Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

kriminaalmenetluse lõpetamisest Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörile: L. R. ([email protected], Lubja 4, 10115 Tallinn).

KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS:

Harju Maakohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt on H. T.ile 22.07.2022.a esitatud kahtlustus selles, et tema ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 18.02.2022.a – 25.02.2022.a omandas ning seejärel kuni 04.03.2022.a kell 22.30 valdas suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit ja amfetamiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kanepit ja amfetamiini hoidis H. T. ebaseaduslikult enda seljakotis kuni 04.03.2022.a kell 22.30, mil ta andis vabatahtlikult eelnimetatud seljakotist politseile välja: - kokku 5 tk fooliumvoldikut, milles kokku 15,88 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus on 12%; - 1 tk soonsulguriga kilekoti, milles delta-9-hüdrokannabinooli jäljed; - 1 tk soonsulguriga kilekoti, milles 0,12 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,2%) ning amfetamiin kuuluvad NPALS § 3 1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Delta-9-hüdrokannabinool kuulub nimetatud lisa 1 kolmandasse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist ja amfetamiini puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021.a vastusest nähtuvalt.

Seega pani H. T. toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KrMS § 203 lg 11 kui karistusseadustiku 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale panna kohustusi KrMS § 202 lg-tes 2, 3 sätestatu kohaselt. H. T.ile etteheidetav kuritegu kuulub karistusseadustiku 12. ptk 1. jakku. Tegemist on esimese astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kui kümne aasta pikkuse vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus on H. T. poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud. H. T. on kahtlustatavana ülekuulamiste käigus 25.05.2022.a ja 22.07.2022.a selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, andes seejuures ka end süüstavaid ütlusi, mh seoses enda uimastitarbimisega, mis annab alust pidada tema ütlusi tõepärasteks. Prokurör märgib, et kahtlustatavana ülekuulamistel avaldas H. T., et alustas kanepi tarbimist 17. eluaasta lõpus või 18. eluaasta alguses. Ütlustest nähtuvalt julgustas teda kanepit proovima uudishimu saada teada, mida kanep endast kujutab, ning asjaolu, et kõik ümberringi tarbisid kanepit. Pärast proovimist hakkas kanep talle meeldima. Enne 04.03.2022.a politseile vahele jäämist tarbis ta kanepit nädalavahetuseti pidudel regulaarsusega paar korda kuus kuni kord nädalas. Korraga tarbis ta ühe nädalavahetuse jooksul umbes 0,5-0,75 grammi kanepit. Kanep asendas H. T. jaoks tema enda sõnul alkoholi: aitas lõõgastuda ja pidu panna, rahustas ja võimaldas omi mõtteid mõelda nii, et ümbritsev ei huvitanud. See tunne oli talle meeldiv ning ühtlasi võttis ära ka isu alkoholi juua. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et H. T. soetas narkootilisi aineid edasimüügiks. 25.05.2022.a ülekuulamisel avaldas H. T., et ostis umbes 15 grammi kanepit isiklikuks tarbimiseks umbes 1-2 nädalat enne politseile vahele jäämist ega olnud jõudnud sellest veel eriti midagi ära tarbida. Samuti kirjeldas ta, kust ja kuidas ta narkootikume omandas. Taotluses osutatakse, et H. T. ülekuulamistel avaldatud üksikasju omavahel võrreldes ilmnevad teatavad erisused. Näiteks ütles H. T. 25.05.2022.a ülekuulamisel, et on kanepit tarbinud ainult 2-3 korral, enam ei tarbi ning kahetseb toimepandud tegu. Ka järgmisel, s.o 22.07.2022.a ülekuulamisel kinnitas H. T., et politseile vahele jäämine tõi talle mõistuse koju. Samal ülekuulamisel tunnistas ta aga ka, et tarbis kanepit viimati veel 