1-22-3394/11 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1-22-3394 Lähtuvalt 02.09.2021 ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0127 sedastati kannatanul S. M.il 20.06.2021 toimunud liiklusavarii järgselt ebastabiilne vaagnaluude murd (parema häbemeluu mõlema haru murrud, ristluu hulgimurd), sääreluu ülaotsa killunenud murd, põrutushaav otsmikul, nahamarrastused näol, kätel, vasakul tuharal ja põlvel, nahaalused verevalumid vasakul otsmiku piirkonnas, seljal ning nahapunetus vasaku õla piirkonnas. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nende (luumurdude) paranemise kestus ületab 4 kuud. Liiklusõnnetus toimus, kuna Pavel Nikitin rikkus järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: LS § 14 lg 2 järgi peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 17 lg 5 p 21 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale. LS § 18 lg 1 järgi juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust. LS § 35 lg 1 järgi ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat. LS § 35 lg 4 järgi peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega pani Pavel Nikitin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi puudub Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Pavel Nikitin, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Pavel Nikitin ei pane 2 aasta 6 kuue pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Pavel Nikitinilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. Vastavalt LS § 127 on Pavel Nikitin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 981 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21EAOI0127) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot ning kaitsjatasu määratud kaitsjale Jugans Grossmannile kohtueelses menetluses summas 259,20 eurot. Kaitsjatasu määratud kaitsjale Gregori Palmile kohtueelses menetluses summas 163,20 eurot jätta riigi kanda. Tasumisele kuuluvad kulud kokku: 1324,20 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses summas. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda ositi võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust.

1-22-3394 Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Pavel Nikitin tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus, sh lisakaristus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti on põhjendatud osaliselt kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasude riigi kanda jätmine, kuivõrd kaitsjate vahetus ei olnud tingitud süüdistatavast ning teostatud toimingud olid dubleerivad. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele ka kaitsjatasu kohtumenetluses summas 308.40 eurot. Samuti nähtub kokkuleppest, et asitõendina on märgitud 2 CD plaati salvestistega. Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-185732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318 ning KarS § 50 lg 1 p-st 1.