljatrükiga, mitte vahetult allkirjastatud originaaliga. Hageja leiab, et kuna kostja on juba korra esitanud originaaldokumendina kvaliteetset värvilist koopiat, siis on hageja hinnangul põhjust pidada kahtlusi dokumendi ehtsuses põhjendatuks. Kui kohus leiab, et nimetatud dokument tuleb asja juurde võtta, palub hageja määrata selle dokumendi ehtsuse väljaselgitamiseks ekspertiis.
25.3.5.Kostja palub vaikiva seltsingu leping tõendina vastu võtta ja seda asja lahendamisel arvestada. Kostja leiab, et hagejal puuduvad originaali tuvastamiseks eriteadmised, mistõttu on tegu vaid tema isikliku arvamusega. Kostja ei vaidle vastu ekspertiisi taotlusele.
25.3.6.Kohus leiab, et kostja taotlus 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepingu Silve Kaubandus OÜ poolse originaali vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 273 lg 5 alusel on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Kostja sai kahel korral (26.11.2024 ja 02.12.2024) võimaluse esitada 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepingu originaal, kuid ei ole seda teinud. Esimesel korral on kostja esitanud originaalina värvilise koopia. Seejärel kinnitanud, et originaal on olemas ja esitab selle 02.12.2024. Originaali esitamise asemel on kostja esitanud väidetava uue originaali. Kohus leiab, et menetlusseadustik ei näe ette võimalust esitada originaali asemel nö teine originaal. Lisaks tekitab kostja senine käitumine dokumendi originaali esitamisel põhjendatud kahtluse 02.12.2024 esitatud dokumendi ehtsuses.
25.3.7.Osundatud põhjustel tuleb 02.12.2024 kostja poolt esitatud 05.08.2015 vaikiva seltsingu leping jätta asja materjalide juurde võtmata ning kuivõrd kostja ei ole esitatud dokumendi originaali esitanud, siis jätta tõendina kostja 16.09.2024 esitatud 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepinguga asja lahendamisel arvestamata.
25.3.8.Kohus jätab läbi vaatamata hageja alternatiivse taotluse dokumendiekspertiisi korraldamiseks, kuna kohus ei võta asja materjalide juurde dokumenti, mille ekspertiisi hageja taotles.
Kuivõrd kohus jätab esitatud vaikiva seltsingu lepinguga tõendina arvestamata, siis ei ole kostja tõendanud, et võlgnik andis Silve Kaubandus OÜ-le laenu. Isegi kui tegemist on laenuga, siis tegemist ei olnud tagatud laenuga ja laenu tagastamist võlgniku arvelduskontodelt ei nähtu. FFC Eesti OÜ (pankrotis) alustas Silve Kaubanduse OÜ vastu vahekohtumenetlust. 13.11.2020 (peale pankrotihoiatuse saamist ja olukorras kui oli teadlik osaühingu maksejõuetusest) sõlmis FFC Eesti OÜ (pankrotis) ZinoSoft OÜga nõude loovutamise lepingu (dtl 53-58), millega loovutas oma nõude Silve Kaubanduse OÜ vastu summas 130 000 eurot hinnaga 16 000 eurot Zinosoft OÜ-le. Nõude loovutamise hind tasuti kostja väidetel võlgnikule sularahas. Raha ei ole FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) laekunud. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli ebatavalise tehinguga, kuna nõue oli kohtu poolt tagatud (dtl 349-352) ja käimas oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus hagimenetlus ning oodata oli vaid kohtulahendit. Võlgniku esindaja soovis vahekohtumenetluse võimalikult kiiret lõpetamist ja hagiavalduse läbi vaatamata jätmist ja sellega seonduvalt ka hagi tagamise abinõu tühistamist (dtl 84-85). Arvestades asjaolu, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) oli arbitraažikohtuasjas maksnud erinevaid kohtukulusid vähemalt 20 150 eurot (arbitraažimaksu 17 200 eurot ja tagatist 2950 eurot) ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kulu tegemise järgi soovitakse hagist loobuda. 22.01.2021 sai kostja Silve Kaubanduse OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (dtl 60). Seega sai hageja seaduslikust esindajast ja omanikust pärast nimetatud tehingut ka kostja esindaja ja omanik. Pärast võlgniku pankrotistumist esindas võlgnikku arbitraažikohtus hageja ja tekkis olukord, kus kostja pidi OÜ Silve Kaubanduse juhatuse liikme kohustuste alusel hakkama esindama võlgniku vastaspooleks oleva äriühingu huve. Hiljem sõlmiti hageja ja Silve Kaubandus OÜ vahel kompromiss, mis kinnitati arbitraažikohtu 19.10.2021 määrusega kinnitati (dtl 212-214). Hageja selgitas, et oli sunnitud kompromissi sõlmima, kuna kostja poolt tekitatud asjaolude tõttu ei pidanud hageja suurema summa kätte saamist enam tõenäoliseks. Arbitraažimenetluse perspektiivi mõjutas nõude loovutamine Zinosoft OÜ-le ja selle korduv edasiloovutamine. Hageja rõhutas kompromissilepingu läbirääkimistel, et ta ei saa anda lepingus kinnitust, et FFC Eesti OÜ-l (pankrotis) puuduvad nõuded Silve Kaubanduse OÜ vastu, kuna ei aktsepteeri 130 000 euro ulatuses võlgnikule kahju tekitamist.
25.5.Kohus leiab, et kostja on Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud väljamaksetega ja Zinosoft OÜ-le nõude loovutamisega tekitanud võlgnikule kahju. Kohus nõustub hagejaga, et kompromissi alusel makstud 20 000 eurot kattis vaid võlgniku arbitraažimenetlusega seose tehtud kulud (dtl 494-496). Võlgnik ei saanud kompromissi kaudu tagasi Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannetest. Kostja käitumine kinnitab, et kostja tegevuse eesmärk oligi FFC võlgnikule kahju tekitamine, kuna sõlmis nõude loovutamise lepingu Zinosoft OÜ-ga olukorras, kus oli saanud pankrotihoiatuse ja oli võimalikust maksejõuetusest teadlik. Lisaks sellele esitas kostja 26.01.2021, st pärast võlgnikule ajutise halduri nimetamist ja käsutuskeelu kehtestamist, arbitraažikohtule hagist loobumise avalduse (dtl 498-499). Seega tegi kostja kõik endast oleneva, et isegi kompromissi sõlmimine ei oleks pooleliolevas arbitraažimenetluses võimalik. Arbitraažimenetlus jäi hagist loobumisega lõpetamata üksnes hageja sekkumise tõttu. Eeltoodu kinnitab kostja tahtlikku heade kommete vastast käitumist.
25.6.Kohus leiab, et ülekannete tegemine, kohtu poolt arbitraažimenetluses tagatud nõude loovutamine ning kohtumenetlusest loobumine eesmärgiks on selgelt olnud laenu saaja huvides tegutsemine, võlgnikust rahaliste vahendite välja viimine ning võlgniku kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Viidatud kohustuse rikkumisena on võlgnikul tekkinud kahju käesoleva juhul tehtud ülekannetest 128 000 eurot. Võlgnik on sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud,
kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud ülekandeid teinud ja tagatud nõuet loovutanud siis ei oleks võlgnikule kahju tekkinud.
25.7.Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 128 000 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
26.WT Group OÜ-le (dtl 36), OÜ-le Partner Holding (dtl 28-35), My Fitness AS-ile (dtl 2835), MTÜ-le Tallinna (dtl 28-35), MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit (dtl 92-100) ja MTÜ-le Kotka Staadion tehtud ülekannetest (dtl 101-106)
26.1.Kostja selgitas, et väljamaksed WT Group OÜ-le (650 euro ulatuses) OÜ Partner Holding (28 000 euro ulatuses), My Fitness AS-ile (13 439,28 euro ulatuses), MTÜ-le Tallinna Jalgpalliklubi Legion (1500 euro ulatuses), MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit (7044 euro ulatuses) ja MTÜ-le Kotka Staadion (8350 euro ulatuses) toimusid ühe äriprojekti raames. Kostja soovis arendada Eestis teismeliste poiste jalgpalli ja ühtlasi läbi selle kostjale kasumit teenida. Kostja tegi koostööd Tallinna Jalgpalliklubiga Legion.
26.2.Hageja leiab, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega ja kostja poolt tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt ei saanud võlgnik viidatud äriühingutelt mingit teenust ning tegemist on Fi jalgpallurite treenimise kuludega (dtl 75).
