Liiklussüüteod

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 12.08.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5105 tunnistati G.K süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust (arvestades eelvangistuses viibitud aega) KarS § 74 sätete alusel osaliselt tingimisi, s.o koheselt kuulus ära kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistus, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust jäeti 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Kriminaalhoolduse ajal on G.K kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2alusel mitte tarvitama alkoholi, KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel registreerima end 1 kuu jooksul alates koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiselt vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmist otsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus ajaks, mil G.K kandis vanglas koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Katseaja kestus on 12.08.2021 – 12.08.2023. Kohtuotsus jõustus 28.08.2021. 15.12.2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, sest G.K rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde. G.K uue kuriteo risk seisneb alkoholi tarvitamises. G.K ei ole aga siiani näidanud välja motivatsiooni, et ta sooviks sellega tegeleda. Ta on oodanud viimase minutini, et pöörduda „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ning registreerimistel käimine on ka selline, nagu G.K ise soovib. Ta ei pea kokkulepetest kinni ja kriminaalhooldust on seetõttu väga keeruline teostada. G.K selgitas kohtuistungil, et on ennast 2021. a detsembri lõpus registreerinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ning 13.01.2022 on esimene kohtumine. Samuti selgitas G.K, et kuna teda määrati juba kohtusse, siis mida ta enam nõudeid järgib. Ta ei pidanud oluliseks minna registreerimisele 30.11.2021, kuna erakorraline ettekanne oli juba esitatud. Kuigi isik teab, et tal on alkoholi tarvitamise keeld, siis ta enda sõnul murdus. Hooldusaluse sõnul peab ta edaspidi jätkama hooldust ning see pill tuleb alla neelata. Süüdimõistetu hinnangul ta ei pöördunud liiga hilja „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, sest tal oli aega peale vabanemist kuu aega ennast kirja panna. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne on esitatud kohtule, kuna G.K rikkus 27.09.2021 ja 02.12.2021 alkoholi tarvitamise keeldu ning 29.11.2021, 30.11.2021, 02.12.2021 ja 07.12.2021 registreerimiskohustust. 09.12.2021 kirjalikes seletustes G.K tunnistab nii alkoholi tarvitamisi kui ka registreerimistele mitteilmumisi. Hooldusaluse seletustest nähtub kohtule selgelt ka teatud hoolimatus ja ükskõiksus kriminaalhooldusega kaasnenud nõuete ja kohustuste täitmise osas (nt „see on ju loogiline“ ja „ei leidnud aega“). Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi kinnitavad ka 27.09.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tuvastati joove 0,62 mg/l) ja 02.12.2021