Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

lõi XXit ka J. Meister. Tuginedes J. Meistri ütlustele vaatlusprotokolli toodud andmetele korteris leitud verepritsmete kohta, luges kohus tõendatuks, et esmalt peksti XXit elutoas ja hiljem köögis. Kuna mõlemal süüdistataval olid hiljem sõrmenukkidel kriimustused, luges kohus tõendatuks, et G. Bogdanov ja J. Meister lõid XXit rusikatega ja mitte lahtise käega. Asjaolu, et elutoa laes olnud verepritsmes tuvastati G. Bogdanovi DNA, kinnitab, et G. Bogdanov peksis kannatanut nii intensiivselt, et tal endal – suure tõenäolisusega sõrmenukkidest – veritses. Löökide intensiivsust kinnitavad J. Meisteri telefonist leitud fotod. Fotodelt on näha, et kannatanu istub kummargil köögi laua ääres, tema nägu on üleni verine, silmad on kinni ja on ilmne, et kannatanu kas ei näe üldse või tema nägemine on äärmiselt piiratud. Kohus luges tõendatuks, et XX sai eluohtlikud tervisekahjustused just peksmise tulemusel. Kohus pidas võimalikuks, et XX võis pärast peksmist ka kukkuda. Kuna tal olid eluohtlikud vigastused (kõvakelmealune verevalum paremal, verevalum kõõlustanul kuklapiirkonnas, põrutushaav näonahal otsmikupiirkonnas) pea erinevates piirkondades, ei saanud ta aga kõiki neid vigastusi saada ühe löögi ega kukkumise tulemusel. Ka ei saanud neid vigastusi tekitada endale XX ise. Kohus tõdes, et peksmist alustades ei pruukinud süüdistatavad soovida kannatanu surma, kuid peksmise järgne sündmuste käik näitab, et süüdistatavad jätkasid joomist ja korteris elamist ka olukorras, kus kannatanu end ei liigutanud mitu päeva ja neil oli tekkinud kahtlus, kas kannatanu elab. Asjaolu, et G. Bogdanov ja J. Meister jätkasid korteris elamist olukorras, kus nad olid juba laupäeva varahommikul saanud aru, et XX on surnud, näitab nende äärmist ükskõiksust XXi saatusesse. 2.2

G. Bogdanovile mõistetud karistust põhjendas kohus järgnevalt.

Tegemist on tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli G. Bogdanovi alkoholi kuritarvitamisest tingitud ja võimendatud vihastamine kannatanu tehtud etteheidete peale. G. Bogdanov ei üritanud konflikti lahendada sõnadega, vaid ta lõi kannatanut korduvalt ja tugevalt (mida kinnitavad tekitatud tervisekahjustused) pähe, st elutähtsasse piirkondaKannatanu seejuures vastupanu ei osutanud. G. Bogdanov oli peksmise alustaja ja lubas J. Meistril kannatanut peksta, kuni ütles, et aitab. Pärast XXi peksmist elas G. Bogdanov surnud kannatanuga veel paar päeva samas korteris edasi ja jätkas alkoholi tarvitamist, tundmata huvi tekitatud tagajärgede vastu ega osutanud ajal, mil kannatanu võis olla veel elus (J. Meister käskis G. Bogdanovil kiirabi kutsuda), kannatanule abi. Samas pidas kohus G, Bogdanovi süü suurust mõjutavaks asjaoluks seda, et G. Bogdanov ei kasutanud vigastuste tekitamiseks terariistu või muid löögivahendeid. Kokkuvõttes pidas kohus G. Bogdanovi süüd keskmiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus G. Bogdanovi avaldatud kahetsust. Kohus märkis, et kuigi Gennadi Bogdanovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida. Kohus leidis, et hoidmaks G. Bogdanovit edaspidi kuritegusid toime panemast ja andmaks ühiskonnale selget signaali, et ka alkoholijoobes olles teise isiku löömine ja surma

