Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 20.06.2022.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (20.06.2022.a).

SÜÜDISTUS

C.W süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.04.2021 kella 22:56 ajal Tallinnas Nõmme tee 50 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,06 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,96 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles isikuks, kes 16.04.2021 juhtis mootorsõidukit joobesiesundis, juhtis korduvalt ja tahtlikult 06.05.2021 kella 19:44 ajal Tallinnas Võidujooksu 7a suunaga Liikuri tn 10 poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega pani C.W toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht C.W , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on C.W karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 16.04.2021−17.04.2021 ja 06.05.2021−08.05.2021.a., s.o 5 päeva. Samuti arvestada KrMS § 202 lg 6 alusel karistuse hulka C.W poolt riigituludesse tasutud 250 eurot, mis on KarS § 68 lg 1 teise lause kohaselt võrdeline 9 päeva eelvangistuspäevaga, seega tuleb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 16 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg-t 1 ja 3, tuleb asendada mõistetud vangistus 346 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb KarS § 69 lg 3 alusel määrata 1 aasta, mille jooksul tuleb C.W allutada käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 nimetatud kontrollnõudeid. Samuti tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada C.W osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta C.W-lt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt C.W-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: määratud kaitsja tasu summas 114 eurot ja sundraha summas 981 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust istungist on ta loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava C.W süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et C.W tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad C.W-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 114 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a 981 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus olev 1 DVD-plaat salvestisega on vaatlusprotokolli lisa ja see tuleb KrMS § 126 lg 3 p-st 1 lähtudes jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126,; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.