Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Häirekeskusesse tehtud kõned ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (lk 1219); 24.05.2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 20-30); 01.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 31-65); Tundmatu surnukeha isikutuvastamise õiend (lk 66); Tallinna Kiirabi kiirabikaart (lk 67-71); Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 21E-AOS0024/272 (lk 72-82); Asitõendi vaatlusprotokoll (korteramaja turvakaamerate salvestised) (lk 83-113); Asitõendi vaatlusprotokoll (kaupluse xxx turvakaamerate salvestised) (lk 114-129); Asitõendi vaatlusprotokoll (kaupluse xxx turvakaamerate salvestised) (lk 130-136); Asitõendi vaatlusprotokoll (J.Meister riided) (lk 137-156); Asitõendi vaatlusprotokoll (J.Bogdanovi riided) (lk 157-166); Asitõendi vaatlusprotokoll (sündmuskoha esemed) (lk 167-182); Asitõendi vaatlusprotokoll (mobiiltelefon LG) (lk 183-191);

-

Ekspertiisiaktid nr 21E-GE0617ja 20E-GE0751 (lk 192-214); Asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse kõne salvestis) (lk 215-233); Asitõendi vaatlusprotokoll ( A. D-G kõne häirekeskusesse) (lk 234-239); Asitõendi vaatlusprotokoll (G. Bogdanovi mobiiltelefon) (lk 240-241); Asitõendi vaatlusprotokollid (J.Meisteri mobiiltelefon) (lk 242-251); Jaanus Meisteri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 1-23); Gennady Bogdanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 24-34); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (G.Bogdanov) (II kd lk 35- 36); Asitõendi vaatlusprotokoll (kannatanu esitatud salvestised) (II k lk 37-45, 46-76); Jaanus Meisteri karistusregistri väljatrükk (II kd lk 77); Tõkendi dokumendid (II kd lk 78-83) Päring SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 84-86); Päring SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 87-91); Päring SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 92-95); Tõend isiku maksustatava tulu kohta (II kd lk 96); Gennady Bogdanovi karistusregistri väljatrükk (II kd lk 98); Tõkendi dokumendi (II kd lk 99-103); Päring SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 104-107); Päring SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 108-111); Päring SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (II kd lk 112-115); Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1-3/500 (II kd lk 116-128); Tõendid isiku maksustatava tulu kohta (II k lk 129-130); Tallinna Vangla ettepanekud (II kd lk 132-133); Riigi õigusabi dokumendid (II kd lk 139-159).

Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu A.D-G, tunnistajad O.K, L.R, S.R, A.K. Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatavad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Gennady Bogdanov ja Jaanus Meister tunnistasid end esitatud süüdistuses süüdi, kinnitasid V D kätega näkku löömist korteris xxx ööl vastu 22.05.2021. G. Bogdanov on seisukohal, et kuna V.D köögis ise kukkus, võis kukkumine olla surma põhjuseks. 08.06.2021 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas Gennady Bogdanov 24.05.2021 kell 12:34 häirekeskusesse ja teatas V Di laibast xxx. Kõnes mainib Bogdanov, et ei ole 2 ööpäeva isiku juures käinud. 24.05.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti xxx elutoas diivani peal selili meesterahva surnukeha. Surnukeha pea all on punast tooni padi ja jalgade all 2 patja. Diivanil oleval tekil on visuaalsel vaatusel näha verekahtlaseid määrdumisi. Seljas oleval dressipluusil on näha verekahtlaseid määrdumisi. Surnukeha kõhu ja seljapiirkond on paljad. Nina ja suu piirkonnas on kuivanud veri. 24.05.21 kiirabikaart kinnitab, et surnut ei olnud võimalik identifitseerida, sest nägu oli tursunud. Vasakul otsmikul oli umbes 3 cm lõikehaav, silmad kinni paistetanud. Nina ja suu ümber veri. Vasaku käe peal verepritsmed. Vägivalla tunnused.

Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati V Di surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kõvakelmealune verevalumiga. Surmaaega ei ole surnukeha muutuste tõttu täpselt võimalik kindlaks teha, kuid surm võis saabuda mitte vähem kui 2 ööpäeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Surnukehal esinesid kõvakelmealune verevalum paremal (ca 200 ml), verevalum kõõlustanul kuklapiirkonnas, põrutushaav näonahal otsmikupiirkonnas, mis on eluohtlikud tervisekahjustused, ning nahamarrastused paremal säärel. Peapiirkonnas paiknenud vigastused koosvõetuna põhjustavad elaval inimesele eluohtliku tervisekahjustuse. Peapiirkonnas paiknevad vigastused on tekitatud ühel ja samal ajal. Vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest (löömisest) vastu kõva tömpi eset või pinda. Paremal säärel olnud nahamarrastused võisid olla saadud kukkumisest või löömisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu vähemalt 2 ööpäeva enne surma saabumist. Ajavahemik vigastuste saamise ja surma saabumise hetke vahel võib orienteeruvalt olla mõõdetav minutites. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi surnukehal ei avastatud. Vigastuste iseloomu arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et V D võis need ise endale tekitada. Vigastuste iseloomu arvestades on võimalik, et V.D võis vahetult pärast vigastuste saamist mõnda aega liikuda ja häälitseda, kuid lahanguleid ei võimalda hinnata kui kaua ja millises ulatuses võis ta aktiivselt tegutseda ja ennast väljendada. Ajavahemik võib olla mõõdetav sekundites või minutites. Seega kinnitab ekspertiisiakt, et V Dile oli tekitatud surma põhjustanud kehavigastused mitme erineva löögiga (vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega). Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et 21.05.2021 pärast kella kümmet õhtul viibis xxx korteris peale V.Di, G.Bogdanovi ja J.Meisteri veel keegi, seega on välistatud, et V.Dile oleks tekitanud vigastused keegi teine kui G.Bogdanov ja/või J.Meister. Samal päeval varem korteris käinud L ja R olid kella viieks korterist juba lahkunud (seda kinnitab 25.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll) ja Rumantsevi ütlused kinnitavad, et tema lahkudes ei olnud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Kuna surnukeha kohtuarstlik lahang toimus 25.05.2021 kell 09.40, siis arvestades järeldust, et surm võis saabuda mitte vähem kui 2 ööpäeva enne lahangut, pidi V Di surm saabuma ajavahemikul 22.05.2021-23.05.2021. Kuigi G.Bogdanov ise eitab, et tema ja V Di vahel oleks varasemalt mingi vaidlus või tüli olnud, kinnitavad tema ütlused, et 21.05.2021 õhtul oli tema ja V vahel vaidlus. Teemat ei mäleta, kuna oli purjus. Enne seda päeva ei olnud Vga sõnavahetust olnud. Võimalik, et V ütles midagi solvavat, täpselt ei mäleta. Sellele reageeris ja lõi Vt. Toimus väike kaklus Bogdanovi ja V vahel. Tunnistaja O K, kes elab korter xxx all asuvas korteris, ütlused kinnitavad, et kuni 2021 maini olid xxx korteris pidevalt riiud. Riidles meesterahvas, kes pidevalt ajas kedagi välja. Kuulis, kuidas saatis kedagi kogu aeg... pikalt. Nimesid ei nimetanud. Ükskord ta karjus, et keegi ei käiks tema külmkapi kallal, et ei võtaks külmkapist, kuna ei ole sinna midagi pannud. Ei kuulnud, et keegi oleks meesterahvale vastanud. Mai lõpu poole tuli peale kella 23 töölt. Korterist kostis lärm, siis saatis mees kedagi pikalt. Tunnistaja S Ri ütlused kinnitavad, et kohtus V ja Jaanusega poe juures, läksid mehe kutsel tema korterisse. Korteris magas Gennadi. Meesterahvas hakkas Gennadiga riidlema, et too magas ja midagi ei teinud. Mees oli Gennadi peale tige, riidles sõnadega. Gennadi ei reageerinud riidlemisele. Gennadi tõusis üles ja hakkasid jooma toas laua taga.

