Liiklussüüteod

Tõkend – vahistamine – jätta Oliver Hannussoni suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Oliver Hannussonilt menetluskuluna riigituludesse:   

kaitsjatasu 232,80 eurot; joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot; sundraha 981 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Oliver Hannussonil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1227,80 (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot kaheksakümmend senti) eurot 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700023340 ning selgituse “Oliver Hannusson, otsus nr 1-22-3608, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Oliver Hannussoni süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 12.10.2016. a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi ja milline karistatus on kustumata, juhtis uuesti XXX kell 23.25 paiku XXX maakonnas mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,23 mg/g kohta. Oliver Hannusson rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg/l kohta alkoholi. Sellega pani Oliver Hannusson toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Oliver Hannussoni selles, et tema, olles karistatud 14.10.2020. a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi ja milline karistatus on kustumata, juhtis 2 (4)

uuesti, s.o süstemaatiliselt XXX kell 23:25 paiku XXX maakonnas mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oliver Hannusson rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Oliver Hannusson toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.10.2020 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistusaja kandmise algust hakata arvestama alates 07.05.2022. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Oliver Hannussonilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 1227,80 eurot: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 70,80+97,20+32,40+32,40 eurot ehk kokku 232,80 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 267T 14 eurot; sundraha 981 eurot. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Oliver Hannusson aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Oliver Hannusson süüdi tunnistada KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Oliver Hannussoni menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu 232,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1227,80 eurot. 3 (4)

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav ei ole menetluskulude ositi tasumist taotlenud ning tal puudub ka võimalus teha osamakseid, kuna tal tuleb kanda vangistus, siis pole neid ka põhjendatud ositi tasumisele määrata. KrMS § 180 lg 1, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Oliver Hannussonilt sundraha 981 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses 232,80 eurot. Väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suuruseks on kokku 1227,80 eurot. Oliver Hannussonil tuleb menetluskulud ära tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.