põhjustamine ei ole aktsepteeritav, tuleb G. Bogdanovit karistada „sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega seitse aastat“. 2.3 Ka J. Meistri süüd pidas kohus keskmiseks ja leidis, et teda tuleb karistada „sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega seitse aastat“. Tegemist on tõsise isikuvastase kuriteoga. J. Meistril endal puudus kannatanuga igasugune konflikt ja ta ühines ilma mingi põhjuseta G. Bogdanovi alustatud peksmisega. Toimunus oli oluline roll alkoholi kuritarvitamisel. Ka J. Meistri puhul pidas kohus süüd iseloomustavaks sedagi, et J. Meister ei üritanud konflikti lahendada sõnadega. Ta lõi vastupanu mitteosutanud kannatanut korduvalt ja tugevalt (mida kinnitavad tekitatud tervisekahjustused) elutähtsasse piirkonda ning lõpetas peksmise alles siis, kui Gennadi Bogdanov käskis. Ka J. Meistri süü suurust mõjutavana nimetas maakohus asjaolu, et J. Meister ei kasutanud vigastuste tekitamiseks terariistu või muid löögivahendeid. Olles koos G. Bogdanoviga peksnud kannatanut pea piirkonda nii, et kannatanu nägu oli üleni verine, pildistas J. Meister verist kannatanut. Seejärel ööbis J. Meister surnud kannatanuga samas korteris ja jätkas alkoholi tarvitamist, tundmata huvi tekitatud tagajärgede vastu. Ta ei osutanud ajal, mil kannatanu võis olla veel elus, kannatanule abi (J. Meistri enda ütlused kinnitavad, et ta sai aru, et XX vajab abi, ja palus kiirabi kutsuda). Kohus luges karistust kergendavaks asjaoluks J. Meistri avaldatud kahetsust. Kohus märkis, et „kuigi Jaanus Meisteril puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida“.

3.1 G. Bogdanovi kaitsja K. Sitska taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Bogdanovile mõistetud karistuse osas ning G. Bogdanovile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja märgib, et vaidlust pole selles, et G. Bogdanov ja J. Meister lõid XXit. Küsimuse all on aga see, kui suur on kummagi süüdistatava süü ehk teopanus ja milline peaks olema karistus. G. Bogdanovi kaitsja leiab, et just J. Meistri löögid olid sellise tugevusega, et olla kannatanu surma vahetuks põhjuseks. Nimelt on maakohus leidnud, et löökide intensiivsust näitavad J. Meistri telefonist leitud kannatanust tehtud fotod. Üheselt on tuvastatud, et need fotod tegi J. Meister, kui oli lõpetanud kannatanu peksmise. Sellest järeldab G. Bogdanovi kaitsja, et kuigi G. Bogdanov viibis samas ruumis, ei põhjustanud tema oma löökidega KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 ettenähtud tagajärge vahetult. Apellandi arvates saab G.Bogdanovile ette heita, et ta ei takistanud J. Meistrit. Samas leiab ta, et kui G. Bogdanov oleks seda teinud, siis oleks J. Meister ka teda peksma hakanud, sest vanem, nõrgem ning äärmiselt purjus G. Bogdanov poleks suutnud J.Meistrile vastu hakata.

22.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et G. Bogdanov helistas 22.05.21 kell 06:03 häirekeskusesse ja küsis KAPO numbreid. Kell 06:16 rääkis ta psühholoogilisest probleemist ja sellest, et „kiirabi on juba hilja“. Kaitsja arvates näitavad need kõned, et G. Bogdanov soovis kutsuda J. Meistrile politsei. Ilmselt oli ta jahmunud J. Meistri poolt XXile tekitatud vigastustest suutis oma joobeseisundist tulenevalt ainult formuleerida mõtte, et keegi vajab psühholoogi/psühhiaatrit. Seega oli G. Bogdanovi arvates J.Meister sellises seisundis, mida isegi tema ei pidanud tol hetkel adekvaatseks, vaid hirmutavaks. Eelnevast tulenevalt leidis kaitsja, et G. Bogdanovi süü ja teopanus on J. Meistri omast väiksem, mis omakorda peaks kajastuma karistuses. Kui lugeda J.Meistri karistus põhjendatuks, siis tuleks G. Bogdanovit karistada mõnevõrra väiksema karistusega. G. Bogdanovil on mitmeid kergendavaid asjaolusid: kahetsus, varasema igasuguse kriminaalse tausta puudumine ja käesoleva kuriteo toimepanemine hetkeajendil, mitte plaanitsetult. Tegemist on isikuga, kelle puhul puudub jätkuv kuritegude toimpanemise oht ning seega tema ohtlikkus ühiskonnas on minimaalne. Samuti peab tema süü suuruse hindamisel arvesse võtma seda, et kui XXi löömine oleks piirdunud ainult tema löökidega, siis poleks ilmselgelt sellist fataalset tagajärge saabunud.

