Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

2(20)

installeeritud krüpteeritud suhtlust võimaldav programm Viber. T. Koppel selgitas Y-le, et edaspidi peavad nad hakkama omavahel suhtlema suhtlusprogrammi Viber kaudu, sest keegi ei saa sel juhul kontrollida, millest nad omavahel räägivad. Selle telefoni kaudu suhtlesid T. Koppel ja Y umbes kuu aega, misjärel tõi T. Koppel Y-le järgmise telefoni, millesse oli ta samuti paigaldanud Super kõnekaardi ning installeerinud krüpteeritud suhtlust võimaldava programmi, ent sel korral programmi Telegram, misjärel T. Koppel selgitas Y-le, et ta võib eelmise telefoni endale jätta, kuid edaspidi peab Y kasutama uut telefoni ja nad peavad omavahel suhtlema Telegram suhtlusprogrammi kaudu. Seda telefoni kasutas Y kuni pool aastat, misjärel võttis T. Koppel selle Ylt ära ja tõi talle kasutamiseks kolmanda telefoni. 2019.a sügisel, umbes nädal aega pärast esimese mobiiltelefoni toomist ehk ca kaks nädalat pärast viimaseid narkootikume sisaldanud vaakumpakendite Y korterist ära viimist kirjutas T. Koppel suhtlusprogrammis Viber Y-le, et ta tuleb tema juurde ning sama päeva õhtul tuligi T. Koppel Tallinnas XXX Y elukohta ja tõi sinna musta värvi spordikoti, mis sisaldas umbes kümme ca 15x25 cm suurust pakendit narkootilise aine marihuaanaga, mille jättis Y elukohta hoiule. Seejärel kaks päeva hiljem kirjutas T. Koppel suhtlusprogrammis Viber Y-le ning leppis kokku, et edaspidi peavad nad hakkama konspiratsiooni huvides kohtuma Y korterist eemal ja järgnevalt kirjutas uuesti, et Y võtaks mõned pakendid marihuaanaga, kasutaks seejuures nende ümbertõstmiseks kummikindaid ning tuleks nendega kohtumispaika, et need T. Koppelile ära tuua. Selliselt kohtusid nad ühel kuni kolmel korral nädalas ning T. Koppel andis neil kohtumistel ka Y-le narkootikumide hoiustamise eest sularahas tasu 50 kuni 500 eurot. Kui Y oli sel viisil T. Koppelile neil kohtumistel enda korterist T. Koppeli poolt eelnevalt hoiule toodud narkootikume sisaldanud pakendid ära toonud, tõi T. Koppel spordikoti või musta värvi prügikotiga järgmise partii Y juurde hoiule, mida Y seejärel üksikute pakkide kaupa hakkas taas vastavalt T. Koppelilt saadud juhistele talle kohtumistel ära tooma. Sel viisil toimisid nad kuni 2020.a kevadeni, mil seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega oli nende tegevuses lühike paus. Alates 2020.a suve algusest hakkas T. Koppel taas pakke Y korterisse hoiule tooma, ent pärast kevadist koroonakriisi olid pakendid muutunud: need olid raskemad kui enne koroonakriisi hoiule toodud pakendid, aeg-ajalt olid need mustad otsekui maa seest välja kaevatud ning vaakumpakenditest paistis läbi, et neis on kokku pressitud valgest pulbrist briketid, mis meenutas narkootilist ainet amfetamiini, ent tegelikkuses oli narkootiline aine metamfetamiin. Pakendid olid pakendatud mitmekordsetesse vaakumkilekottidesse. Lisaks täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud vaakumpakenditele tõi T. Koppel 2020.a suve alguses Y korterisse ka digitaalkaalu, millega ta kaalus korteris enda toodud pakendeid ja veendus, et iga pakendi kaal oli ligikaudu üks kilo. Pärast kaalumist avas T. Koppel ühe enda toodud pakenditest lahti ja võttis noaotsaga väikese koguse valget pulbrit ning pani selle kaasa võetud väikesesse läbipaisvasse kilekotti. Täiendavalt andis T. Koppel Y-le korralduse hankida desinfitseerimiseks 80% viina, millise korralduse Y ka täitis ning mida T. Koppel piserdas seejärel kaasa võetud pakenditele peale neil olevate võimalike bioloogiliste jälgede hävitamiseks. Seejärel müüs T. Koppel Y korterisse hoiule toodud metamfetamiini sisaldanud pakendid ca nädala jooksul maha sarnaselt varasemalt marihuaana müümisele, st T. Koppel saatis Y-le teate selle kohta, mitut pakki ta vajab, misjärel toimetas Y vastava arvu narkootikume sisaldanud pakendeid T. Koppeli kätte kuni korterisse hoiule toodud narkootikumid olid kõik maha müüdud. Pärast seda kui T. Koppel oli esimese nö partii metamfetamiini maha müünud, oli ca kolme-nelja nädala pikkune vaheaeg, misjärel 2020.a augusti lõpus tuli T. Koppel taas Y korterisse ja tõi sinna hoiule kaks suurt prügikotti, mis sisaldasid kokku 31 umbes ühe-kilost pakki valge pulbriga, s.o

