1-22-4487/6 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1-22-4487 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetri järgi oli 0,88 mg/l. Sellise käitumisega rikkus Jaanus Lehtla liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Jaanus Lehtla toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Jaanus Lehtla ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Jaanus Lehtlale karistuseks mõista 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Jaanus Lehtla oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (26.-27.06.2022) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub sellest koheselt ära kandmisele 2 kuu pikkune vangistus. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa karistusest, nimelt 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui Jaanus Lehtla ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Jaanus Lehtla katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub Jaanus Lehtla osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Jaanus Lehtla endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (muu hulgas Tartus Raatuse tervisekeskuses Raatuse tn 21 II korrusel, tel 17124; Tartus Tasku keskuses Turu tn 2 IV korrusel, tel 17123 ja Valgas Peetri tn 2 asuvas Valga haiglas, tel 766 5100). Jaanus Lehtla on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt

1-22-4487 kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,50 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Jaanus Lehtla ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. Menetluskulud kokku on 1062,60 eurot, s.o määratud kaitsja vandeadvokaadi Marina Valge poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses summas 81,60 eurot (tl 46-47) ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Kokku kuuluvad Jaanus Lehtlalt väljamõistmisele menetluskulud summas 1062,60 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Jaanus Lehtla kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.