3.2 J. Meistri kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Meistrile mõistetud karistuse osas ning J. Meistrile kergema, sanktsiooni alammäärale vastava karistuse mõistmist ja KarS § 74 alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja leiab, et J. Meistrile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega arvesta süüdimõistetu isikut. Mõistetud 7-aastane vangistus ei vasta KarS §-s 56 toodud karistuse kohaldamise põhimõtetele. Kuna sanktsiooni alammäär on 4 aastat vangistust, on ebaõige kohtu väide, et mõistetud vangistus on sanktsiooni alammäärast veidi pikem. Kohtuotsuses öeldu, et kohus on arvestanud J. Meistri avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna, on paljasõnaline. Samuti ei nähtu, et kohus oleks arvestanud sellega, et J. Meister on olnud oma senise elu jooksul õiguskuulekas. Apellatsiooni kohaselt on kohus õigesti sedastanud, et kuriteo toimepanemine oli tingitud alkoholi liigtarvitamisest, mistõttu ta ei olnud suuteline selles olukorras oma käitumist kontrollima. Just oma suure alkoholi kuritarvitamise probleemi tõttu kaotas J. Meister kontrolli oma käitumise üle. Kaitsja leiab, et eripreventiivsel eesmärgil oleks kõige tulemuslikum KarS § 74 ja 75 alusel J. Meistrile 5-aastase katseaja kohaldamine koos kriminaalhoolduse, sotsiaalprogrammides osalemise ja alkoholi tarvitamise keeluga. Need aitaks J. Meistrit kõige enam hoiduda süütegude toimepanemisest. Niivõrd pikk katseaeg aitaks tal lõplikult võitu saada oma alkoholiprobleemist.

3.3 Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Meistrile mõistetud karistuse osas ning J. Meistri karistamist KarS § 118 lg 1 maksimaalmäärale vastava karistusega.

Kannatanu leiab, et J. Meistrile mõistetud 7-aastane vangistus ei vasta KarS §-s 56 sätestatud karistuse kohaldamise põhimõtetele. 7 aastat vangistust ei ole piisav karistus isikule, kes lõi teist inimest ilma igasuguse põhjuseta. J. Meister ei tundnud XXit ja tema enda kinnitusel ei olnud tal XXiga mingit konflikti. Joodud üüratu alkoholikogus ei õigusta J. Meistri tegu. Kannatanu on arvamusel, et pärast vangistust võib J. Meister taas hakata alkoholi kuritarvitama ja peksta teisi inimesi, süüdistades selles alkoholi. Kannatanu hinnangul näitab J. Meistri julma ja küünilist suhtumist läbipekstud XXi pildistamine ja nende piltide näitamine teistele. Kohus ei ole arvestanud J. Meistri südametu ja väga julma käitumisega kuriteo toimepanemisel. Samuti ei ole kohus arvestanud J. Meister on vasakukäeline ja kohtumeditsiiniekspertide kinnitusel suri XX, just pea vasakule poole saadud löökide tõttu. J. Meister on kaks korda noorem ning kordades tugevama ja massiivsema kehaehitusega kui G Bogdanov. Kannatanu palub võtta arvesse, et Jaanus Meister ja Gennady Bogdanov elasid korteris (Xxx) 3 päeva koos surnukehaga. Kohus pole pannud tähele, et politsei tehtud piltidel oli XXi keha alumine pool vigastuste tõttu sinimust. Samuti tuvastati, et J. Meistri kingadel oli XXi verd. Kannatanu YY märgib, et ta ei saanud oma isaga hüvasti jätta, kuna jõulistest keha ja pea pihta tehtud löökidest oli XXi keha moondunud ning tema surnukeha kannatanule ei näidatud.

Kõigile apellatsioonidele on esitanud kirjaliku vastuse prokurör.