3(20)

metamfetamiiniga. Sarnaselt eelmise korraga eemaldas T. Koppel seejärel Y korteris olles sinna toodud narkootilist ainet sisaldanud mitmekordsetelt pakenditelt täiendavad pakendid (mis sel korral olid musta värvi), pritsis kõikidele pakenditele desinfitseerimiseks 80% viina, kaalus seejärel pakendid ja kirjutas pakenditele musta viltpliiatsiga omakäeliselt peale kaalu viimased kaks numbrit (s.o kui narkootikumi sisaldav pakend kaalus 1078 grammi, siis kirjutas pakendile peale „78“, ning kui mõni pakend kaalus sama palju, siis nende eristamiseks markeeriti pakendid täiendavalt tähtedega „A“ või „AA“ jne), jagas seejärel kaalutud pakendid paberkottidesse ning tõstis Y korteris sektsioonkappi hoiule. Metamfetamiini sisaldavate vaakumpakendite üleandmiseks oli T. Koppel eelnevalt hankinud kaks ühesugust musta värvi spordikotti Everlast, millest üks jäi temale ning teine Y-le. Narkootilise aine üleandmisel sai T. Koppel Y käest spordikoti Everlast, kuhu Y oli vastavalt T. Koppelilt saadud juhistele pannud vajaliku koguse narkootilist ainet sisaldavad vaakumpakendid ning Y sai T. Koppelilt omakorda vastu tühja spordikoti Everlast, mida kasutada järgmisel korral narkootilist ainet sisaldavate pakendite üleandmiseks T. Koppelile. Seejärel paar-kolm päeva hiljem andiski Y T. Koppeli korraldusel neist 31 pakendist esimesed 5 pakki T. Koppelile üle ning järgmised 5 pakki andis ta üle 17.09.2020.a õhtul 20.30 ajal. Nimelt saatis T. Koppel 17.09.2020.a kella 19.00 ajal Y-le varem kokkulepitud suhtlusrakenduse vahendusel sõnumi, milles andis teada, et Y-l tuleb enda elukohas hoiul olevatest narkootilist ainet sisaldavate pakendite hulgast võtta järgmised 5 pakki ja anda need sama päeva õhtul kella 20.30 paiku sõnumis märgitud kohas üle. Pärast T. Koppelilt saadud sõnumit võttiski Y vastavalt T. Koppelilt saadud korraldusele enda elukohas T. Koppeli poolt sinna hoiule toodud narkootilise aine metamfetamiini pakendite hulgast 5 vaakumpakendit ning pani need eelnevalt T. Koppeli poolt toodud Everlast spordikotti, misjärel võttis spordikoti enda elukohast lahkudes kaasa ning läks kokkulepitud kohta, eesmärgiga kaasa võetud narkootiline aine vastavalt T. Koppelilt saadud korraldustele talle üle anda. Y andiski seejärel 17.09.2020.a kell 20.24 Tallinnas Läänemere tee 37 kortermaja lähistel olevate puude juures T. Koppelile üle spordikoti Everlast, millesse ta oli eelnevalt enda elukohaks olevas korteris pannud 5 vaakumpakendit narkootilise aine metamfetamiiniga ning T. Koppel andis talle kohtumisel üle tühja Everlast spordikoti. Pärast kohtumist peeti T. Koppel 17.09.2020.a kell 20:37 Tallinnas Narva mnt 182 maja juures kahtlustatavana kinni ning tema valdusest leiti ja võeti eelnevalt Y käest saadud spordikott Everlast, milles oli 5 vaakumpakendit, mis sisaldasid kokku 4 433,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (kokku puhtal kujul narkootilist ainet metamfetamiini 1 896 grammi). Vahetult pärast T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist peeti 17.09.2020.a kell 20:41 Tallinnas Priisle teel suunaga Ussimäe tee poole jäävas Tondimägi bussipeatuses kahtlustatavana kinni ka Y, kelle valdusest leiti ja võeti ära tühi spordikott Everlast. Pärast Y kahtlustatavana kinnipidamist teostati samal päeval läbiotsimine tema elukohas Tallinnas XXX, mille alguses soovis Y politseile vabatahtlikult välja anda pakendid, mis sisaldasid T. Koppeli poolt tema korterisse hoiule toodud narkootilisi aineid. Läbiotsimisel leiti ja võetigi ära ülejäänud 21 vaakumpakendit, mille T. Koppel oli 2020.a augustikuu lõpus Y korterisse hoiule toonud ning mis sisaldasid kokku 18 681 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 7 904 grammi narkootilist ainet metamfetamiini). Lisaks leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 0,71 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,26 grammi narkootilist ainet amfetamiini), mida Y käitles ebaseaduslikult üksinda ning digitaalne kaal Soehnle ja kaks musta värvi markerit Pentel Maxiflo ja BIC.