Jaanus Meister ütlused kinnitavad, et kui Sga päeval korterisse läksid, siis juba V ütles Gennadile, et mis magad ja mitte midagi ei tee. Kui poole kümne paiku korterisse tagasi läks, võtsid Gennadi ja V viina. V ütles Gennadile, et mine välja, et toit on otsas mine osta juurde. Õhtul mingi hetk hakkas V seda teemat jälle üles tõstma. V ainult sõnadega. Konflikt hakkas elutoas, V istus diivanil Gennadi seljaga akna pool nurgadiivani otsas. Kui neil hakkas omavaheline sõnelemine siis Gennadi lõi Vt esimest korda. Ei sekkunud sõnalisse konflikti, sest ei saa vene keelest nii palju aru. Tsiteeritud tunnistajate ja süüdistatava Meister ütlused kinnitavad, et V Di ja G.Bogdanovi vahel oli olnud ka varem sõnavahetust ja Dile ei sobinud, et Bogdanov lihtsalt elas tema korteris. On eluliselt usutav, et kui D vähemalt teist korda samal õhtul tõstatas teema, et ka Bogdanov võiks süüa ja juua osta, ei pidanud Bogdanovi närv enam vastu ja ta reageeris Di sõnalistele etteheidetele füüsilise vägivallaga. Asjaolu, et süüdistatavad ja kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi ja kannatanule ei meeldinud Bogdanovi käitumine (ei saa välistada, et kannatanu soovis Bogdanovi lahkumist korterist), ei anna süüdistatavatele õigust füüsiliseks vägivallaks kannatanu suhtes. Isegi kui D kasutas ebatsensuurseid väljendeid, siis ei andnud see Bogdanovile õigust lüüa kannatanut ja Meisterile õigust jätkata kannatanu löömist olukorras, kus kannatanu ei osutanud mitte mingit vastupanu. Asjaolu, et Di sõnad võisid Bogdanovit solvata, ei andnud süüdistatavatele õigust vägivallaga probleemi lahendada. Ekspertiisiaktist nähtub, et võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi surnukehal ei avastatud. Ka nii Meisteri kui Bogdanovi ütlustest ei nähtu, et D oleks vastu löönud. Meisteri ütlustest nähtub üksnes, et D üritas käega nägu kaitsta. Seega ei osutanud kannatanu mingit vastupanu ja ise ei rünnanud. Süüdistatavate ütlused lahknevad selles osas, kus peksmine algas. Arvestades, et mõlemad süüdistatavad kinnitavad sel nädalavahetusel tavalisest suurema koguse alkoholi tarbimist, on eluliselt usutav, et nad ei mäleta sündmuste täpset kulgu. Olenemata sellest, et Bogdanov ise elutoas peksmist ei tunnista, kinnitavad Meisteri ja Bogdanovi kokkulangevad ütlused, et esimesena lõi kannatanut Bogdanov. Tunnistaja L R ütluste kohaselt kuulis ta reedel vastu laupäeva peale kella 12 nagu vastu kiviseina käega lööki põmm. Heli tuli ülevalt kõrval asuva korteri kohalt. Enne põmmi mingeid helisid ega hääli ei kuulnud. Vahepeal jäi uuesti tukkuma ja uue põmmi peale ärkas üles. Põmm helid kostusid ühest kohast. Muid helisid ei kuulnud. Nagu müts käis, kõva heli. Heli oli raske, hooga tume müts. Tunnistaja O K ütluste kohaselt peale 23 kostis ülevalt korterist lärm, siis saatis keegi kedagi pikalt. Siis oli kuulda kolinat põrandal köögi osas. Oli kuulda klobinat, siis klobin lõppes ära. Nagu tömpide löökide heli. Oli enda köögis ja ülemise korruse köögist oli kuulda helisid. Helid olid tugevad, kestsid umbes 30 minutit. Löögid olid järjest, sel ajal sõnu ja karjumist ei kuulnud. Seejärel oli vaikus. Seega kinnitavad tunnistaja K ütlused, et V.Dit peksti köögis. Klobin ja tömpide löökide heli haakuvad süüdistatavate enda väidetega kannatanu löömise kohta. 01.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti xxx sanitaarruumi ukselt verepritsmeid. Elutoa ukseava kõrval köögi seina alumises osas on verepritse. Elutoa ukseava vahel on dünaamiline verejälg. Köögi põrandal on dünaamilised verejäljed. Pikendusjuhtme pistikupesadel on vere tilkumisplekk. Köögilaual on vere ülekandumisjälg. Kardinal verepritsmed ja ülekandumisjäljed. Vereplekke leiti veel köögis radiaatorilt, seinalt. Elutoas diivani seljatoelt, diivani kohalt seinalt, laest akna ees, laual olnud mobiililt. Rõdul olnud sokilt. Sanitaarruumis ämbris olnud rätikutelt.