Prokurör leiab, et kaitsjate apellatsioonid tuleks jätta rahuldamata. Kannatanu YY apellatsiooni aga prokurör toetab ja leiab, et J. Meistrile tuleks mõista maakohtu otsusega mõistetud karistusest rangem kohtupraktikale vastav karistus. Alternatiivselt palub prokurör jätta Harju Maakohtu 25.01.2022 otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Prokurör leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud G. Bogdanovi süü suuruse. Kohus on arvestanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüdlase isikut ning erija üldpreventsiooni. Prokuratuuri arvates on maakohus arvestanud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Samuti on kohus analüüsinud asjaolu, et G. Bogdanovit ei ole varasemalt karistatud, kuid kohus on välja toonud alkoholisõltuvusest tingitud suutmatuse oma käitumist kontrollida ja sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise ohu. Kohus ei ole süü suuruse hindamisel võtnud arvesse fotosid, seega pole kohus teinud siinkohal kaalutlusviga. Küll aga on kohus õigesti välja toonud, et kogu sündmuste ahel sai alguse G. Bogdanovi vihastamisest kannatanu tehtud etteheidete peale ning pärast tegu elas ta mitu päeva surnud ohvriga samas korteris, jätkates alkoholi tarvitamist. Seega on maakohus süü suuruse tuvastamisel olnud vägagi isikut arvestav ning hinnanud G. Bogdanovi rolli kogu teos. Kaitsja väide, et kui XXi löömine oleks piirdunud ainult G. Bogdanovi löökidega, siis poleks fataalset tagajärge saabunud, on oletuslik ega haaku tuvastatud asjaoludega, mistõttu ei saa seda arvestada ka süüd vähendava asjaoluna. Ühtlasi ei

ole grupis toimepandud kuriteo puhul oluline ega vajalik, et kõik kaastäideviijad peaks tegutsema võrdse panusega. Ka J. Meistri kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna prokuröri arvates alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega J. Meistrile kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on apellatsioonis esitatud seisukohti karistuse osas otsust tehes juba käsitlenud. Selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse tühistamise ja J. Meistrile kergema karistuse mõistmise, apellatsioonist ei nähtu. Harju maakohus on hinnanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust, samuti selgitanud, miks varasemate kriminaalkaristuste puudumine J. Meistri puhul ei too kaasa karistuse mõistmist alammääras. Seega on maakohus analüüsinud kaitsja poolt esile toodud asjaolusid. Kuna tingimisi täitmisele pööramata saab jätta maksimaalselt viie aasta pikkuse karistuse, kuid nii väikest süüd kohus tuvastanud ei ole, siis pole võimalik rääkida ka KarS § 74 ja § 75 kohaldamisest praeguse kriminaalasja puhul. Prokurör nõustub kannatanu apellatsiooni argumentidega. Ka prokurör leiab, et maakohus ei ole hinnanud süüdistatavate erinevat kehaehitust ja sellest tulenevalt löökidesse rakendatud jõudu, mis tõepoolest võib suurendab J. Meistrile mõistetavat karistust ning muuta tema süü G. Bogdanovi omast suuremaks. Samuti näitab J. Meistri küünilist käitumist asjaolu, et veriseid pilte ohvrist ei hoidnud ta ainult enda teada, vaid näitas neid oma tuttavatele, kuid samas kiirabi ta ohvrile ei kutsunud ja viibis surnukehaga ühes korteris mitu päeva. Sellist ükskõikset ja küünilist suhtumist ei ole kohus karistus mõistes arvestanud. Vaatamata sellele, et kannatanu poolt apellatsioonis taotletud maksimaalne karistusmäär ei ole kooskõlas kohtupraktikaga, võimaldavad mõningad kannatanu poolt esile toodud asjaolud J. Meistrile mõistetud karistust suurendada, kuivõrd J. Meistri teopanus oli G. Bogdanovi omast suurem.

Lisaks on esitanud J. Meister taotluse anda talle võimalus tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist. Vanglas olles ta menetluskulusid maksta ei suuda ja ta ei soovi, et nõue kohtutäiturile läheb. J. Meister leiab, et kannatanu püüab tast alusetult jätta halvemat muljet, väites, et ta hoidis XXil juustest kinni, kui tast pilti tegi. Tegelikult tema XXil juustest hoidnud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