4(20)

Pärast T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist teostati läbiotsimine tema kasutuses olnud sõiduautos Mercedes-Benz (reg.nr XXXXXX), millest leiti ja võeti ära sularaha summas 1 430 eurot, ning seejärel teostati läbiotsimine ka T. Koppeli elukohas XXX, kust leiti ja võeti ära täiendavalt sularaha kokku summas 53 185 eurot ning 2,05 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 2,03 grammi narkootilist ainet hašišit, milliseid narkootilisi aineid käitles T. Koppel ebaseaduslikult üksinda. Ülal nimetatud viisil käitles T. Koppel isikute grupis narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini eesmärgiga teenida kokku vähemalt 69 342,30 eurot ehk suurt varalist kasu. Politseija Piirivalveameti kogutud andmetel on narkootilise aine marihuaana keskmine jaemüügihind Eestis 2020.a 20 eurot/gramm ning vähemalt 1 kilogrammi kaupa müües on 1 kilogrammi keskmine hulgimüügihind 6 000 kuni 9 000 eurot; narkootilise aine metamfetamiini keskmine jaemüügihind Eestis 2020.a oli 20-25 eurot/gramm ning vähemalt 1 kilogrammi kaupa müües on 1 kilogrammi metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3 500 kuni 5 000 eurot. Võttes arvesse üksnes kriminaalasjas leitud ja ära võetud narkootilise aine metamfetamiini koguse, siis tegutses T. Koppel eesmärgiga teenida kriminaaltulu vähemalt 69 342,30 eurot kuni 115 570,50 eurot ning jaemüügi korral (st müües metamfetamiini ühe grammi kaupa) oleks T. Koppel teeninud kriminaaltulu vähemalt 462 282 kuni 577 852,50 eurot. Nimetatud arvestus ei hõlma eneses T. Koppeli poolt müüdud tuvastamata kogust marihuaanat ja metamfetamiini ning on kalkuleeritud arvestusega, et T. Koppel müüs tema ja Y poolt käideldud metamfetamiini soodsaima hulgimüügihinnaga. Samas on T. Koppelile esitatud süüdistus, et lisaks tema kahtlustatavana kinnipidamise järel tema ning Y valdusest leitud ja ära võetud kokku 23 114,10 grammile metamfetamiini sisaldanud pulbrile jõudis T. Koppel alates 2019.a suvest kuni 2020.a kevadel eriolukorra alguseni müüa maha täpselt tuvastamata koguse marihuaanat ja teenida selle pealt täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu ning alates 2020.a suvest kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni 17.09.2020.a, jõudis ta maha müüa täiendavalt ca 15 kilogrammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud pulbrit, mille pealt teenis ta täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu, ent selle suurusjärk ulatus hinnanguliselt vähemalt 52 500 eurost kuni 75 000 euroni (müües hulgihinnaga) või 300 000 eurost kuni 375 000 euroni (müües jaemüügihinnaga). Seega käitles T. Koppel ebaseaduslikult narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini suures koguses eesmärgiga teenida kriminaaltulu suures ulatuses kuivõrd KarS § 121 p 2 kohaselt on süüteo suur ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin, amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkoojoobe tekitamiseks 0,3 grammist; hašiši puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe

5(20)

tekitamiseks 1 grammist; kanepiõisikute (marihuaana) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest; amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest. Maakohtu otsus

6(20)

