Kriminaalasi nr 1-22-4045
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. august 2022, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-4045
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses V.J-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
Prokurör
Toomas Koitmäe
Süüdistatav
V.J isikukood:
XXX;
elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxx;
kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: invaliidsuspensionär; kehtivad karistused puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada V.J KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda V.J-i kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 08.05.2022-10.05.2022, s.o 3 (kolm) päeva vangistust, karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa on 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui V.J 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
1(3)
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.J-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.J Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda V.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti; 2) kaitsetasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot 40 senti kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 576 eurot 90 senti tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99922700025872. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule. Süüdistus V.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.05.2022 kella 16:38 ajal Jõgevamaal, Jõgeva vallas Jõgeva alevikus J.Aamisepa tn 1 juures mootorsõidukit Lada 112, registreerimismärgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus V.J-i väljahingatavas õhus oli 1,15 mg/l kohta. Sellega rikkus V.J liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.J toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg ajavahemikul 08.05.2022-10.05.2022, s.o 3 päeva ja lõplikuks mõistetavaks karistuseks V.J-ile lugeda 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi määrata, et 2(3)
mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.J 1 aasta ja 6 kuud pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.J käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 981 eurot, mida vähendada isiku töövõimetust ja isiku majanduslikku seisu arvestades poole võrra, 490,50 euroni ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 86,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid võimaldada V.J menetluskulusid tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena ei ole kokku lepitud, kuna esineb KarS § 50 lg 2 sätestatud olukord, V.J on keskmine liikumispuue. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022. a 981 eurot. Arvestades asjaolu, et V.J-i majanduslikku seisu ja asjaolu, et isik on töövõimetu, on kohtu hinnangul põhjendatud sundraha vähendamine. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör on kokku leppinud menetluskulude ositi tasumises. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja V.J-i sissetulekut, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaldamine ning menetluskulude tasumise võimaldamine taotletud aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.