Liiklussüüteod

KarS 751 lg 3 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Klepatš’i keha külge. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 26.09.2022.a. Määrata Aleksandr Klepatš Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksandr Klepatši’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras –1635 eurot; - 1⁄2 narkootilise aine ekspertiisikulust, s.o summas 210 eurot; - DNA-ekspertiisikulu summas 570 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 402 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2817 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 234,75 eurot Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99922700031921. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et DNA-ekspertiisikulu ülejäänud osas, s.o summas 1254 eurot jätta riigi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Aleksandr Klepatši süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos E. S.ga (S.) omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet kokaiini, kokku mitte vähem kui 2,46 grammi. Eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kokaiini hoidsid nemad ühiselt ja kooskõlastatult E. S. isiklike asjade hulgas kuni 24.12.2019.a kellani 09.45, mil xxxx aadressil xxxx maja läheduses peeti politsei poolt kinni sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mille roolis oli Aleksandr Klepatš ning juhi kõrvalistmel E. S..

E. S.le teostatud läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema seljakotist ära üks soonkinnitusega kilekott, milles 1,82 g valget pulbrilist ainet, mis sisaldab 89,3% kokaiinhüdrokloriidi. Pulbris sisaldub 1,11 g kokaiini puhtal kujul. E. S. paremas jalas olnud jalanõu seest leiti ja võeti ära kaks soonkinnitusega kilekotti, üks kilepakend ning üks pabervoldik, millistes kokku 2,51 g valget pulbrilist ainet, mis sisaldavad 54-95% kokaiinhüdrokloriidi. Pulbrites on kokku 1,35 g kokaiini puhtal kujul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Nii käitles Aleksandr Klepatš narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 37 inimesele.

Seega Aleksandr Klepatš, käideldes ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet isikute grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Klepatši KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (viimati enne käesolevat kriminaalasjas 16.05.2018.a, mille eest mõisteti ta süüdi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.01.2020.a otsusega 1-19-10040 KarS § 4231 järgi) juhtis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt omamata vastava kategooria juhtimisõigust alljärgnevatel kordadel mootorsõidukit: 1) 24.12.2019.a kella 09.15 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx); 2)17.02.2020.a kella 17.03 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx); 3) 22.03.2020.a kella 17.45 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx) 4)18.05.2020.a kella 09.05 paiku xxxx suunas mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Aleksandr Klepatšil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millest tulenevalt rikkus ta süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Prokurör juhindub süstemaatilisuse tõlgendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.06.2021.a lahendis 1-20-3067 (sh p 17) väljendatud seisukohast. Seega Aleksandr Klepatš, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Klepatši KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, olles karistatud 19.03.2012.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-12-1828 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 17.02.2020.a kella 17.03 ajal xxxx

juures mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx) olles tetraühüdrokannabinooli (THC) metaboliidist (TH-COOH)).

joobeseisundis

((narkojoove-

Oma tegevusega rikkus Aleksandr Klepatš liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundiks ja joove narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Aleksandr Klepatš toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Aleksandr Klepatši, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aleksandr Klepatš’i karistuseks: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Aleksandr Klepatši süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (mis oli toime pandud enne 14.01.2020.a otsust, s.o 24.12.2019. episood) ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 3 kuud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Aleksandr Klepatši süüditunnistamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (mis oli toime pandud enne 14.01.2020.a otsust, s.o 24.12.2019.a episood) ja tema karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.01.2020 otsusega 1-19-10040 mõistetud karistusega, s.o 6 kuud vangistust, ning KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Aleksandr Klepatši süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (episood 17.02.2020) ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Aleksandr Klepatši süüditunnistamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (episoodid 22.03.2020, 18.05.2020) ja tema karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (1 aasta vangistust) KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, s.o mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat ja 3 kuud vangistust ja mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 3 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 6 päeva (17.02-18.02.2020; 22.03-23.03.2020 ja 18.05-19.05.2020) karistusaja hulka, seega kandmata karistuseks on 4 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et kandmata karistusest kuulub koheselt ära kandmisele 3 kuud vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda päev, mil Aleksandr Klepatš asub vangistust kandma. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 3 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust, jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksandr Klepatš ei pane 4 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 alusel katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 ja lg 4 alusel määrata, et Aleksandr Klepatš kohustub alluma päras osalise vangistuse ärakandmist elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud, mille kohta on Aleksandr Klepatš oma nõusoleku andnud. Elektroonilise valve tähtaega hakata lugema ajast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Klepatši külge. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Aleksandr Klepatšil kohustus mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Aleksandr Klepatšil käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav ja tema kaitsja, kuriteo kvalifikatsioonidega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkulepete tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Aleksandr Klepatš tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, § 424 lg 2, § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Aleksandr Klepatš’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab võimalikuks lähtuda kokkulepetes nähtud kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise ettepanekust, need lähtuvad kriminaaltoimiku materjalidest ja on põhjendatud. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks narkootilise aine ekspertiisikulu 420 eurot, DNA-ekspertiisikulu 2394 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 402 eurot. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 1⁄2 narkootilise aine ekspertiisikulust, s.o summas 210 eurot; DNAekspertiisikulu summas 570 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud summas 402 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et DNA-ekspertiisikulu ülejäänud osas, s.o summas 1254 eurot tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest ja kohtuistungil esitatud taotlustest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175; § 179; § 180; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 301; § 311-313; § 318. Merle Parts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.