tekitamiseks ning tema süü on leidnud tõendamist kogu süüdistuse ulatuses suures koguses narkootilise aine käitlemises. Kohus nõustus prokuröriga selles, et T. Koppeli tegelik elatustase erines märkimisväärselt tema seaduslike sissetulekute järgi võimaldatavast elatustasemest. Kaitsja poolt esitatud 25.11.2017.a reisija tollideklaratsioon, millest nähtuvalt tõi T. Koppel Venemaa Föderatsioonist Eestisse 123 viiesajaeurost kupüüri, kokku 69 500 eurot, ei ole kohtu hinnangul eraldivõetuna asjakohane tõend, kinnitamaks T. Koppeli isiklikke legaalseid sissetulekuid. Lähtudes T. Koppeli ja tema elukaaslase Y varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist perioodil 01.01.2017.a - 17.09.2020.a, nõustus kohus prokuröriga selles, et T. Koppelil esines märgitud ajaperioodil erinevus elatustaseme ning tema ametlikult tuvastatud sissetulekute ja väljaminekute vahel kokku 205 857,61 euro ulatuses, ning tema elukaaslasel Y-l kokku 9 445 eurot. Tulenevalt eeltoodust esines T. Koppeli ja Y leibkonnal kohtus uuritud kirjalike tõendite põhjal elatustaseme erinevus ajavahemikul 01.01.2017.a - 17.09.2020.a kokku summas 213 622,61 eurot. Arvestades siia juurde veel T. Koppeli poolse märkimisväärses ulatuses sularahatehingute mahu, leidis kohus, et märgitu tõendab kõhklusteta T. Koppeli kriminaalse tulu teenimise ehk suure varalise kasu eesmärgi sihti narkootiliste ainete käitlemisel. Narkootiliste ainete müügihinnad tulenevad 26.11.2020.a vastusest järelepärimisele, millest nähtub, et marihuaana keskmine hulgimüügi hind Eestis 2020.a oli 6000 - 9000 eurot/kg ja metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3500 - 5000 eurot/kg. Seega on T. Koppelilt ja Y elukohast äravõetud metafmetamiini koguse väärtus (23 114,10 grammi) hulgimüügi hinnaga müügi puhul, madalaima võimaliku hinnaga arvestades 80 899,35 eurot. Kuivõrd T. Koppeli elukohast leitud ja äravõetud hašisi ja marihuaana kogused erinesid diametraalselt teistest kogustest, asus kohus seisukohale, et need ei ole soetatud edasimüügi eesmärgil ja jättis need kriminaaltulu edasisest arvestusest välja. Seega on kohtu hinnangul objektiivselt tõendatud et T. Koppel saanuks märgitud aine müügist teenida vähemalt 80 899,35 eurot ehk siis KarS § 121 p-s 2 sätestatud suure varalise kasu miinimummäära üle kahe korra. Arvestades, et ainuke teadaolev kulu oli Y-le tasutud 100 eurot ühe kilogrammi kohta, seega 2300 (23x100) eurot, jääb T. Koppeli tuluks igal juhul 78 599,35 (80 899,35 - 2300) eurot, mida T. Koppel saanuks ainuüksi leitud ja äravõetud ainete müügist ja teeninud seeläbi suure varalise kasu. Arvestades aga veel juurde Y ütluste põhjal tõendatuks loetud ainete müügist saadavat tulu e kokku minimaalselt 11,8 kg marihuaana ja 22,035 kg metamfetamiini müügist juba saadud tulu, olnuks 11,8 kg marihuaana osas saadav kriminaaltulu minimaalse hulgimüügihinna korral 70 800 eurot, millest T. Koppel tasus hoiustamise eest Y-le 1100 eurot ja seega oleks T. Koppeli arvestatud tulu 69 700 (70 800-1100) eurot. 22,035 kg metafmetamiini osas oleks saadav tulu minimaalse hulgimüügi hinna korral olnud 77 122,50 eurot, millest T. Koppel tasus Y-le hoiustamise eest 2200 eurot. Seega oleks T. Koppeli arvestatud tulu 74 922,50 (77 122,50-2200) eurot. Kohtulikul uurimisel tuvastatu põhjal on T. Koppel juba teeninud suure varalise kasu ehk 144 622,50 (69 700+74 922,50) eurot, millele lisandunuks äravõetud ainete osas 80 899,35 eurot ehk kokku 225 521,85 eurot, mis ületab KarS § 121 p 2 piirmäära 5,6-kordselt. Kohus pidas vajalikuks märkida, et T. Koppel käitles suures koguses narkootilisi aineid korduvalt, st tarnis vähemalt 7-l korral Y juurde just suures koguses narkootilist ainet, mida realiseeris edasi samuti suures koguses. Et T. Koppeli tegevuse lõpetas politsei sekkumine, asus kohus seisukohale, et T. Koppel oli seadnudki sihiks just suures koguses narkootilise aine käitlemise ehk ta oleks ka tulevikus jätkanud sellistes kogustes narkootilise aine käitlemist. T. Koppelile karistuse määramisel arvestas kohus tema erakordselt vastutustundetut ja ülimalt kõrgel määral rahvatervist ohustavat käitumist. Kohus nõustus prokuröriga selles, et T. Koppel tegutses

7(20)

eesmärgiga rikastuda ja teenida kriminaaltulu teiste inimeste elu ja tervise arvelt ning seda olukorras, kus meedia kajastab piisavalt narkootikumide ohtlikkusega seotud informatsiooni. Kohus nõustus s prokuröriga selleski, et niivõrd suures koguses narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejate karistamise õiguskorra kaitsmise huvides teeb äärmiselt oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb neid rangelt karistada ja isoleerida sellise teo toimepannud isik pikemaajaliselt ühiskonnast. T. Koppeli süüd suurendavaks asjaoluks on ka suure varalise kasu teenimise piirmäära ületamine 5,6 kordselt, mis näitab tema motiivide ulatust ja keskmisest oluliselt suuremat süüd KarS § 184 lg 21 mõistes. Kohus ei lugenud karistust kergendavaks asjaoluks viimases sõnas avaldatud kahetsust, kuivõrd kohtul ei olnud piisavalt teavet kahetsuse siiruse hindamiseks. T. Koppeli kinnipidamise protokollis kajastatu näitab huvi puudumist koostöö vastu või enda süü omaksvõtu puudumist vähemalt kinnipidamisel leitud ja äravõetud ainete ulatuses, millises osas T. Koppel kohtuistungil ennast osaliselt süüdi tunnistas. Kohus asus seisukohale, et kahetsust tunneb süüdistatav seoses perest eemalviibimisega ja soovimatusega kanda pikka vanglakaristust. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Erinevalt prokurörist leidis kohus, et Y oleks olnud reaalselt T. Koppelist majanduslikus sõltuvuses. Y osales narkootiliste ainete käitlemises enda vaba valiku alusel, T. Koppeli poolt mõne kuu eest kommunaalarvete tasumine ei teinud temast T. Koppelist majanduslikult sõltuvat isikut. Kehtivate kriminaalkaristuste ja karistust raskendavate asjaolude puudumisel pidas kohus kohaseks mõistetavaks karistuseks 18 aastat vangistust, mis tuleb ära kanda tähtajalise reaalse vangistusena, lugedes karistuse kandmise aja algust alates T. Koppeli kinnipidamisest. Esitatud apellatsioonid

