lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-5105/44

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-5105/44
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1301
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-5105/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.08.20211-21-5105/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.01.20221-21-5105/38Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2022, Tartu

Kriminaalasja number

1-21-5105 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. augusti 2022. a määrus Eerik Lutsari (Lutsar; isikukood 37005276030) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Eerik Lutsar, määruskaebus

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 4. augusti 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 12. augusti 2021. a otsusega tunnistati Eerik Lutsar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest karistati teda üheaastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Eerik Lutsari karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, millest tulenevalt mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohesele ärakandmisele kuulus 2 kuud vangistust ning ülejäänud 9 kuud 28 päeva jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Eerik Lutsar ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu. Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määrusega pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja algust arvati 25. veebruarist 2022.
17.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 29.07.20261-26-5489/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20261-26-3762/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 21.07.20261-26-5168/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20261-26-3741/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 20.07.20261-26-1999/45Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20261-26-5256/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
juunil 2022. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Eerik Lutsari tingimisi enne tähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Nii Tartu Vangla kui prokuratuur toetavad tema vabastamist.
3.Tartu Maakohus jättis 4. augusti 2022. a määrusega Eerik Lutsari vangistuse kandmiselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
3.1.Täidetud on formaalsed eeldused Eerik Lutsari vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivne on Eerik Lutsari tegutsemine vangla majandusabitöödel ja osalemine taasühiskonnastavas tegevuses. Samas on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud – käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Mõlemal korral on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Eerik Lutsari peamiseks murekohaks on tema sõltuvusprobleemid. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Eerik Lutsar on varasemalt töötanud nii konstaabli, politseiniku kui sõjaväelasena, kuid tema karjääri on lõpetanud alkoholi kuritarvitamine. Tal puudub motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda, õigupoolest ei tunnista ta probleemi üldse.
3.2.Iseloomustuses kajastatud informatsiooni kohaselt on Eerik Lutsaril 2-3 kuu pikkused tsüklid, mil ta ei tegele muu kui pideva alkoholitarvitamisega. Selleks leiab ta erinevaid vabandusi, asudes seisukohale, et talle tehakse ülekohut ning leides, et joobes juhtimine ei ole ohtlik. Lisaks sellele ei suuda ta aru saada, miks joobes juhte kiusatakse ning miks inimesed alkoholi kuritarvitamisse negatiivselt suhtuvad. Kuna Eerik Lutsar ei pea oma tegusid taunitavaks, pole senine karistuse kandmine tema jaoks rehabiliteerivat eesmärki täitnud. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Eerik Lutsar on varasemalt rikkunud katseaja nõudeid, pannes toime uusi kuritegusid ning rikkudes nii registreerimiskohustust kui alkoholi tarvitamise keeldu.
3.3.6. juulil 2022 esitas Eerik Lutsar Tartu Maakohtule avalduse, milles kirjutas, et tema seaduskuulelik käitumine pole paranenud ja ta on endiselt ohtlik. Ühtlasi teatas ta, et ei plaani järgida talle määratud ettekirjutusi ja kavatseb elada „patuelu“. 4. augustil 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on muutnud meelt ja soovib siiski vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Niisugune avaldus ja hilisem seisukohamuutus viitavad süüdlase ebakindlusele ning impulsiivsusele. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Eerik Lutsaril puudub soov elada seaduskuulekat elu ja ta ei ole ei eelneva kriminaalhoolduse ega praeguse vangistuse kandmise ajal teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Seega puudub veendumus, et Eerik Lutsar on suuteline täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu 4. augusti 2022. a määruse peale esitas määruskaebuse Eerik Lutsar, soovides vaidlustada maakohtu määrust. Kaebuses selgitab ta järgnevat. Läbis vanglas alkoholisõltlaste programmi ja soovib vabanedes probleemiga edasi tegeleda. On alati olnud arvamusel, et joobes juhtimine on taunitav, kuid on ilmselt jätnud erinevate vestluste käigus vale mulje. Eerik Lutsar viitab, et tema elus on alanud uus aeg, kuna tema tütar – keda ta pole pikka aega näinud – soovib temaga suhteid luua. Jääb arusaamatuks, miks arvatakse, et ta peab karistust ebaõiglaseks ja ei tunnista oma tegusid. Tõdeb, et on mõneti impulsiivne ja ebakindel, mistõttu kirjutas kohtule avalduse oma paranematusest. Alates 8. juulist 2022 käib ta vanglast väljas tööl ning seni pole mingeid vahejuhtumeid esinenud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Eerik Lutsari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
6.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole maakohus Eerik Lutsarit vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna vaidlustatavas kohtumääruses on igati piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, miks ei saa teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud, nagu Eerik Lutsari korrektne käitumine vangistuse jooksul ja sõnades väljendatud soov sõltuvusprobleemiga tegeleda, kaaluvad üles teda iseloomustava negatiivse teabe. Kaebuses esitatud argumentidele vastab kriminaalkolleegium nii.