Ekspertiisiakti nr 21E-GE0617 kohaselt pikendusjuhtmelt, kardinalt, köögilaualt, köögi seinalt elutoa seinalt diivani seljatoelt , padjalt, mobiiltelefoni kaanelt, tekilt leitud vereplekkidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad V. Di DNA profiiliga, kuid mitte Meisteri ja Bogdanovi DNA-profiilidega. J.Meisteri jalatsilt saadud DNA proov on kokkulangev J.Meisteri kuid mitte V.Di ja Bogdanovi omaga. Elutoa laest võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev G.Bogdanovi profiiliga, kuid mitte Di, Meisteri profiiliga. Köögi põrandalt dünaamilisest verejäljest võetud proovidest saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev V.Degalveitši DNA-profiiliga. Meisteri ja Bogdanovi DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega Verepritsmest elutoa ukseava kõrvalt köögipoolselt seinalt võetud proovist saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Jaanus Meisteri DNA-profiiliga. Dressipluusi varrukalt võetud proovist ei saa välistada V.D ja G.Bogdanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vaatlusprotokollis tuvastatud vereplekkide asukohad elutoas välistavad võimaluse, et need võisid sinna tekkida üksnes kannatanu köögist diivanile viimise käigus. Verepritsmed seinal (millest leiti Di DNA) erinevates kohtades kinnitavad J.Meisteri ütlusi, et kannatanu peksmist alustati elutoas. Arvestades verejälgede väiksemat hulka ja asukohta elutoas on eluliselt usutavad J.Meisteri ütlused, mille kohaselt algul peksti elutoast ja hiljem köögis. Verepritsmete väiksem arv elutoas kinnitab, et elutoas toimunud peksmise tagajärjel oli kannatanu vähem verine kui köögis toimunud peksmise lõppedes. Ka nähtub mõlema süüdistatava ütlusest, et kannatanu läks kööki ise, seega suutis ta peale esimest peksmist veel ise vähemalt mingil määral kõndida, mistõttu oli elutoas toimunud peksmine vähem intensiivne. Kahel erineval hetkel peksmist kinnitavad ka tunnistaja L.R ütlused, millest nähtub, et vahepeal oli vaikne ja ta jäi tukkuma ning uue põmmi peale ärkas üles. Süüdistatavate kokkulangevate ütluste kohaselt jäi V.D peale köögis peksmist kööki toolile istuma. Nemad läksid tuppa ja kui kööki tagasi tulid oli D köögi põrandal pikali. Kohus ei välista, et peale löömist võis kannatanu mõnda aega veel toolil istuda ja siis kas lihtsalt toolilt maha kukkuda või püsti tõustes maha kukkuda. Ka ekspertiisiarvamus kinnitab, et vigastuste iseloomu arvestades on võimalik, et V.D võis vahetult pärast vigastuste saamist mõnda aega liikuda ja häälitseda, kuid lahanguleid ei võimalda hinnata kui kaua ja millises ulatuses võis ta aktiivselt tegutseda ja ennast väljendada. Ajavahemik võib olla mõõdetav sekundites või minutites. Seega on võimalik, et D võis peale peksmist köögis isegi püsti tõusta, kuid vigastuste tõttu kukkus kohe seal samas maha. Kuna ajavahemik vigastuste saamise ja surma saabumise hetke vahel võib orienteeruvalt olla mõõdetav minutites, siis pidi D kukkuma vahetult peale peksmise lõppu. Ekspertiisiaktist nähtub, et vigastuste iseloomu arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et V D võis need ise endale tekitada. Seda kinnitavad ka I kd lk 244-251 olevad fotod, mis näitavad kannatanul näopiirkonnas erinevate vigastuste ja laialdase verejooksu olemasolu. Ei ole eluliselt usutav, et isik ise suudaks endale sellised vigastused tekitada. Kuna surnukehal esinesid kõvakelmealune verevalum paremal (ca 200 ml), verevalum kõõlustanul kuklapiirkonnas, põrutushaav näonahal otsmikupiirkonnas, mis on eluohtlikud tervisekahjustused, siis arvestades loetletud eluohtlike vigastuste erinevaid asukohti, ei ole võimalik, et kõik need tervisekahjustused tekitati kas ühest löögist või kannatanu kukkumisega.