8(20)

Eluliselt on võimalik, et T. Koppel ei olnud üldse kõnealuse narkootilise aine omanik. Kuivõrd KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama enda süütust, siis ei ole vaikimisõiguse kasutamisest, samuti narkootilise aine kogusest lubatud järeldada nn raskeimat narkootilise aine käitlemise vormi. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid T. Koppeli soovi narkootilist ainet edasi müüa.

9(20)

kinnipidamisele. Y on andnud narkootiliste ainete koguste kohta, osas mida ei ole ära võetud, väga laialivalguvaid ütlusi. Kui kohtu hinnangul olid Y ütlused olulise tähtsusega, pidanuks kohus Yt täiendavalt küsitlema, selgitamaks välja, kuidas ta konkreetselt teadis, kui palju T. Koppel narkootilisi aineid võttis. Mitu pakki narkootilist ainet Y T. Koppelile nelja korraga ära viis, ei ole teada, mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, kui mitu pakki Y tegelikkuses üldse ära viis.

10(20)

Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaitsja esitatud 25.11.2017.a reisija tollideklaratsiooni, mille kohaselt tõi T. Koppel Eestisse sularahana 69 500 eurot. Kohtu seisukoht, et tegemist oli laenuga, mis ei ole aga eraldivõetuna jääv sissetulek, on põhjendamatu.

11(20)

põhjused. Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on olnud tõendite vahetul hindamisel ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik ja otsuses jälgitavalt põhistanud, millistele tõenditele tuginevalt on leidnud tõendamist süüdistatava seos süüdistusaktis kirjeldatud ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainetega, mis oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus on juba otsuses märkinud ka seda, et olukorras, kus Y on andnud ütlusi, milliseid T. Koppel, kasutades õigust ütlusi mitte anda, ei ole ümber lükanud, puudub ka alus kahelda selles, et kogu narkootiliste ainete müügist saadud tulu jäi T. Koppelile. Põhjendatult jättis kohus otsusest tulenevalt täielikult arvesse võtmata ka kaitsja A. Simsoni seisukohad ja arvestuskäigu narkootilise aine soetamisega T. Koppeli enda poolt tehtud kulutuste kohta, kuivõrd kaitsja sellekohaseid tõendeid enda aktiivse kaitseväite kohta kohtule ei esitanud ja sellekohaseid ütlusi ei andnud kohtule ka süüdistatav ise. Süüdistatava kaitseversiooni kontrollimise võimatuse tõttu pidi kohus lähtuma seega T. Koppeli süüküsimuse lahendamisel teistest kohtus vahetult uuritud tõenditest.

12(20)

süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-11-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

13(20)

Mällas on tõstatanud apellatsioonis küsimuse Y KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüditunnistamise põhjendatusest, nähtub kogumis hinnatud tõenditest üheselt, et nii Y kui T. Koppel eraldi võttes valitsesid tegu ehk narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise süüteokoosseisu realiseerumine sõltus neist mõlemast. Kogutud tõenditest tuleneb kahtlusteta, et T. Koppel tegi Y-le ettepaneku narkootilist ainet enda elukohas hoida, pakendada ja talle hiljem üle anda, et T. Koppel narkootilise aine soetas ja Y juurde toimetas ning hiljem uuesti Y kaasabil väiksemates kogustes realiseeris. Põhjendatult osundas maakohus T. Koppeli käitumise ja tegevuse ettevaatlikkusele (nt ühekordselt kasutatud kinnaste ja aine kilepakendite endaga kaasavõtmine, suhtlemiseks Y-ga mobiiltelefonide soetamine ja sõnumeid kustutavate programmide kasutamine, erinevate sõiduvahendite kasutamine) ning Y teadmisele, et ta narkootilisi aineid enda elukohas hoidis, neid seal ümber pakendas ja kaalus, pakenditele nende kaalu peale kirjutas ja neid uuesti väiksemates kogustes T. Koppelile vajalikku kohta edasi toimetas. Sellise tegevusega täiendasid Y ja T. Koppel teineteist selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik ühises huvis ehk narkootiliste ainete soetamine, hoidmine ning lõpptulemusena narkootiliste ainete realiseerimine suurtes kogustes.