2022. a aprillikuu lõpus või keskel, s.o pärast politseile vahele jäämist. Samuti avaldas ta, et kuigi ta ei pea kanepi tarbimist väga levinuks, on ta kindel, et noorte seas on igaüks kanepit vähemalt korra proovinud. Viimastel kuudel, mil H. T. pole enda sõnul kanepit tarbinud, on talle seda pakutud küll. Tema sõprusringkonnas on endiselt inimesi, kes suitsetavad kanepit ja kellega ta kokku puutub. H. T. on 19-aastane noormees, kes on kriminaalasja materjalide kohaselt tänaseks omandanud kutse-keskhariduse ning asunud tööle keevitajana /tl 43-46; 53-54/. Teda ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud /tl 30/, samuti pole ta varem osalenud üheski kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kuritegude toimepanemine ei ole seega kujunenud tema elustiiliks, käitumismustriks ega sissetulekuallikaks. Samuti on ta ülekuulamistel väljendanud arusaamist oma teo keelatusest. Tihtilugu kanepitarvitajatel sõltuvuskriitika puudub, mis võib olla takistuseks edukale taasühiskonnastumisele. H. T. on seni küll oma tegu kahetsenud ning väitnud, et kanep ei paku talle enam huvi, kuid samas tunnistanud kanepi tarbimist ka politseile vahelejäämise järgselt. Seega on põhjust arvata, et ta võib üle hinnata enda võimet hoiduda kanepist iseseisvalt, ilma kõrvalise abita. Ühtlasi väldib ta enda kanepitarbimise nimetamist harjumuseks, kuigi on seejuures kirjeldanud kanepi tarbimist regulaarselt viimase 1-2 eluaasta vältel. Sellest nähtub, et tema sõltuvuskriitika ei ole käesolevaks ajaks täielikult välja arenenud. Küll aga saab ta aru, et

kanep on sõltuvusaine, ning on valmis abi vastu võtma. Enda hinnangul saaks ta uimastitarbimist adresseerivast sotsiaalprogrammist tuge ning uusi teadmisi. Arvestades ühelt poolt H. T. väljendatud soovi kanepist hoiduda, kuid teisalt kanepitarbimist soosivat sõpruskonda ning ka pärast vahelejäämist juba korra realiseerunud kiusatust, võib sotsiaalprogramm kujuneda tema jaoks keskseks vahendiks, mille abil saavutada täielik sõltuvuskriitika ning välistada uimastiharjumuse edasine süvenemine. Arvestades seejuures H. T. senist elukäiku (varem karistamata, omandanud hariduse, sisenenud tööellu), on tema õiguskuulekale käitumisele suunamise väljavaated head. Eelnevast tulenevalt ei ole prokuratuuri hinnangul H. T. edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Karistamisest mõjusamaks peab prokurör H. T. osalemist sotsiaalprogrammis, mis on suunatud sõltuvushäirete ravile ja sõltuvushäirete kontrolli all hoidmisele, pakkudes seejuures süsteemset ja paindlikku abi vastavalt indiviidi vajadustele ja temal väljakujunenud sõltuvuskäitumise raskusele. Kuivõrd menetluse esemeks olev kuritegu on vahetult seotud H. T. sõltuvusega narkootilistest ainetest, pole asjakohaste kohustuste määramise korral alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel KrMS § 203 lg 11 kohaldamine tingiks tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Lisaks võimaldab sotsiaalprogrammi suunamine kriminaalkorras karistamise asemel kahtlustataval edukalt alustada karjääri, mis on, arvestades ka tema iga, igakülgse resotsialiseerumise huvides oluline. Sotsiaalprogramm SÜTIK pakub muu hulgas tuge ka tööõigusalase-, psühholoogilise- ning ravija rehabilitatsioonialase nõustamisena. Nii tagab sotsiaalprogramm sõltuvusprobleemiga isikule personaalse paindliku lähenemise, mis on prokuröri hinnangul eriti tähtis noorte isikute puhul. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) määramine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamise tagab SÜTIK programm vajadusel raviarsti juurde suunamisega koostöös x spetsialistidega, kes võtavad patsiente vastu ka Tallinnas või virtuaalselt. Kui ravihindamise tulemusena nähakse ette sõltuvusravi, peab H. T. osalema ettenähtud sõltuvusravil vastavalt raviasutuse poolt ettenähtud ja kahtlustatavaga kokkulepitud kavale. Kui sõltuvusravi vajalikuks ei peeta, jätkub SÜTIK programmi raames individuaalne lähenemine H. T. sõltuvusprobleemile läbi muude lahenduste. Kahtlustatav on tunnistanud kanepi tarbimist. Kanepisõltuvus on olemuselt peamiselt psühholoogiline, erinevalt nt fentanüülist, mis tekitab tugevat füüsilist sõltuvust. Kuigi kahtlustatav on kanepit tarbinud regulaarselt, on ta tarbinud kanepit võrdlemisi väikestes kogustes ning tema selline harjumus ei ole jõudnud süveneda pika aja vältel. Seetõttu ei pea prokurör vajalikuks H. T. kohest suunamist statsionaarsele ravile. SÜTIK programm kestab 12 kuud, mille jooksul on võimalik vastava vajaduse ilmnemisel selgitada ja rakendada ka statsionaarse ravi teenuseid. 22.07.2022.a Põhja Ringkonnaprokuratuuris toimunud kohtumisel selgitati H.T.ile sotsiaalprogrammi SÜTIK olemust. H. T. kinnitas enda valmisolekut osaleda programmis ja ravivajaduse hindamisel, samuti ravivajaduse ilmnemisel ravil. Selleks, et tagada kontroll kohustuse jätkuva ja õigeaegse täitmise kohta, on põhjendatud seada H. T.ile kohustus esitada käesoleva taotluse rahuldamise korral Põhja Ringkonnaprokuratuurile tõend sotsiaalprogrammis jätkuva viibimise kohta 6 kuud pärast kohtumääruse kättesaamist. Lisaks peab prokurör realistlike väljavaadetega asjakohaseks kohustuseks ka keeldu omada, vallata või tarbida narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti poolt määratud korras ja kogustes. H. T. on andnud nõusoleku eelnimetatud kohustuste täitmiseks. Samuti on ta andnud nõusoleku temalt äravõetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, nende pakendite ja piibu konfiskeerimiseks ning soostunud hüvitama menetluskulud. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulud summas 2118 eurot, s.o: narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN0336, 08.04.2022.a) teostamise kulud summas 588 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0254, 29.03.2022.a) teostamise kulud summas 1368 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel, millest RK lahendi 3-1-1-120-12 ja KES § 273 alusel on võimalik kahtlustatavalt välja mõista 513 (9 objekti x 57 eurot) eurot ning riigi kanda jääb 855

(1368-513) eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja Toomas Pildi (Pilt) tasud summas 162 (32,40+129,60) eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt kriminaalasja menetluse aluseks olevatest asjaoludest on nimetatud ekspertiisid ja kulutused põhjendatud. Kahtlustatavalt on võimalik välja mõista narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud täielikult summas 588 eurot, kaitsjatasud täielikult summas 162 eurot ning DNA-ekspertiisi teostamise kulud osaliselt summas 513 eurot. Taotluse kohaselt on kahtlustatav 22.07.2022.a kinnitanud, et suudab nimetatud kulud, s.o kokku 1236 (588+162+513) eurot tasuda 6 kuu jooksul. Kahtlustatavale on tutvustatud tema õiguseid ja kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid ning ta on seda 22.07.2022.a oma allkirjaga kinnitanud. Samuti on kahtlustatavale tutvustatud kriminaalmenetluse lõpetamise tagajärgi, sh tema kohustusi ja kriminaalmenetluse uuendamise aluseid vastavalt KrMS § 203 lg 51. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 203 lg 11, § 202 lg 2, 3 taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr XXX kriminaalmenetlus ning kohustada H. T. KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 5 alusel osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK, tegema seejuures programmi läbiviijatega igakülgset aktiivset koostööd ning järgima spetsialistide nõuandeid. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 12 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 5, 7 alusel registreeruma sotsiaalprogrammi SÜTIK hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, võttes selleks ühendust SÜTIK Tallinna ja Harjumaa teeninduspiirkonnaga e-posti teel [email protected] või telefoni teel +372 5884 4225. KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel läbima sotsiaalprogrammi SÜTIK raames sõltuvushäire ravivajaduse hindamise ravi hindaja poolt määratud ajal ning avama hindajale Patsiendiportaalis kõik oma terviseandmed ravivajaduse hindamise jaoks. KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel esitama tõendi sotsiaalprogrammis SÜTIK jätkuva osalemise kohta 6 kuu järel alates kohtumääruse kättesaamisest Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörile L. R.le (R.) (xxx, Lubja 4, 10115 Tallinn). KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 41 alusel mitte tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid 12 kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti poolt määratud korras ja kogustes. KrMS § 203 lg 11, § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma menetluskulud summas 1236 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, s.o narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN0336, 08.04.2022) teostamise kulud summas 588 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0254, 29.03.2022) teostamise kuludest 513 eurot, kaitsja Toomas Pildi tasu summas 162 eurot. Taotluse kohaselt on H. T.ilt ära võetud ning narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN0336, 08.04.2022) teostamisest järele jäänud narkootilised ained – 15,88 grammi kanepiõisikuid ja 0,12 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas ning mis tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4, KarS § 191 ja NPALS § 7 lg 3 alusel ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootiliste ainete pakendamise vahendid (fooliumpakendid, soonsulguriga kilekotid, mokatubaka karbid) ja klaasist piip, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kuuluvad konfiskeerimisele kahtlustatava nõusolekul ja KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohustuste täitmist. 0,052 grammi seemnepuru hävis ekspertiisi tegemise käigus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED:

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg 11 alusel H. T. kahtlustuses KarS § 184 lg 1 järgi on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 203 lg 11 kohaselt kui karistusseadustiku (KarS) 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku (KrMS) § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 41, 5, 7 kohaselt saab kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammis osalemise, narkootiliste või psühhotroopsete ainete (ka alkoholi) mittetarvitamise ning samuti täita muu asjakohane kohustus. KrMS § 202 lg 3 alusel KrMS § 202 lõike 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud. KrMS lõike 2 punktides 4–5 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava H. T. suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et ülekuulamisel on H. T. selgitanud, et alustas kanepi tarvitamist 17. eluaasta lõpus või 18. eluaasta alguses. Ütlustest nähtuvalt julgustas teda kanepit proovima uudishimu saada teada, mida kanep endast kujutab ning asjaolu, et kõik ümberringi tarbisid kanepit. Pärast proovimist hakkas kanep talle meeldima. Enne 04.03.2022.a politseile vahele jäämist tarvitas kanepit nädalavahetuseti pidudel regulaarsusega paar korda kuus kuni kord nädalas. Korraga tarbis ühe nädalavahetuse jooksul umbes 0,5-0,75 grammi kanepit. Kanep asendas H. T. jaoks tema enda sõnul alkoholi: aitas lõõgastuda ja pidu panna, rahustas ja võimaldas omi mõtteid mõelda nii, et ümbritsev ei huvitanud. See tunne oli talle meeldiv ning ühtlasi võttis ära ka isu alkoholi juua. Samuti nähtuvalt ütlustest soetas ta 15 