Kriminaalasi nr 1-22-5275
Eesti Vabariigi nimel 05. september 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Jaak Kureli süüdistuses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
KarS
§
lg
järgi
kiirmenetluses
Süüdistatav Jaak Kurel, IK 36801232713; sünniaeg: 23. jaanuar 1968. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Jaak Kurel KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Jaak Kurelil koheselt ära kanda neliteist (14) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Jaak Kureli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 03. septembrist 2022. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Jaak Kureli suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o seitse (7) kuud ja kuusteist (16) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Jaak Kurel ei pane ühe (1) aasta kaheksa (8) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Jaak Kurel käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus Jaak Kurelit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsusega nr 1-17-3174 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX. a kella 21:55 paiku XXX tee 8. km-l mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,44 mg/g kohta. Jaak Kurel rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi. Sellega pani Jaak Kurel toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Jaak Kurelile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisle kuulub 14 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. 7 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Jaak Kurel ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Jaak Kurel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jaak Kurel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Jaak Kurel endale kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul peale vabanemist vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse alguseks 03. september 2022. a ja kohaldada karistuse täitmise tagamiseks tõkend vahistamine.
Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 14 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 80,40 eurot. Kokku kuulub Jaak Kurelilt väljamõistmisele menetluskulud summas 584,90 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS 180 lg 3 alusel menetluskulude hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jaak Kurel tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Jaak Kurelilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobe tuvastamisega seotud kulu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.