14(20)

jaatatud teatud asjaoludel narkootilise aine suurt kogust ja narkojoobe tekkimise võimalikkust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Tuginedes Y ütlustele ja jättes kõrvale Y-lt ja T. Koppelilt 17.09.2020.a leitud ja äravõetud narkootilise aine kogused (s.o kokku 23 114,10 grammi metamfetamiini), leidis maakohus otsuses põhjendatult, et ajavahemikus 2019 suve lõpust kuni 17.09.2020.a tõi T. Koppel Y-le hoiustamiseks marihuaanat 11,8 kilogrammi ja 22 035 grammi metamfetamiini. Et T. Koppel on maakohtus ütluste andmisest keeldunud ega selliselt ka enda kaitseversiooni, mida kohus saanuks kontrollida, ei esitanud, ei ole süüdistatav ka Y ütlusi narkootilise aine grupis käitlemise episoodides enne 17.09.2020.a ümber lükanud. Olukorras, kus T. Koppeli poolt soetatud ja Y juurde enne 17.09.2020.a hoiustamiseks toodud narkootiline aine on kohtueelse menetluse ajaks realiseeritud, ei saa sellele ainele ekspertiisi määrata ehk koguda täiendavaid tõendeid aine ja selle sisalduse puhtuse ning koguse osas. Käesoleval juhul on kohus ka ilma narkootilise aine ekspertiisi määramata jõudnud arusaadavale ja põhjendatud järeldusele, et vähemalt 11,8 kilogrammi marihuaana ja 22 035 grammi metamfetamiini käitlemise puhul on tegemist suurele kogusele vastava narkootilise aine kogusega. Eelviidatu on kooskõlas ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-95-16 p-s 24. märgituga, mille kohaselt juhtudel, kui narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 12). Järelikult ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et kokku käitles T. Koppel seega metamfetamiini vähemalt 45,149 kilogrammi (23 114 grammi ja 22 035 grammi), sealjuures koguses, millest piisanuks vähemalt 625 332 inimesele narkojoobe tekitamiseks ja marihuaanat 11,8 kg, ehk koguses, millest piisanuks vähemalt 15 733 inimesele narkojoobe tekitamiseks ning tema süü erinevalt kaitsjate seisukohtadest on leidnud tõendamist grupis suures koguses narkootilise aine käitlemises.

15(20)

Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 märgitu kohaselt on seadusandja KarS § 184 lg-s 21 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimise seadnud sõltuvusse kuriteoga taotletud kasu suurusest. Kohtus uuritud tõenditest nähtub üheselt, et Y roll T. Koppeliga nende ühises ja kooskõlastatud tegevuses piirdus T. Koppeli poolt tema juurde toodud narkootiliste ainete hoiustamisega, vajadusel aine ümberpakendamisega ja kaalumisega ning kokkulepitud kohta edasi toimetamisega, mille eest T. Koppel tasus talle vastavalt kokkuleppele 100 eurot iga hoiustatud narkootilise aine kilogrammi eest. Tõendamist on leidnud, et Y ei osalenud narkootiliste ainete müügilt teenitud kriminaaltulu jaotamises ega käidelnud narkootilisi aineid ka suure varalise kasu saamise eesmärgil. Viidatud Riigikohtu lahendis on märgitud sedagi, et narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega taotletavat varalist kasu KarS § 184 lg 21 tähenduses ei saa automaatselt samastada käideldud aine tegeliku või potentsiaalse müügihinna või turuväärtusega ja /.../ varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üldjuhul nn netopõhimõttest, arvates tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. Eeltoodu tähendab KarS § 184 lg 21 kontekstis eeskätt seda, et teo toimepanija poolt silmas peetava varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisest saadud või loodetavast tulust maha arvata kulu, mida isik tulu saamiseks kannab või millega ta tegu toime pannes arvestab. Käesolevas asjas on leidnud kahtlusteta tõendamist, et ainukesteks kuludeks, mida T. Koppeli poolt käideldud narkootiliste ainete müügist loodetud tulust tuleks maha arvata, on talle Y poolt osutatud abi eest makstud tasu ehk 100 eurot iga hoiustatud narkootilise aine kilogrammi eest. Arvestades 17.09.2020.a T. Koppeli ja Y valdusest leitud metamfetamiini sisaldavat pulbri kogust, mille hulgimüügil oleks T. Koppel teeninud kriminaaltulu 80 899,35 kuni 115 570,50 eurot ning jaemüügil 462 282,00 kuni 577 852,50 eurot, tuleks tulu nn netopõhimõtte arvutamiseks seega Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 märgitust lähtudes, arvata käesolevas asjas saadavast kriminaaltulust maha üksnes Y-le ca 23 kilogrammi metamfetamiini hoiustamise eest makstav tasu ca 2 300 eurot ning seega olnuks T. Koppeli puhaskasumiks, mille teenimise eesmärgil ta narkootilisi aineid käitles, metamfetamiini hulgimüügi korral 78 599,35 eurot kuni 113 270,50 eurot ning jaemüügi korral 459 982 kuni 575 552,50 eurot. Kuigi apellandid asuvad seisukohale, et kohtu järeldused narkootiliste ainete müügist taotletava varalise kasu suuruse kohta ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega ja PPA koostatud narkootiliste ainete müügihindade tabel peaks kinnitama ka seda, millise hinna eest T. Koppel narkootilisi aineid vähemalt samaväärse tõenäosusega ostis, ei ole kaitsjad sellekohase kaitseväite ümberlükkamiseks ei maakohtule ega apellatsioonides ühtegi tõendit esitanud. Seega on kaitsjate seisukohad T. Koppeli võimalike kulutuste osas narkootiliste ainete hankimisel paljasõnalised ja vastuolus Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 esitatud seisukohaga, et nn netopõhimõtte arvutamisel võib loodetavast kasust maha arvata ka narkootilise aine omandamiseks tehtavad kulutused (sh ostuhind), ent seda üksnes juhul kui selle kohta on usutavaid andmeid. Tulenevalt viidatud Riigikohtu otsuse p-st 65, ei pea aga prokuratuur KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama ka toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega. Süüdistusfunktsiooni kandjana tuleb prokuratuuril esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid (KrMS § 7 lg 2, § 14 lg 1 ja § 154 lg 2 p 4). Seega peab prokuratuur KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama toimepanija tegutsemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis ei tähenda aga seda, nagu peaks prokuratuur seejuures tõendama toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. Kõnealusel juhul on ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Käesolevas