määratlenud, kuid tõenditest, millele maakohus on tuginenud, ilmneb, et peksmine toimus kesköö paiku. Nimelt on maakohus viidanud tunnistaja Q ütlustele, et ta kuulis XXi korterist lärmi ja löökide heli pärast kella 23, ja tunnistaja C ütluste kohaselt kuulis tema mütsu pärast kella 24. Ka J. Meistri ütluste kohaselt tekkis peksmisega päädinud konflikt reede õhtul (kd II; tl. 184 pöördel). Seega helistas G. Bogdanov häirekeskusesse mitu tundi pärast peksmise lõppu. Lisaks tuleb arvestada, et G. Bogdanov tegi 22.05.2021 kella kuue ja seitsme vahel häirekeskusesse terve rea kõnesid (kd I; 224-233). Kuigi tema jutt on segane, ei ole üheski kõnes juttu sellest, et keegi vajaks peksmise tõttu abi (Kui häirekeskuse töötaja kes püüdis aru saada, kas ja millist abi G. Bogdanov soovib, küsis, kas vaja on kiirabi, vastas G. Bogdanov, et kiirabi jaoks on hilja). G. Bogdanov väljendab hoopis pahameelt selle üle, et tema korteris keegi omavolitseb ja on sealt midagi „pihta pannud“. G. Bogdanov nimetab mitmes kõnes selle korteri aadressi, kuhu ta tahab, et politsei läheks, ning tegemist ei olnud XXi, korteri aadressiga, vaid menetlusdokumentidest nähtuvalt just G. Bogdanovi elukoha aadressiga (XXi korteri aadress oli Xxx, G. Bogdanov kaebas häirekeskusele xxx toimuva pärast). Ses kontekstis väärib tähelepanu G. Bogdanovi maakohtu istungil antud ütlus, mille kohaselt asus ta XXi juurde elama, kui tema korteris olukord võimatuks muutus (kd II; 179). Niisiis jääb mulje, et G. Bogdanovil tekkis mitu tundi pärast XXi peksmist suur mure oma korteri pärast. Seevastu ei viita miski sellele, et G. Bogdanov oleks hakanud tundma muret XXi pärast. Ringkonnakohus peab alusetuks ka G. Bogdanovi kaitsja väidet, et G. Bogdanovi puhul „puudub jätkuv kuritegude toimpanemise oht ning seega tema ohtlikkus ühiskonnas on minimaalne“. Maakohus on pidanud asjaoluks, millest tuleneb uute kuritegude toimepanemise oht, seda, et G. Bogdanov kuritarvitab alkoholi. Apellatsioonis ei ole seda seisukohta kuidagi ümber lükatud.

on seisukohal, et nende asjaolude valguses on J. Meistri süü hindamine vähemalt keskmiseks igati põhjendatud. Seda, et kohus karistas hoolimata J. Meistri süü keskmiseks hindamisest teda sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega, selgitab tõik, et kohus luges karistust kergendavaks asjaoluks J. Meistri kahetsust. Seega ei ole põhjendatud ka kaitsja seisukoht, et maakohtu väide J. Meistri avaldatud kahetsuse arvestamise kohta on paljasõnaline. Kuigi maakohus on otsuses öelnud, et kohus arvestab J. Meistrile karistuse mõistmisel et tal pole kehtivaid kriminaalkaristused ja pani kuriteo toime alkoholi liigtarvitamise tõttu, pole kohus kaitsja arvates seda tegelikult arvestanud. Kaitsja leiab, et neist asjaoludest tulenevalt peaks J. Meistri karistus peaks jääma sanktsiooni alammäära lähedale ning tema suhtes oleks kõige tulemuslikum kohaldada KarS § 74 ja 75 põhimõtteid. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. See, kas isikut on varem karistatud, omab selle hindamisel, millise karistusega saab süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, küll tähtsust, kuid varasemate karistuste puudumine ei tähenda automaatselt, et karistust tuleb kergendada. Karistuse kergendamiseks eripreventiivsel kaalutlusel oleks alust vaid siis, kui süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud annavad põhjust veendumuseks, et suure tõenäosusega isik uut kuritegu toime ei pane. Praegusel juhul on maakohus osutanud sellele, et kuigi J. Meister on varem karistamata, esineb tema puhul asjaolu, millest tuleneb oht, et ta võib edaspidigi kuritegusid toime panna. Kohus oli seisukohal, et J. Meistri puhul on uute kuritegude sooritamise oht „tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida“. See hinnang seisukoht on ilmselgelt põhjendatud ning kaitsjagi on apellatsioonis selle seisukohaga nõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust J. Meistri karistust kergendada, rääkimata nii ulatuslikust kergendamisest, nagu seda on taotlenud kaitsja. Kuna J. Meistrile mõistetud karistust pole alust kergendada, on ka selle tingimisi kohaldamata jätmine välistatud. Kuivõrd kaitsja on leidnud, et pikk katseaeg aitaks J. Meistril kõige paremini alkoholi kuritarvitamisest vabaneda, nendib ringkonnakohus siiski, et katseaeg ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole ainsad viisid mõjutamaks isikut alkoholi tarvitamast loobuma. Reaalne vangistus ei tähenda, et süüdlasel poleks võimalik alkoholiprobleemiga abi saada.