grammi kanepit isiklikuks tarvitamiseks. Prokurör on taotluses välja toonud, et H. T. ülekuulamistel avaldatud üksikasju omavahel võrreldes ilmnevad teatavad erisused. Nii on näiteks H. T. 25.05.2022.a ülekuulamisel väitnud, et on kanepit tarvitanud ainult 2-3 korral, enam ei tarbi ning kahetseb toimepandud tegu. Ka järgmisel, s.o 22.07.2022.a ülekuulamisel kinnitas H. T., et politseile vahelejäämine tõi talle mõistuse koju. Samal ülekuulamisel tunnistas ta aga, et tarvitas kanepit viimati veel 2022. a aprillikuu lõpus või keskel, s.o pärast politseile vahelejäämist. Tuleb aga märkida, et H. T. ei ole varasemalt kriminaal – ega väärteokorras karistatud, ta on tänaseks omandanud kutsekeskhariduse ning asunud tööle keevitajana, seega ei ole kuritegude toimepanemine kujunenud tema elustiiliks, käitumismustriks ega sissetulekuallikaks. Siiski nõustub kohus prokuröriga, et tihtilugu puudub kanepitarvitajatel sõltuvuskriitika, mis võib olla takistuseks edukale taasühiskonnastumisele. H. T. on küll tehtut kahetsenud ning väitnud, et kanep ei paku talle enam huvi, kuid samas tunnistanud kanepi tarvitamist ka peale politseile vahelejäämist märtsis 2022.a. Seega tõsi, H. T. võib üle hinnata enda võimet hoiduda kanepist iseseisvalt, ilma kõrvalise abita, ühtlasi on ta kanepit tarvitanud regulaarselt viimase 1-2 eluaasta vältel. Enda hinnangul saaks ta uimastitarbimist adresseerivast sotsiaalprogrammist tuge ning uusi teadmisi. Kohus nõustub, et sotsiaalprogramm võib kujuneda tema jaoks keskseks vahendiks, mille abil saavutada täielik sõltuvuskriitika ning välistada uimastiharjumuse edasine süvenemine. Arvestades seejuures H. T. senist elukäiku, on tema õiguskuulekale käitumisele suunamise väljavaated head.

Võttes arvesse seda, et H. T. on toime pandud teost teinud vastavad järeldused, ta on isikuks, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 203 lg 11 alusel ning millega on nõustunud ka H. T.. Karistuse eesmärkide saavutamine on kohtu hinnangul võimalik temale käesoleva määrusega määratud kohustuste, s.o vähemintensiivsemate mõjutusvahendite kaudu, sh kohustusena sotsiaalprogrammis SÜTIK osalemise näol, mis on suunatud sõltuvushäirete ravile ja sõltuvushäirete kontrolli all hoidmisele, pakkudes seejuures süsteemset ja paindlikku abi vastavalt indiviidi vajadustele ja temal väljakujunenud sõltuvuskäitumise raskusele. Sotsiaalprogramm SÜTIK pakub muuhulgas tuge ka tööõigusalase, psühholoogilise- ning ravi- ja rehabilitatsioonialase nõustamisena. Nii tagab sotsiaalprogramm sõltuvusprobleemiga isikule personaalse paindliku lähenemise. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) määramine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamise tagab SÜTIK programm vajadusel raviarsti juurde suunamisega koostöös x spetsialistidega. Kui ravihindamise tulemusena nähakse ette sõltuvusravi, peab H. T. osalema ettenähtud sõltuvusravil vastavalt raviasutuse poolt ettenähtud ja kahtlustatavaga kokkulepitud kavale. Kui sõltuvusravi vajalikuks ei peeta, jätkub SÜTIK programmi raames individuaalne lähenemine H. T. sõltuvusprobleemile läbi muude lahenduste. SÜTIK programm kestab 12 kuud, mille jooksul on võimalik vastava vajaduse ilmnemisel selgitada ja rakendada ka statsionaarse ravi teenuseid, juhul kui see peaks vajalikuks osutuma. Kohus märgib, et KrMS § 203 lg 11 sätte kohaldamise võimalikkuse puhul on silmas peetud eeskätt seda, et karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sisalduvate rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemine on sageli põhjustatud sõltuvushäirest, mille ravi ja kontrolli alla saamise korral on võimalik edaspidiseid õiguserikkumisi paremini ära hoida, kui karistusmeetmete kohaldamisega. Oma olemuselt on narkokuriteod kõrgema retsidiivsusega ning seda on jaatanud ka Riigikohus oma lahendites. Kõrge retsidiivsus võib näidata muuhulgas seda, et õigusrikkumise algne põhjus ehk sõltuvus võib olla jäänud tähelepanuta. Seega annabki KrMS § 203 lg 11 kohaldamine isikule võimaluse läbi vastava ravi vabaneda narkootikumide tarvitamisest või narkootikumide tarvitamist vähendada ning mis omakorda aitab ära hoida uute, samalaadsete kuritegude toimepanemise jätkamise. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on H. T. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kuludena narkootilise aine ekspertiisikulud (narkootilise aine ekspertiisiakt nr 22E-AN0336) summas 588 eurot, DNA-ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 22E-GE0254) summas 513 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud summas 162 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1263 eurot (ekslikult on prokurör märkinud liitmistehtena 1236). Kriminaalmenetluse kulud tuleb KrMS § 202 lg 3 alusel tasuda 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 05.03.2023.a. Ekspertiisikulud summas 855 eurot jätab kohus riigi kanda. Samuti KrMS § 202 lg 2 p 5 ja KrMS § 203 lg 1 1 alusel on H. T. kohustatud osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK, tegema seejuures programmi läbiviijatega igakülgset aktiivset koostööd ning järgima spetsialistide nõuandeid. KrMS § 202 lg 3 alusel on kohustuse täitmise tähtajaks 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Seega kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 05.09.2023.a. KrMS § 202 lg 2 p 5, 7 ja KrMS § 203 lg 11 alusel on H. T. kohustatud registreeruma end sotsiaalprogrammi SÜTIK hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, võttes selleks ühendust SÜTIK Tallinna ja Harjumaa teeninduspiirkonnaga e-posti teel [email protected] või telefoni teel +372 5884 4225 ning KrMS § 202 lg 2 p 7 ja KrMS § 203 lg 11 alusel läbima sotsiaalprogrammi SÜTIK raames sõltuvushäire ravivajaduse hindamise ravi hindaja poolt määratud ajal ning avama hindajale Patsiendiportaalis kõik oma terviseandmed ravivajaduse hindamise jaoks. Eeltoodule lisaks on H. T. kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 7 ja KrMS § 203 lg 11 alusel esitama tõendi sotsiaalprogrammis SÜTIK jätkuva osalemise kohta 6 kuu järel alates kriminaalmenetluse lõpetamisest Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörile L. R.le (R.) ([email protected], Lubja 4, 10115 Tallinn). Samuti KrMS § 202 lg 2 p 41 ja KrMS § 203 lg 11 alusel kohustatud

mitte tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (v.a arsti ettekirjutusel) ning mille täitmise tähtajaks määrab kohus KrMS § 202 lg 3 alusel 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Seega kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 05.09.2023.a. Käesolevas kriminaalasjas H. T.ilt ära võetud narkootilised ained 15,88 grammi kanepiõisikuid ning 0,12 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas kuuluvad konfiskeerimisele peale H. T.ile määratud kohustuste täitmist KarS § 191, KarS § 83 lg 4 alusel. NPALS § 7 lg 3 kohaselt jääb aine ekspertiisiasutusele selle säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõenditena kriminaalasjas olevad fooliumpakendid, soonsulguriga kilekotid, mokatubaka karbid ja klaasist piip, mis asuvad Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kuuluvad konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt peale H. Tuurile määratud kohustuste täitmist. Kohus selgitab, et KrMS § 203 lg 51 alusel kui kriminaalmenetlus lõpetati käesoleva paragrahvi (KrMS § 203) lõikes 11 sätestatud tingimustel, võib kohus prokuratuuri taotlusel määrusega kriminaalmenetluse uuendada, kui isik ei täida talle pandud kohustusi, võtab tagasi nõusoleku või hoiab ravist kõrvale või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.