16(20)

asjas, kus prokuratuuril puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, mil viisil T. Koppel narkootilist ainet soetas või kas ning missugust hinda ta selle aine eest maksis, ongi tegemist Riigikohtu poolt kirjeldatud olukorraga. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa seega paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse aine hinda õigesti või tuleb nende hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust selle aine ostuhind maha arvata, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama omapoolsed, kulutusi tõendavaid tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Samasugune tõendamiskoormus lasub kaitsepoolel näiteks ka juhtudel, mil vaidlustatud on narkootilise aine suure koguse tuvastatus. Seega juhul, kui süüdistatav või tema kaitsja esitab versiooni, et narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega kaasnes või pidi tulevikus kaasnema teatud suurusega kulu, mis tuleb toimepanija loodetud kasust maha arvata, on tegemist aktiivse kaitseväitega. Kui aga süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Et süüdistatav ega apellandid ei ole loonud kohtule reaalset võimalust kontrollida T. Koppeli väidetavaid kulusid ja nende suurust narkootilise aine soetamisel, ongi käesolevas asjas ainuvõimalik võrdsustada narkootilise aine potentsiaalne müügihind T. Koppeli poolt kuriteost taotletud kasuga, millest saab maha arvata üksnes Y-le narkootiliste ainete hoiustamise eest makstud tasu. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et sellisel juhul saab ainuüksi leitud ja äravõetud narkootilise aine koguste müügist saadavaks T. Koppeli tuluks lugeda igal juhul vähemalt 78 599,35 eurot. Arvestades siia juurde ka Y ütluste põhjal tõendatuks loetud marihuaana ja metamfetamiini müügist hulgimüügil miinimumhinnaga saadavad tulud 69 700 eurot (70 800 eurot - Y-le tasutud hoiustamise kulu 1100 eurot) ja 74 922,50 eurot (77 122,50 - Y-le tasutud hoiustamise kulu 2200 eurot), teenis T. Koppel suure varalise kasu ehk 144 622,50 eurot, millele lisandunuks äravõetud ainete osas 80 899,35 eurot ehk kokku 225 521,85 eurot, mis ületab KarS § 121 p 2 piirmäära 5,6-kordselt. Eelnevat kokku võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kaitsjate arusaam T. Koppelile inkrimineeritud tegevuse kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on põhjendamatu. Kuivõrd kohus on tuvastanud T. Koppeli tegevuses nii narkootiliste ainete suures koguses, isikute grupis kui ka suure varalise kasu eesmärgil käitlemise, on T. Koppelile KarS § 184 lg 2 1 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeritud õigesti. Apellantide taotlus kvalifitseerida T. Koppelile etteheidetav tegevus KarS § 184 lg 1 järgi tuleb jätta rahuldamata.

17(20)

Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga selles, et süüdistatavale etteheidetava kuriteo toimepanemise olemuseks ja T. Koppeli eesmärgiks oli kriminaaltulu teenimine suures ulatuses, mida kinnitab süüdistatava tegeliku elatustaseme märkimisväärne erinevus tema seaduslike sissetulekute järgi võimaldatavast elatustasemest. Süüdistatava ja tema elukaaslase Y kasutuses olevate arvelduskontode vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et T. Koppel on ajavahemikus 2017. – 2020.a teinud enda kontodele tuvastamata päritolu sularaha sissemakseid kokku summas 145 930 eurot ja tema elatustaseme erinevus ametlikult tuvastatud sissetulekute ja tuvastatud väljaminekute vahel moodustas kokku 205 857,61 eurot, mida saab pidada kuritegudest pärinevaks varaks ja millest on säilinud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 24.09.2020.a määruse alusel süüdistatava kasutuses olnud sõiduautost MBrm XXXXXX ja tema elukohast leitud ja ära võetud sularaha summas 54 615 eurot. Tõendamaks, et T. Koppel võis teenida kriminaaltulu pikema aja jooksul, viitab kaudselt ka asjaolu, et tema kinnipidamisel ja läbiotsimisel leiti ja võeti ära üheksa mobiiltelefoni ja kaheksa SIM-kaarti. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi andmetest nähtuvalt ei ole T. Koppel kriminaaltulu analüüsis nimetatud mahus maksustatavat tulu saanud ja tal on vaid deklareeritud tulusid ja hüvitisi netotuluna kokku 12 184,58 eurot. Samas nähtub süüdistatava elukohast leitud ja ära võetud dokumentidest, et paljude olmetehnikale, sõidukite hooldusele, riietele jne kulunud väljaminekute eest tasus T. Koppel sularahas (I kd, tl 238), kuid vaatamata sellele, et 2017.a oli ta töötu ja 2019.a detsembrist enam ei töötanud, saades üksnes töötutoetusi, võttis endale kestvuslepingutega suuri rahalisi kohustusi. Et süüdistatava elukaaslase tuvastatud sissetulekud olid pigem tagasihoidlikud, oli see asjaolu T. Koppeli kui pere sissetuleku teenijale peamine motiiv teenida suuremat tulu just narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest ehk teenida kriminaaltulu ajal kui tal endal ametlik sissetulek puudus.

18(20)

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-5213, p 19). Keskmine karistusmäär KarS § 184 lg 21 järgi toimepandud kuriteo eest on 13 aastat vangistust, samuti on seadusandja näinud ette ka eluaegse vangistuse. Samas tuleneb kohtupraktikast, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6) ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Maakohus, mõistes T. Koppelile KarS § 184 lg 21 ettenähtud sanktsiooni keskmäärast ja prokuröri poolt taotletud karistusmäärast mõnevõrra rangema karistuse, põhjendas karistusmäära valikut eelkõige süüdistatava süü suurusega, arvestades ka süüdistatava poolt käideldud narkootilise aine ülisuurt kogust. Kohtukolleegium selle põhjendusega nõustub. T. Koppeli poolt toime pandud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegu ei ole tuvastatud asjaoludest tulenevalt väikese raskusastmega, vaid keskmisest suurem. Nii on Riigikohus (nt otsus nr 3-1-1-1015) leidnud, et süü suuruse hindamisel on narkootilise aine kogus keskne tegur. Sedavõrd suures koguses narkootilise aine käitlemisega ohustatakse ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis. Süü suurus, vajadus piirata narkootiliste ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid seetõttu kõrgema kohtu seisukohalt süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras. Käesolevas asjas on kohtulikul uurimisel leidnud kahtlusteta tõendamist, et T. Koppel on käidelnud metamfetamiini kokku enam kui 45,149 kilogrammi ehk koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 625 332 inimesele ja marihuaanat 11,8 kilogrammi ehk koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 15 733 inimesele. Kuigi eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis ja käesolevas asjas on isikute arv, kellele T. Koppeli poolt käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks, erinev, on eelkõige ka käesolevas asjas kohtukolleegiumi arvates just narkootilise aine ülisuur kogus T. Koppeli süü suuruse hindamisel keskseks teguriks. Kuigi süüdistatav tunnistas enda süüd talle esitatud süüdistuses arusaadaval põhjusel osaliselt, eitades samas narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu teenimise eesmärgil, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et puhtsüdamlikust kahetsusest saab rääkida olukorras, kus kohtul on piisavalt teavet kahetsuse siiruse hindamiseks. Et süüdistatav ei ole maakohtu istungil ütlusi andnud, puudus maakohtul ka võimalus hinnata tema kahetsuse sisu ja siirust. Alles kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsus ja enda süü osaline omaksvõtt kinnipidamisel leitud ja äravõetud ainete ulatuses ei ole käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. T. Koppeli süüd suurendavaks asjaoluks on ka suure varalise kasu teenimise piirmäära ületamine 5,6 kordselt, mis näitab tema motiivide ulatust ja keskmisest oluliselt suuremat süüd KarS § 184 lg 21 mõistes. Maakohus leidis õigesti, et T. Koppeli karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Seega ei tuvastanud kohtukolleegium selliseid asjaolusid, mis annaksid alust T. Koppelile KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks kaitsjate soovitud viisil. Nõustuda ei saa kaitsja T. Mällase seisukohaga, et T. Koppelile mõistetud karistus on sisuliselt põhistamata ega vasta asja tehioludele. Maakohus ei ole T. Koppelile karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid otsuses (lk 29-31) jälgitavalt põhjendanud. T. Koppelile KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistus ületab küll sanktsiooni keskmäära, kuid

19(20)

arvestades narkootilise aine koguseid, ei ole kohtupraktika kohaselt olukorras, kus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise tagajärjel on potentsiaalselt ohustatud üle poole miljoni inimese elu ja tervis, liialt karm karistus. Et õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikuid, kes käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid suurtes kogustes, rangelt karistada, puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus T. Koppelile tema teosüü suurusest tulenevalt mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks ka eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel.

/allkirjastatud digitaalselt/

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.