Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Vahur Kolki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 26. juuni 2019. a otsusega nr 1-19-4131 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX. a kella 21:56 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l kohta. Vahur Kolk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Vahur Kolk toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vahur Kolgile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 14 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. 7 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Vahur Kolk ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel on Vahur Kolk kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest läbima alljärgneva graafiku alusel alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks laboratoorse vereanalüüsi (süsivesinikdefitsiitne trasferriin ehk CDT): hiljemalt 07. augustil 2022. a teostada esmane laboratoorne vereanalüüs CDT ajavahemikul 01.-07. september 2022. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT ajavahemikul 01.-07. oktoober 2022. a teostada korduv laboratoorne vereanalüüs CDT, millede tulemused edastada kriminaalhooldusametnikule. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Vahur Kolk kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab Vahur Kolk endale kohustuse pöörduda 1 kuu jooksul peale vabanemist vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse alguseks 06. juuli 2022. a ja kohaldada karistuse täitmise tagamiseks tõkend vahistamine. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 88,80 eurot. Kokku kuulub Vahur Kolgilt väljamõistmisele menetluskulud summas 522,90 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS 180 lg 3 alusel menetluskulude hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles teha kokkuleppesse täiendus ning lisada osa, et kaitsja sõidukulud 56,40 eurot jätta riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Vahur Kolk tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Vahur Kolgilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.