1-22-4356
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.08.2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas
Kriminaalasja number
1-22-4356 (kohtueelses menetluses 22230200080)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Paesoo
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Kriminaalasi
Aleksei Aleksandrovi süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron ALEKSEI ALEKSANDROV, isikukood: 38811200238, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, xxx; töökoht: X OÜ, töötaja; elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1 – karistatud Harju Maakohtu 29.08.2019 otsusega nr 1-19-5148 KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; kehtivad väärteokaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdistatav
Kaitsja
Andrei Plešanov (lepinguline kaitsja)
Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 3, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
1-22-4356 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2/4
1-22-4356
Aleksei Aleksandrovit süüdistatakse selles, et tema, olles 29.08.2019 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 28.01.2022 kella 21:10 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 66 juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr 150T ja selle lisade kohaselt esines Aleksei Aleksandrovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest kokaiin, tetrahüdrokannabinool), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani Aleksei Aleksandrov toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Aleksei Aleksandrov ja tema kaitsja Andrei Plešanov sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. KarS § 69 alusel taotleb prokurör vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd. Seega süüdistatavale mõistetav karistus moodustab 420 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel prokurör taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada Aleksei Aleksandrovit järgima KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada Aleksei Aleksandrovit: KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
3/4
1-22-4356 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Aleksei Aleksandrovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud 1104 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Aleksei Aleksandrovil tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aleksei Aleksandrov kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kokkuleppes asitõendina märgitud DVD plaadi osas märgib kohus, et tegemist ei ole asitõendiga. Riigikohtu lahendi nr 1-18-5732, p 125 kohaselt on salvestised kohtutoimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist ei ole KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.
Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.