Kuigi kannatanu oli tol õhtul tarvitanud alkoholi, on eluliselt usutav, et kannatanu kukkumine köögis ei olnud põhjustatud alkoholi tarvitamisest, vaid kannatanule eelnevalt peksmise käigus tekitatud tervisekahjustustest. Kuigi eksperdiarvamus ei välista, et vigastused võivad olla saadud lisaks löökidele kõva tömbi esemega ka kukkumisest (löömisest) vastu kõva tömpi eset või pinda, ei ole võimalik, et kõik kannatanul esinenud eluohtlikud tervisekahjustused tekkisid kannatanu ühekordsest kukkumisest. Viited löömiseks kasutatud kõvale tömbile esemele, kinnitab, et löödi rusikaga ja mitte lahtise käega. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et 2-3 päeva pärast nägi Bogdanovit, kelle olid käepeal sõrmenukkide piirkonnas kriimustused. Samuti nähtub kannatanu poolt edastatud 28.05.2021 tehtud videosalvestusest saadud fotolt (II/63), et ka J.Meisteri vasaku käeselja nukil on vigastused. Mõned päevad peale peksmist sõrmenukkidel kriimustuste olemasolu kinnitab üheselt, et Bogdanov ja Meister lõid Dit rusikaga ja mitte lahtise käega. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud verejälgede kogust ja paiknemist köögis (seinal, põrandal, kardinal, radiaatoril, laual jne) ning asjaolu, et peapiirkonnas paiknevad vigastused on tekitatud ühel ja samal ajal ja kannatanu võis tekitatud tervisekahjustuste järgselt elada ainult minutid, on tõendatud, et eluohtlikud tervisekahjustused tekitati kannatanule just köögis toimunud peksmise käigus. G.Bogdanovi ütluste kohaselt lõi 2-3 korda Vt näkku ja sel hetkel võimalik, et sekkus ka Jaanus, kes võis lüüa 2-3 korda näkku. Mingi aeg vaatasid toas telerit ja tulid kööki tagasi mõne minuti pärast ja V oli juba põrandal. Arvatavasti kukkus, pähe ei löönud. Kannatanu oli maas külgepidi tema suu juures oli väike vereloik ca 10x10 cm ja oli näha, et veri tuli suust. Löök, mida naaber kuulis oli ilmselt kukkumisest. J.Meisteri ütluste kohaselt õhtul mingi hetk hakkas V teemat jälle sõnadega üles tõstma. Konflikt hakkas elutoas, V istus diivanil. Kui neil hakkas omavaheline sõnelemine, siis Gennadi lõi Vt esimest korda. Gennadi tõusis püsti, võttis hoogu ja lõi 2 laksu näo piirkonda. V vastu ei löönud ja ninast ja suu piirkonnast tuli verd. Kahe löögi vahel üritas V kaitsta nägu oma käega. Elutoas lõi Vt 3-4 korda näo piirkonda lahtise käega. Võis ka rohkem. V tõmbas pead eemale. Lõi vasaku käega kuna on vasakukäeline. Gennadi lõi püsti seistes ülevalt alla kehaga hoogu võttes. Gennadi ütles, et aitab ja siis löömine lõppes. Verd oli elutoas diivani ja väikse laua vahel, seal kus V istus. Mingi hetk läksid kööki, kus Gennadi lõi Vt lõuapiirkonda 1-3 korda. Kui Gennadi lõpetas, läks lõi ise ka. Gennadi Meisterit löömis ajal ei takistanud. Köögis lõi ise 2-4 korda näopiirkonda, ei tea kas rusikaga või lahtise käega. Jalaga keegi ei löönud. Löömise ajal V mingit vastupanu ei osutanud. Nägu oli verine. Läksid teleka tuppa. V jäi toolile poolküürus istuma ja mingi aeg tagasi tulles oli V põrandal maas. Veri oli tooli all, seal kus V istus. Väiksed pritsmed olid kraanikausi juures. Seega kinnitavad süüdistatavate kokkulangevad ütlused, et kumbki neist lõi kannatanut vähemalt 2-3 korda näopiirkonda. Olles leidnud kannatanu põrandalt ja nähes, et kannatanu on verine ja köögis on verd, ei kutsunud nad kiirabi vaid viisid kannatanu voodisse. Verepritsmeid leiti köögis radiaatorilt ja seinalt erinevates kohtades (tuvastati kannatanu DNA), mis kinnitab, et kannatanut peksti köögilaua taga istudes nii intensiivselt, et veri lendas köögis erinevatesse kohtadesse. Üksnes kannatanu peaga maha kukkumisel tekkinud verejooksust suus, ei oleks saanud olla sellises ulatuses verepritsmed seintel ja radiaatoril. Nimetatud asjaolu lükkab ümber G.Bogdanovi väited, et kannatanul hakkas verd jooksma alles kukkudes. Süüdistatavate poolt kannatanule tehtud löökide intensiivsust kinnitavad I kd lk 244-251 olevad fotod, mis leiti J.Meisteri telefonist. Fotodelt on näha, et kannatanu istub kummargil köögi laua ääres, tema nägu on üleni verine, silmad on kinni ja on ilmne, et kannatanu kas ei näe üldse või tema nägemine on äärmiselt piiratud. On näha, et kannatanu näo pildistamiseks on kannatanu

pea teise isiku käega üles tõstetud. Fotod lükkavad ümber Bogdanovi väite, et kannatanul hakkas verd tulema alles pärast seda kui ta oli maha kukkunud. J.Meister ei osanud selgitada, miks ta need fotod tegi, kuid need fotod näitavad selgelt, et süüdistatavad said aru, et nende löökide tulemusena oli kannatanu nägu paksu verega kaetud. Sellises olukorras kannatanu voodisse tassimine ja mitte arstiabi kutsumine näitab üheselt, et süüdistatavatel oli kannatanu saatusest ükskõik. Neid ei huvitanud, kas kannatanu sureb või jääb elama. Kuigi G.Bogdanov eitab V.Di peksmist elutoas, on see väide ümber lükatud J.Meisteri ütlustega ja verepritsmete asukoha ja arvukusega elutoas, samuti asjaoluga, et elutoa laest leitud verepritsmest leiti G.Bogdanovi DNA. Asjaolu, et elutoa laes olnud verepritsmes tuvastati G.Bogdanovi DNA kinnitab, et Bogdanov peksis nii intensiivselt kannatanut, et tal endal, suure tõenäolisusega sõrmenukkidest, veritses. Samas pidi ka Bogdanov kätega nii intensiivselt vehkima, et verepritsmed ulatusid laeni. Ainuüksi kannatanu voodisse tõstmisega ja ilma, et Bogdanovil endal oleks kuskilt veritsenud, ei saanud verepritsmed lakke tekkida. Peksmist alustades ei pruukinud süüdistatavad soovida kannatanu surma, kuid peksmise järgne sündmuste käik näitab, et süüdistatavad jätkasid joomist ja korteris elamist ka olukorras, kus kannatanu end ei liigutanud mitu päeva ja neil oli tekkinud kahtlus, kas kannatanu elab. Ekspertiisiakti põhjal ei ole võimalik tuvastada, millisest ja mitmest löögist konkreetsed tervisekahjustused tekkisid. Süüdistatavate endi ütlustega ei ole võimalik ümberlükkamatult ja vastuvaidlematult tuvastada, kes kuhu ja mis tugevusega lõi. Fotod kinnitavad, et peale peksmist ja, enne väidetavat kukkumist oli kannatanu nägu paistes, kaetud rohke verega ja silmad kinni. Bogdanov hindab ise, et tema löögid ei olnud tugevad, kuid kestsid 15 minutit. On ilmselge, et Bogdanov, kas ei mäleta löökide arvu või peksmise ajalist kestvust, sest 2-3 löögi ja isegi kahe peale 5-6 löögi tegemiseks ei kulu 15 minutit. Seega ei saa lugeda Bogdanovi poolt öeldud löökide arvu, tugevust ega kestvust usaldusväärseks. On usutav, et isik mäletab, et tegi rohkem kui ühe löögi, kuid täpset arvu ja tugevust ei mäleta. Tunnistaja K ütlused kinnitavad, et müdin kestis ca 30 minutit, seega ei saanud olla tegemist üksnes 2-3 löögiga kumbagi süüdistatava poolt ning on eluliselt usutav, et lööke oli rohkem. Löökide täpset arvu aga ei ole võimalik tuvastada. Ei ole välistatud, et verevalumi kõõlustanul kuklapiirkonnas või kõvakelmelause verevalumi paremal või põrutuse näo piirkonnas võis saada kannatanu toolilt või püsti tõustes kukkudes, kuid põhjus, miks kannatanu kukkus, oli otseses põhjuslikus seoses tema suhtes rakendatud vägivallaga. Samas ei ole võimalik, et kukkudes oleks tekkinud kõik loetletud eluohtlikud tervisekahjustused, kuivõrd isik ei saa samal ajal kukkuda näoli, selili ja külili. Süüdistatavate poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivallast tingitud tervisekahjustused olid põhjuseks miks kannatanu kukkus ja mis võis kaasa tuua veel lisa tervisekahjustuse, kuid kukkumine ei olnud kannatanu surma peamine põhjus. On ilmselge, eluliselt usutav ja üldteada asjaolu, et kui inimene saab mitmeid lööke vastu pead, võib ta kaotada kas löökide mõjul teadvuse kohe või siis kui ta üritab püsti tõusta. Teadvusekaotus istuvas või püsti asendis toob kaasa kukkumise ja võimaliku pea löömise vastu põrandat või kõva eset. Süüdistatava Gennady Bogdanovi ütlused sündmuste kohta nii peksmise ajal kui peale peksmist on halvasti järgitavad ja vastuolus teiste tõenditega. Bogdanovi ütluste kohaselt kui korteriperemees oli diivanil, siis ta midagi pomises arusaamatult öösel ja vastu hommikut. Jaanus käis öösel ära ja tuli tagasi. Siis jätkasid joomist. Ei pööranud tähelepanu, kas V oli diivanil verine. Abi ei andnud, kuna magas. Laupäeval katsus pulssi. Magas kaua, kui ärkas oli korteris ainult V. Toibus esmaspäeva hommikul, helistas A Z ja

selgitas, et V on surnud. Pulssi polnud ja käsi oli külm, lõhna ei tundnud. Enne helistas 2 korda vist häirekeskusesse. Käis korterist enne kiirabi kutsumist väljas. Ei mõelnud, tegutses kui kannatanu diivanile viisid. Jaanusega teises toas olles ei rääkinud. 2 päeva magas, kuna oli nii suur kogus ära joodud. Vt lahti ei riietanud. Laupäeva hommiku poole katsudes oli nõrk pulss, kui teist korda katsus pulssi ütles Jaanusele, et V on ilmselt läinud. See võis olla laupäeval. Laupäeval tagasi tulles läks magama ja ärkas laup-pühap öösel ja uuesti tõusis esmaspäeval Jaanust korteris ei olnud. Jaanus Meisteri ütluste kohaselt peale peksmist käis vahepeal ära, tuli tagasi, siia oli V pikali selili jalad akna poole ja tekk rinnuni. V oli pikali ja nagu rögaklimp oleks ees, siis palus Gennadyl kiirabi kutsuda, sest Meisteri telefoni aku oli tühi. V ei liigutanud, oli üleni verine, et äkki vajab abi. Peatraumaga võib hulle asju juhtida, verejooks ja surm. Ütles Gennadile, et asi võib halvasti lõppeda, kutsu kiirabi. Gennadiga rääkis eesti keeles, Gennadi oskab eesti keelt. Sõna surm ei kasutanud Gennadiga suheldes. Ise nägi kui Gennadi numbreid valis. Kuulis, et Gennady küsis Kapot ja psühholoogilist abi. Gennadi ütles, et kiirabi tuleb, võtsid viina ja läksid mõlemad magama 2-3 paiku. Kui laupäeval ärkas oli Gennadi köögis. Läks V juurde püüdis teda üles raputada, kuid V ei vastanud. Katsus pulsi, töötas, õrna hingamist oli tunda. Läks välja, suitsu ostma. Tagasi tuli õhtul hilja 22-22.30. Gennadi ütles, et V on surnud. Ei arutanud Gennadiga, mida edasi. Viin oli kaasas ja võtsid viina edasi. Küsis, miks Gennadi ei ole teatanud ja ta vastas, et hiljem. Oli korterisse minnes juba joobes. Pühapäeval ärkas 9-9.30, Gennadi oli üleval. Küsis, mis saab ja Gennadi lubas ühendust võtta. Pühapäeva hommikul läks korterist ära ja pühapäeva õhtul läks tagasi, tahtis teada, kas Gennadi on kellegagi ühendust võtnud. Kui ülesse läks oli V tekk üle pea tõmmatud. Võtsid viina ja lahkus korterist esmaspäeva hommikul. Pühapäeva öösel tundis korteris roiskunud lõhna. Esmaspäeva hommikul helistas Gennadi kellelegi. Jaanus Meisteri ütlusi tema korteris edasi-tagasi käimise kohta kinnitab ka 25.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, mis kinnitab, et 20.05.21 ja 21.05.2021 käib V.D korduvalt xxx trepikojast sisse-välja 21.05.2021 kell 12:54 siseneb V.D trepikotta Meisteri, Rumjantzevi, Z ja L. Kell 14:01 lahkuvad R, Z ja Meister ja 14.20 L. Kell 16:21 tulevad R ja Meister tagasi. 17.09 väljuvad R ja Meister trepikojast ja 21:29 läheb Meister tagasi majja. Kell 22:13 väljuvad majast Bogdanov ja Meister, sisenevad uuesti 22:19. 22.05.21 kell 03:25 väljub Meister majast ja tuleb 03:52 tagasi. Kell 10:18 väljub Meister majast ja 10:34 Bogdanov. Kell 10:52 läheb Bogdanov tagasi majja. Kell 23:50 siseneb Meister trepikotta. 23.05.21 kell 10: 35 väljub Meister trepikojast ja läheb tagasi kell 15:43, väljub uuesti 15:48, tuleb tagasi maja juurde 19:42, kuid läheb ära ja majja siseneb kell 22:23. 24.05 kell 08:52 väljub Meister majast ja kell 09:33 väljub Bogdanov, kes siseneb uuesti 10:39. kell 14:04 saabub kiirabi. Protokollist nähtub, et Bogdanov käis korterist väljas nii laupäeva hommikul kui emaspäeva hommikul, mis lükkab ümber Bogdanovi väite, et ta ainult magas korteris ja vahepeal jõi. Lisaks pidi Bogdanov olema igakord üleval kui korterisse tuli Meister, kuivõrd Meisteril ei olnud võtmeid ja ainult Bogdanov sai Meisterile korteriust avada. 22.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et G.Bogdanov helistas 22.05.21 kell 06:03 häirekeskusesse ja küsis KAPO numbreid. Kell 06:16 räägib psühholoogilisest probleemist ja kiirabi on juba hilja. Nimetatud kõned kinnitavad Meisteri ütlusi, et laupäeva varahommikul oli vähemalt Meisteril tekkinud arvamus, et V.D vajab arstiabi, ta palus Bogdanovil kiirabi kutsuda ja Bogdanov helistas kuskile ja rääkis midagi KAPOst. Fakt, et Bogdanov räägib kõnes, et kiirabi on juba hilja, kinnitab, et sel hetkel sai Bogdanov ise aru, et D võib olla surnud. 25.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab ka, et J.Meister kohtus hiljemalt 23.05.21 S.Riga. See kinnitab Ri ütlusi kohtumisest Meisteriga ja seda, et Meister näitas pilte pekstud