tuvastada, kes kuhu ja mis tugevusega lõi.“ Apellatsiooni argumendid ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Apellatsiooni kohaselt on põhjust arvata, et just J. Meister põhjustas XXile eluohtlikud tervisekahjustused, kuna ta on G. Bogdanovist noorem ja tugevama kehaehitusega. Ainuüksi sellest ei saa siiski teha järeldust, et surmani viinud vigastused põhjustas just J. Meister oma löökidega. Nagu eespool märgitud, on maakohus viidanud asjaoludele, millest nähtuvalt olid G. Bogdanovi löögid tugevad. Seda, et XXi surma tõid kaasa just J. Meistri löögid, näitab apellatsiooni kohaselt veel tõik, et XX just pea vasakule poole tabanud löökide tulemusel, J. Meister on aga vasakukäeline. Kohtuarstliku ekspertiisi akt siiski seda väidet ei kinnita. Kohtuarst-ekspert on ekspertiisiaktis selgelt öelnud, et löögi suund, kannatanu kehaasend vigastuste saamise ajal ja lööja paiknemine kannatanu suhtes ei ole kohtuarstliku ekspertiisi käigus kindlakstehtavad (kd I; tl. 76). Eksperdiarvamuse kohaselt paiknesid eluohtlikud tervisekahjustused erinevates peapiirkondades ja nende erinevast asukohast tulenevalt ei ole võimalik, et kõik need tervisekahjustused tekitati kas ühest löögist või kannatanu kukkumisega. Järelikult ei saa vigastuste asukohast järeldada ka seda, et need põhjustas just J. Meister. Kannatanu toob apellatsioonis asjaoludena, miks ta peab põhjendatuks karmimat karistust, veel välja järgmised asjaolud: •

J. Meister peksis XXit ilma, et tal endal oleks mingit konfliktigi olnud;

•

ta käitus XXit mõnitavalt, läbipekstud XXit pildistades ja neid pilte hiljem teistele näidates;

•

J. Meister ega G. Bogdanov ei hoolinud XXi surmast, vaid elasid korteris edasi ja tarbisid seal alkoholi.

Maakohus on J. Meistrile karistust mõistes neile asjaoludele otsuses hinnangu andnud ning muu hulgas neile asjaoludele tuginedes leidiski kohus, et põhjendatud on J. Meistri karistamine 7aastase vangistusega. Kohtul on karistuse mõistmisel suhteliselt suur otsustamisvabadus. Seetõttu on kõrgema astme kohtul põhjust karistust muuta vaid juhul, kui kohus on teinud karistuse mõistmisel selge vea. Praegusel juhul maakohus sellist viga teinud ei ole. On mõistetav, et surma põhjustamine väärib hukkunu lähedaste hinnangul võimalikult karmi karistust, kuid maakohtu mõistetud 7-aastast vangistust ei saa lugeda ülemäära kergeks karistuseks. Seoses kannatanu seisukohaga, et maakohtul on jäänud tähelepanuta XXi keha alaosal olnud vigastused, selgitab ringkonnakohus, et kohus arutab kriminaalasja süüdistuse piires. See tähendab, et kohus ei tohi võtta arvesse selliseid fakte, millele süüdistuses osutatud ei ole. G. Bogdanovile ja J. Meistrile esitatud süüdistuses on neile heidetud ette üksnes XXi peksmist näo ja pea piirkonda. Seega ei olnud kohtul õigustki tegeleda küsimusega, kas XXit on pekstud ka kehasse. Siiski märgib kohtukolleegium, et kohtuarstliku ekspertiisi aktist ei nähtu, et XXil oleks olnud kehal peksmisele viitavaid vigastusi. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt ei ole kohtuarst XXi kehal tuvastanud muid vigastusi peale nahamarrastuste paremal säärel (kd I; tl 76).

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.