26.3.Kohus nõustub sellega, et kostja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi sellega, et on võlgniku rahalisi vahendeid kasutanud osaühingu majandustegevusega mitteseotud kulude katmiseks ning tasunud osaühingu vahendite arvelt teenuste eest, mida ei ole osutatud mitte osaühingule vaid kolmandatele isikutele. Kostja ei ole tõendanud, et kostja üheks majandustegevuseks oli ka Eesti teismeliste poiste jalgpalli arendamine ja seeläbi kasumi teenimine. Tunnistaja Y ütluste kohaselt (dtl 682) ei ole ta nende ülekannetega seoses ühtegi FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja vastava ülekande saaja vahelist kokkulepet näinud. Seega ei kinnitanud tunnistaja asjaolu, et võlgniku majandustegevuseks oli ka noorte jalgpallurite arendamine. Kohtu hinnangul on kostja võlgniku juhatuse liikmena teinud ülekandeid kolmandatele isikutele abikaasa hobi rahastamiseks. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on muuhulgas tegemist siis, kui juhatuse liige on tehingu tegemisel eelistanud isiklikke või endaga seotud kolmanda isiku huve osaühingu huvidele. Seega on võlgniku vahendite kasutamine juhatuse liikme abikaasa erahobidega seotud kulude katmiseks on juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine. Kostja on eelkirjeldatud tehingute ja ülekannete tegemisel eelistanud teadlikult ja tahtlikult abikaasa huve võlgniku huvidele. Seetõttu on ülekanded tehtud FFC Eesti OÜ (pankrotis) jaoks teadlikult ja tahtlikult kahjulikel tingimustel ja kostjale ette heidetavate tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Kolmandatele isikutele osutatud teenust eest tasumine võlgniku vahendite arvelt on selgelt võlgniku jaoks majanduslikult põhjendamatu ja ebasoodne tegevus, mida sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige ei saa ratsionaalselt pidada äriühingu parimates huvides olevaks. FFC Eesti OÜ (pankrotis) rahalisi vahendite kasutamine osaühingu majandustegevusega mitteseotud kulude katmiseks ning osaühingu vahendite arvelt selliste teenuste eest tasumine, mida ei ole osutatud mitte osaühingule vaid kolmandatele isikutele, on tekitanud võlgnikule kahju summas 58983,28 eurot. Tasudes teenuste eest, mis on osutatud hoopis kolmandatele isikutele, ei ole võlgnik mitte midagi vastu saanud, seega vastusoorituse väärtus on null. Kui selliseid tehinguid ei oleks tehtud, siis oleks need rahalised vahendid endiselt võlgniku vara hulgas. Seega on äriühing sattunud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsusja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud makseid ja ülekandeid teinud, siis ei oleks
võlgnikul kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja võlgniku tekitatud kahju eest.
26.4.Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 58 983,28 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
27.OÜ-le Ruhnama tehtud ülekannetest (dtl 28-35)
27.1.Hageja leidis, et võlgnik on teinud 5427,05 euro ulatuses põhjendamatuid ülekandeid. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. FFC Eesti OÜ (pankrotis) äriregistrisse kantud aadressiks perioodil 16.11.2012 kuni 23.12.2020 oli Mõisa tn 4, Tallinn, mis ei kuulnud Ruhnama OÜ-le.
27.2.Kostja väitel väljamaksed tehti seoses võlgniku kontoriruume üürimisega aadressil Tallinn, Tondi 51 - 12. Selleks sõlmiti 03.02.2016 äriruumi üürileping (dtl 362-368). Äriühingu faktiline asukoht ei pea ühtima äriregistrijärgse aadressiga. Lisaks sellele oli uue kontori vajadus tingitud asjaolust, et 05.02.2016 lõpetas võlgnik Mõisa 4-10 kontori üürilepingu (dtl 369-370).
27.3.Kohus leiab, et 5427,05 euro ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks tekkinud kahju. Kostja on tõendanud, et kasutas ruume seoses oma majandustegevusega.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 436 783,28 eurot (35 400 + 44 500 + 169 900 +128 000 + 58 983,28) .
29.Viivisest
29.1.Hageja palub mõista P.Flt välja viivis põhinõudelt 436 783,28 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja vaidles hagile vastu.
29.2.Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada.
30.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.2.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on TsMS § 163 lg 1 alusel käesoleval juhul põhjendatud jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda.
30.3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
30.4.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2026. a otsusega nr 2-24-453.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.