7.Eerik Lutsari käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on osalenud nii vangla majandusabitöödel ning alustanud sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening“ osalemisega. Probleeme tema osas täheldatud ei ole, pigemini on teda peetud ametnikega suhtlemisel korrektseks. Seda kinnitab seegi, et alates tänavu kevadest viibib ta avavanglas. Kahtlemata iseloomustab eelnimetatu Eerik Lutsarit väga positiivses võtmes. Küll aga ei tingi see tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
8.Ehkki Eerik Lutsaril on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta praegu karistust kannab, ei viibi ta vanglas sugugi mitte esimest korda. Tartu Maakohtu 12. augusti 2021. a otsusega karistati teda üheaastase vangistusega, millest pidi ta koheselt (n-ö šokivangistusena) ära kandma kaks kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jäeti kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kohustusi, millest üheks oli keeld tarvitada alkoholi. Juba üsna pea pärast šokivangistusest vabanemist Eerik Lutsar libastus – nii 27. septembril 2021 kui 2. detsembril 2021 tuvastati tal alkoholijoove, mis tähendab, et ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks sellele, rikkus ta neljal korral ka registreerimiskohustust. Seetõttu esitas kriminaalhooldusametnik 15. detsembril 2021 kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, mille Tartu Maakohus ka 7. jaanuaril 2022 rahuldas. Seega on Eerik Lutsarile lasknud alles üsna hiljuti käest võimaluse karistust vabadust kanda, näidates seeläbi äärmist ükskõiksust kriminaalhooldusega kaasnenud nõuete ja kohustuste täitmise osas. Niisuguste üleastumiste pinnalt näib eriti alarmeeriv tema kohtule saadetud avaldus, milles ta teatab, et ta ei plaani järgida „talle määratavaid kriminaalhoolduse poolt ettekirjutisi“. Kuigi kohtuistungil selgitas ta, et ta ei mõelnud seda tõsiselt ning väidab, et soovib oma tütrega suhteid luua, puudub kohtukolleegiumil usk tema lubadustesse end parandada. On võimalik, et vaatamata tütrega suhtlemisele, võib Eerik Lutsar taas libastuda ning naasta alkoholi tarvitamise juurde. See seab aga ohtu käitumiskontrolli ning elektroonilise valve eduka läbimise.
9.Nagu öeldud, võib Eerik Lutsari peamiseks komistuskiviks saada alkoholi tarvitamine. Tema kohtuistungil antud selgitustes võib näha teatavat ebakindlust: ta ei julgenud väita, et on paranenud, väljendades pelgalt lootust, et võtab vanglast kaasa õppetunni. Kuna Eerik Lutsar on varasemalt olnud äärmiselt alkoholilembene, saab sellest vabanemine olema tõenäoliselt raske, nõudes tõsist tahet ja jätkuvat pingutamist tagasilangusest hoidumiseks. Ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“ ei saa omistada ülemäära suurt kaalu, sest Eerik Lutsari alkoholiprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see üksnes teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Niisiis on põhjendatud kahelda nii Eerik Lutsari alkoholist hoidumise tahtes kui ka vastavas suutlikkuses. Puuduva motivatsiooni korral ei saada edu ka alkoholismivastasele ravile suunamine. Sõltuvuskäitumine suurendab aga kaheldamatult uute

kuritegude toimepanemise riski. Pole välistatud, et Eerik Lutsar võib istuda järjekordselt purjuspäi autorooli.

10.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 4. augusti 2022. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.07.20261-26-5229/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20261-26-2390/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja