Liiklussüüteod

erakorraline ettekanne Eerik Lutsari karistuse täitmisele pööramiseks. Karistuse kandmise aja algust määrati arvestada alates 25.02.2022. a. Tartu Vangla esitas 17.06.2022. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Eerik Lutsari ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab Eerik Lutsari tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Eerik Lutsar avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eerik Lutsar kannab vangistust teise astme kuriteo eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Karistuse kandmise algus oli 25.02.2022. a ja lõpp on xxxxx. a. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. Positiivne on, et E. Lutsar on osalenud vanglas majandusabitöödel ja taasühiskonnastavas tegevuses, milleks on sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine. Samas on E. Lutsarit korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Seejuures on teda karistatud mõlemal korral ühiskonnaohtlike kuritegude eest, milleks on mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, empaatia puudumine ning soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Kohtu hinnangul on E. Lutsari puhul peamiseks alarmeerivaks asjaoluks tema sõltuvusprobleemid alkoholist ja teataval määral hasartmängudest. Tartu Vangla iseloomustusest selgub, et E. Lutsar on varasemalt töötanud nii konstaablina, politseinikuna kui ka sõjaväelasena. Alkoholi kuritarvitamine on olnud põhjuseks, miks E. Lutsar on kaotanud 2 (4)

oma varasema karjääri. Lisaks sellele on E. Lutsar tunnistanud, et on viibinud ametikohal joobes. Pikem joomaperiood on tema jaoks kestnud 12 päeva järjest ja alkoholi on ta tarvitanud seltskonnas seni kuni kaotab teadvuse. Tema motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest puudub ning kinnipeetav ei tunnista alkoholi tarvitamises probleemi. Murettekitav on ka asjaolu, et kinnipeetav ei näe probleemi joobes juhtimises ning ei tunnista enda jaoks selle ohtlikkust, kuigi on teinud varasemalt alkoholijoobes avarii. Iseloomustuses kajastatud informatsiooni kohaselt on kinnipeetaval 2-3 kuu pikkused tsüklid, kus E. Lutsar ei tegele muuga kui pidevalt alkoholi tarvitamisega ning lõpetab alkoholi tarvitamise üksnes siis, kui tema tervis on alkoholi tõttu halvaks muutunud ning kinnipeetav ei suuda enam adekvaatselt maailma tajuda. Tartu Vangla hinnangul leiab kinnipeetav alkoholi tarvitamisele erinevaid vabandusi, asudes seisukohale, et kinnipeetavale tehakse ülekohut ning joobes juhtimine ei ole ohtlik. Aktsepteeritavaks vabanduseks joobes juhtimise puhul on kinnipeetava jaoks isegi vajadus minna poodi. E. Lutsari impulsiivsele käitumisele viitab asjaolu, et kinnipeetav kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid vastu võttes oma varasematest kogemustest õppust võtta. Lisaks sellele on kinnipeetaval suutmatus aru saada, miks tema meelest joobes juhte kiusatakse ning miks inimesed alkoholi kuritarvitamisse negatiivselt suhtuvad. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et E. Lutsari senine karistuse kandmine ei ole täitnud tema jaoks rehabiliteerivat eesmärki. E. Lutsar ei tunnista oma tegusid, mille eest ta käesoleval hetkel karistust kannab taunitavateks, vaid õigustab süütegude toimepanemist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et varasemalt on E. Lutsar pannud toime uusi kuritegusid katseajal ning rikkunud katseajal registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. 06.07.2022. a esitas E. Lutsar avalduse Tartu Maakohtule, mille kohaselt ei ole tema seaduskuulelik käitumine paranenud ja ta on endiselt ohtlik. Samuti ei plaani ta järgida talle määratud kriminaalhoolduse poolt ettekirjutusi ja kavatseb edasi elada mitte seaduskuulekat elu, milleks tema sõnade kohaselt on „patuelu“. 04.08.2022. a kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on muutnud meelt ja soovib siiski tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Peamiseks põhjuseks, miks E. Lutsar vanglast vabaneda soovib on lootus hakata suhtlema tütrega, kellega ta pole suhelnud üle 20 aasta ning kes käesoleval hetkel elab xxxx. Kohtul ei ole usku, et E. Lutsari võimalus ning soov hakata tütrega suhtlema oleks piisav, et E. Lutsar ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Tulenevalt kinnipeetava avaldusest ning kuu aega hiljem muutunud seisukohtadest, on kohtul alust arvata, et kinnipeetava heitlik meel viitab ebakindlusele ning impulsiivsusele, mis on suur oht, et E. Lutsar võib jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele on kohtu hinnangul 04.08.2022. a toimunud kohtuistungil selgelt näha, et E. Lutsaril on tänaseni raskusi tunnistamaks, et alkoholi kuritarvitamine ja joobeseisundis juhtimine on väär. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuivõrd E. Lutsaril puudub igasugune soov elada seaduskuulekat elu ja ta ei ole ei eelneva kriminaalhoolduse ajal ega ka vangistuse kandmise ajal tegelenud piisaval määral oma riskitegurite maandamisega, ei ole tunnistanud enda sõltuvusprobleeme alkoholist, ei ole võtnud vastutust toimepandud tegude eest, ei ole võimalik väita, et E. Lutsar oleks suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kuritegelikust käitumisest hoiduma. See omakorda ei anna alust tõsikindlaks järelduseks, et ta suudaks vabanedes asuda seaduskuulekale teele ega paneks uusi kuritegusid toime. Lisaks puudub kohtul kõige eelneval pinnalt kokkuvõtvalt veendumus, et E. Lutsar on suuteline täitma tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi, võttes arvesse asjaolu, et E. Lutsar on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning kinnitab oma avalduses, et ei plaani tulevikus kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest kinni 3 (4)

pidada. Samuti ei ole kohtu arvates pooleaastane vangistuse kandmine olnud piisav aeg väitmaks seda, et see on avaldanud isiku alkoholitarvitamise mustrile (kes tarvitas alkoholi vabaduses olles süstemaatiliselt ning tsüklitega) nii suurt mõju, et isik vabanedes ei jätka alkoholi tarvitamist ning alkoholijoobes sõiduki juhtimist. Seega tuleb E. Lutsar jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.