ja verisest Dist. Faktist, et nad tulevad koos trepikojani ja koos ka sisenemata ära lähevad, võib arvata, et arutati Di peksmist, kuid mingil põhjusel otsustati korterisse mitte minna. Asjaolu, et D ja Meister jätkasid korteris elamist olukorras, kus nad olid juba laupäeva varahommikul saanud aru, et D on surnud, näitab nende äärmist ükskõiksust Di saatusesse. Kuigi Bogdanov väidab, et ta oli purjus ja magas kogu aeg, on tema väited ümber lükatud nii telefonikõnede, majast väljas käimise, kui Meisterile ukse avamisega. Kohus ei välista, et alkoholijoobes olek võis tuua kaasa ükskõiksuse selles osas, kas korteris on elus või surnud kaaslane, kuid alkoholi tarvitamise tulemusena enda sellisesse olekusse viimine ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud nii kannatanule korduvalt rusikaga näkku löömine süüdistatavate poolt kui ka asjaolu, et kummagi poolt vähemalt nelja löögi (2 köögis ja 2 elutoas) tagajärjena tekitatud tervisekahjustused – kõvakelmealune verevalum paremal (ca 200 ml), verevalum kõõlustanul kuklapiirkonnas, põrutushaav näonahal otsmikupiirkonnas, olid eluohtlikud ja nende tagajärjel saabus V Di surm. Ka Riigikohus on lugenud pea piirkonna haava eluohtlikuks vigastuseks. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Jaanus Meisteri ja Gennady Bogdanovi objektiivsest käitumisest – lõid mõlemad korduvalt rusikaga näo (ehk pea piirkonda) kannatanut, kes ei teinud ühtegi vastu lööki,– nähtub, et Jaanus Meister ja Gennady Bogdanov soovisid V Dile tekitada kehavigastusi, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Peale peksmist pildistas Meister verise näoga kannatanut. Kui leiti põrandale kukkunud kannatanu, tassisid süüdistatavad kannatanu diivanile ja jätkasid ise joomist. Süüdistatavad ei tundnud huvi, milliseid tervisekahjustusi nad oma tegevusega kannatanule tekitasid ja kas kannatanu võib vajada abi. Kohtu hinnangul on nii Jaanus Meister kui ka Gennady Bogdanov süüteo – rusikaga kumbki vähemalt 4 korda pea ja näo piirkonda löömise- toime pannud tahtlikult. Näo ja pea piirkonda löömine on võimalik ainult tahtlikult. Nii Jaanus Meister kui Gennady Bogdanov lõid kannatanut kumbki vähemalt 4 korda rusikaga näo- ja peapiirkonda, tegemist ei ole lihtsalt korra kannatanu lahtise käega vastu pead löömisega, vaid löökide arvu, asukohta ja nendega tekitatud vigastuste raskust arvestades, on tegemist sihiliku löömisega. Pea on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada peas asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. On üsna tavaline ja ettenähtav, et rusikaga näo piirkonda löömisel võivad isikul tekkida tervisekahjustused. Jaanus Meister kinnitas ka ise oma ütlustes, et sai aru, et peatraumaga võib hulle asju juhtida, verejooks ja surm. Kuigi G.Bogdanov on oma ütlustega üritanud igati vähendada oma löökide osatähtsust kannatanule vigastute tekitamisel, väites, et kannatanu ei olnud peale peksmist verine ( protokoll lk 14, 17 ) ja vigastused tekkisid kukkumisest, saab tema vanust ja senist elukogemust arvestades väita, et talle oli teada ja arusaadav, et isiku näo piirkonda, mis on osa peast, löömisega võib teisele isikule tekitada peatrauma. Kuigi Jaanus Meister ja Gennady Bogdanov ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidid nad oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanut vähemalt neli korda näo- ja peapiirkonda lüües võib tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Kuigi Bogdanov väitis, et vigastused tekkisid kukkumisest ja kannatanu

kukkus külgepidi, on see ümber lükatud nii Meistri tehtud fotode, korteris leitud verepritsmete asukoha kui ka ekspertiisiaktiga. Ainuüksi alkoholijoobes kukkumise tagajärjel ei oleks V.Dile tekitatud kõiki ekspertiisiaktis märgitud eluohtlikke tervisekahjustusi. Isik ei saa samal nii kukla kui otse näoga või ka küljega kukkuda vastu maad. Arvestades, et kannatanu soovis Bogdanovit korterist välja ajada ja võis tema suhtes ka ebatsensuurseid väljendeid kasutada, võib arvata, et alustades kannatanu peksmist löökidega näkku, pulbitses Bogdanovis viha ja soov tekitada D võimalikult suurel määral valu ja tervisekahjustusi. J.Meister alustas peksmist, kui Bogdanov oli lõpetanud ja lõpetas alles siis kui Bogdanov ütles, et aitas. Seega nähtub, et Bogdanov kiitis heaks Meisteri poolt Di peksmise. J.Meisteri ei oska ise öelda ühtegi mõistlikku selgitust peksmiseks, kuid alustades ilma mingi põhjuseta Di rusikatega näopiirkonda löömist, soovis ta ilmselgelt anda oma panuse ühisesse peksmisse ja kannatanule tervisekahjustuste tekitamisse. Arvestades löökidega tekitatud tervisekahjustusi (ei olnud tegemist lihtsalt sinise silmaga, vaid kannatanu nägu oli verine ja paistes), pidid mõlema süüdistatava löögid olema tugevad, s.t rakendatud oli ilmselgelt olulist ja tugevat jõudu. Lüües kannatanut korduvalt pähe, kus asuvad elutähtsad organid, nähtub, et süüdistatavad soovisid kannatanule mis tahes, seal hulgas ka raske või eluohtliku tervisekahjustuste, tekitamist. Teadmine, et pea on õrn koht ja pea tömp trauma võib tekkida ka üksnes ühest piisava tugevusega löögist, rääkimata siis korduvatest löökidest, pidi olema Bogdanovi ja Meisteri vanust arvestades varasema elukogemuse pinnalt neile ettenähtav. Meister veel ise kinnitas, et teadis, et peatraumaga võib hulle asju juhtida, verejooks ja surm. Seega oli süüdistatavatele teada, et nende löögid võivad tuua kaasa pea kinnise tömbi trauma (s.t et väliselt ei pruugi löögi tagajärjel tekitatud sisemist traumat kohe näha). Samas tuli kannatanu näost ja peapiirkonnast verd juba elutoas peksmise ajal, mistõttu pidi Meisterile ja Bogdanovile mõlemale juba peksmise ajal olema selge, et nad on tekitanud kannatanule peapiirkonda sellise raskusega tervisekahjustusi, et vallandunud on nähtav verejooks. Seega said Meister ja Bogdanov aru oma käitumise ohtlikkusest ja kuigi otseselt ei soovinud V Dile tekitada raskeid tervisekahjustusi, möönsid selle võimalikkust ja nad jätkasid hiljem ka köögis juba verise kannatanu peksmist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, kelle löök, millise tervisekahjustuse kaasa tõi. Kannatanul tuvastatud kõvakelmealune verevalum paremal pool võib olla tekitatud J.Meisteri, kes enda sõnade kohaselt on vasakukäeline, löögi või löökide tulemusel, kuid verevalum paremal pool ei olnud üksinda kannatanu surma põhjuseks. Eluohtlikud vigastused olid ka verevalum kõõlustanul kuklapiirkonnas ja põrutushaav näonahal otsmikupiirkonna. Selliseid erinevaid vigastusi ja verejooksu ei ole võimalik tekitada ainult ühe-kahe löögiga. Iga järgneva löögiga aga suureneb raskete tagajärgede saabumise tõenäosus. Süüdistatavad lõid kumbki kannatanut kahel erineval korral vähemalt 2-3 lööki näo piirkonda s.t korduvalt, nad jätkasid juba verise kannatanu löömist ka pärast väikest pausi. Eeltsiteeritud tõenditest (DNA ekspertiisiakt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll) nähtuvalt oli kannatanu enne teist peksmise faasi juba verine ehk vigastatud. Seda mõistsid ja nägid ka süüdistatavad ning lüües edasi juba niigi vigastatud kannatanut, said süüdistatavad vägagi hästi aru, et kannatanul võivad tekkida eluohtlikud vigastused, mis omakorda tõendab süüdistatavate tahtluse ulatumist ka eluohtlike vigastusteni. Kaastäideviimise puhul ei ole vaja, et iga täideviija realiseeriks vahetult kõik koosseisutunnused, vaid piisab, kui ta lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse. Piisab, kui täideviija tegu on põhjuslikus seoses teise täideviija teo kui tervikuga. Seega on objektiivselt kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Subjektiivselt peab igal kaastäideviijal olema ettekujutus, et ta võib süüteo toimepanemise katkestada. Tuvastatud on, et mõlemad süüdistatavad lõid korduvalt kannatanut pähe ja näkku ehk just sellesse piirkonda, kus olid surma põhjustanud vigastused. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegutsesid J. Meister ja G. Bogdanov kannatanut pekstes ühiselt ja kiitsid teise tegevuse heaks.

Mõlema süüdistatava ütlused kinnitavad, et kumbki ei sekkunud peksmisesse ajal, kui teine süüdistatav kannatanut lõi. Kumbki nendest ei takistanud kannatanu löömist ega püüdnud muul viisil tegu ära hoida. Samuti ei ole tõenditest näha, et kumbki oleks teist eemale tõmmanud või takistanud löömist. Meister kinnitas, et mingi hetk Bogdanov ütles, et aitab küll ja siis Meister lõpetas löömise. Mõlemad süüdistatavad nägid teise süüdistatava poolt kannatanu löömist samas kõrval olles. Neil mõlemal oli võimalus teist süüdistatavat takistada, aga nad ei teinud seda. Kordamööda pekstes ja teise peksmist kõrvalt pealt vaadates, valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu. Seega oma tegevuse ja ka tegevusetusega kiitsid süüdistatavad teise süüdistatava panuse heaks ehk siis kiitsid kogu sündmuste ahela heaks. Seega tegutsesid süüdistatavad kannatanut pekstes ühiselt ja kooskõlastatult. Nad nägid, mida teine süüdistatav kannatanuga tegi, kuid ei sekkunud, lastes vägivalla tarvitamisel jätkuda, lisades sinna oma panuse. Ühiselt koos arutati ka kiirabisse helistamise vajadust kui arvati, et kannatanu võib juba surnud olla, kuid kumbki seda ei teinud ja jätkati ühiselt veel mitu päeva korteris joomist, mis kinnitab, et mõlemad aktsepteerisid üheselt mõistetavalt seni korteris toimunut ja kumbki ei muretsenud kannatanu tervisliku seisundi pärast. Selline ükskõiksus mõlema süüdistatava poolt kinnitab, et kumbki neist ei proovinudki reaalselt midagi teha selleks, et nende poolt alustatud sündmuste ahel ja tagajärjed ei saabuks. Ükskõiksusega väljuski kogu olukord nende kontrolli alt ja nad möönsid ka eluohtliku seisundi tekkimist kannatanul. Eriti veel, kui nad mõlemad nägid, et kannatanu ei liiguta ja ainult lamab. Kannatanu surm ei olnud ka korduvate peapiirkonda tehtud löökide täielikult ebatüüpiline tagajärg, mis annaks alust eitada selle objektiivset ettenähtavust ettevaatamatusdelikti tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2017. a otsus nr 1-15-6223/49, p 13) ning vääraks selle omistamise toimepanijale senise kohtupraktika valguses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 9).

tekitanud kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused, mille raske tagajärje surma suhtes toimisid süüdistatavad ettevaatamatusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb G.Bogdanovi ja J.Meisteri tegevus kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kui teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 118 lg 1 p 1,7 näeb karistuseks ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Arvestades kuriteo asjaolusid, on tegemist tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli Gennadi Bogdanovi vihastumine kannatanu poolt talle tehtud etteheidete peale ning mis oli tingitud ja mida võimendas alkoholi kuritarvitamine. Samuti arvestab kohus, et Gennadi Bogdanov ei üritanud konflikti lahendada sõnadega, vaid ta lõi kannatanut korduvalt ja tugevalt (kinnitavad tekitatud tervisekahjustused) elutähtsasse piirkonda s.o pähe, ilma et kannatanu oleks osutanud vastupanu. G.Bogdanov oli peksmise alustaja ja lubas Meisteril kannatanut peksta, kuni ütles, et aitab. Gennadi Bogdanovi teojärgsest käitumisest nähtub, et olles koos Jaanus Meisteriga peksnud kannatanut korduvalt pea piirkonda nii, et kannatanu nägu oli üleni verine, elas ta surnud kannatanuga samas korteris edasi veel paar päeva ja jätkas alkoholi tarvitamist, tundmata huvi tekitatud tagajärgede vastu ja ei osutanud ajal, mil kannatanu võis olla veel elus (Meister käskis Bogdanovil kiirabi kutsuda), kannatanule abi. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks Gennadi Bogdanovi kahetsust. Kohus arvestab ka asjaolu, et Gennadi Bogdanov lõi kannatanut mitu korda, et tegemist ei olnud ühekordse õnnetu tõukamise või löögiga. Gennadi Bogdanovi süü suurust mõjutab asjaolu, et ta ei ole vigastuste tekitamiseks kasutanud terariistu või muid löögivahendeid, seega võib süüd hinnata keskmiseks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Gennadi Bogdanovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida. Menetlusesemeks

oleva kuriteo puhul oli tegemist ründega samas korteris elanud inimese elu ja tervise vastu tema enda kodus. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke - hoida Gennadi Bogdanovit edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka alkoholijoobes teise isiku löömine ja surma põhjustamine ei ole aktsepteeritav, tuleb kohtu arvates Gennadi Bogdanovit karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega seitse aastat. Arvestades kuriteo asjaolusid, on tegemist tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli Jaanus Meisteri poolt ilma mingi põhjuseta ühinemine Gennadi Bogdanovi poolt juba alustatud kannatanu peksmisse ja Meisteril endal puudus kannatanuga igasugune konflikt. Sündmuste käik oli tingitud ja seda võimendas alkoholi kuritarvitamine. Samuti arvestab kohus, et Jaanus Meister ei üritanud konflikti lahendada sõnadega, vaid ta lõi kannatanut korduvalt ja tugevalt (kinnitavad tekitatud tervisekahjustused) elutähtsasse piirkonda s.o pähe, ilma et kannatanu oleks osutanud vastupanu ja lõpetas peksmise enda sõnade kohaselt alles siis kui Gennadi Bogdanov käskis. Jaanus Meisteri teojärgsest käitumisest nähtub, et olles koos Gennadi Bogdanoviga peksnud kannatanut korduvalt pea piirkonda nii, et kannatanu nägu oli üleni verine, pildistas ta verist kannatanut ning ööbis surnud kannatanuga samas korteris edasi veel paar ööd ja jätkas alkoholi tarvitamist tundmata huvi tekitatud tagajärgedest ning ei osutanud ajal, mil kannatanu võis olla veel elus (Meisteri enda ütlused kinnitavad, et ta sai aru, et V vajab abi ja palus kiirabi kutsuda), kannatanule abi. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks Jaanus Meisteri kahetsust. Kohus arvestab ka asjaolu, et Jaanus Meister lõi juba eelnevalt pekstud kannatanut mitu korda, et tegemist ei olnud ühekordse õnnetu tõukamise või löögiga. Jaanus Meisteri süü suurust mõjutab asjaolu, et ta ei ole vigastuste tekitamiseks kasutanud terariistu või muid löögivahendeid, seega võib süüd hinnata keskmiseks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Jaanus Meisteril puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida. Menetlusesemeks oleva kuriteo puhul oli tegemist ründega samas korteris elanud inimese elu ja tervise vastu tema enda kodus. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke - hoida Jaanus Meisterit edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka alkoholijoobes teise isiku löömine ja surma põhjustamine ei ole aktsepteeritav, tuleb kohtu arvates Jaanus Meisterit karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega seitse aastat. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid ning Blu-Ray plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mobiiltelefon LG (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada A. D-Gile - J. Meisteri jalatsid, sokid, hallid dressipüksid, jope, must T-särk (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Jaanus Meisterile;

-

G. Bogdanovi õlakott, nokamüts, dressipluus (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Gennady Bogdanovile; kardin, joogipits, heledat tooni tekk, mustad verised sokid, rätikud, proovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt Jaanus Meisterilt välja menetluskulud, KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1700.70 eurot ja ekspertiisikulu summas 1251 eurot riigituludesse. Kohus mõistab süüdistatavalt Gennady Bogdanovilt välja menetluskulud, KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1854.60 eurot ja ekspertiisikulu summas 2016 eurot riigituludesse. KrMs § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 7.20 riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

2x 57 s.o 114 eurot (1/213), kuid süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele 1x57 eurot. Kokku on kohtule esitatud andmete alusel DNA ekspertiisikulusid, mis kuuluvad süüdistavatelt väljamõistmisele, summas 2280 eurot s.t kummaltki 1140 eurot. Ekspertiisikulud summas 2109 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jaanus Meister KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 08.06.2021. Jaanus Meisteri suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Jaanus Meisterilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1700.70 eurot ja ekspertiisikulu 1251 eurot riigituludesse. Kohustada Jaanus Meisterit tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 382.225 eurot. Menetluskulud kogusummas 4586.70 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700002099. Selgitusena võib märkida „Jaanus Meister, kriminaalasi 121-6420, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Gennady Bogdanov KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 08.06.2021. Gennady Bogdanovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Gennady Bogdanovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1854.60 eurot ja ekspertiisikulu 2016 eurot riigituludesse. Kohustada Gennady Bogdanovi tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 458.80 eurot. Menetluskulud kogusummas 5505.60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700002109. Selgitusena võib märkida „Gennady Bogdanov, kriminaalasi 1-21-6420, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMs § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 7.20 riigi kanda. Ekspertiisikulud summas 2116 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid:

-

CD- ja DVD-plaadid ning Blu-Ray plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; mobiiltelefon LG (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada A. D-Gile J. Meisteri jalatsid, sokid, hallid dressipüksid, jope, must T-särk (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Jaanus Meisterile; G. Bogdanovi õlakott, nokamüts, dressipluus (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Gennady Bogdanovile; kardin, joogipits, heledat tooni tekk, mustad verised sokid, rätikud, proovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 25. jaanuaril 2022 Liina Pohlak Kohtunik Rahvakohtunikud

Katri Oja

Elena Viirlaid

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.