1-22-3219
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2022, Tallinn
Kriminaalasja number
1-22-3219 (21231601656)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
E.Z
Kaitsja
Ik: XXX, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2021, vabastatud samal päeval Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus Advokaat Mart Missik
E.Z-i süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses
E.Z süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.08.2021, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta E.Z-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva E.Z-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.Z temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada E.Z-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.06.2022. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta E.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
E.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; s.o kokku menetluskulu 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena 81 euro ja 75 sendi kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „E.Z, 1-22-3219, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.Z-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.Z-i (E.Z) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.08.2021.a kella 04:34 ajal Tallinnas Vase tn 11 maja juures suunaga Tina tn, mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,84 mg/l). Sellise tegevusega rikkus E.Z liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani E.Z toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 24.05.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav E.Z ja tema kaitsja Mart Missik järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /01.08.2021/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 5 kuud 29 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1
ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3ks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud 981 eurot: •
•
süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste ehk ositi tehtavate maksetena. Seega tuleb E.Z ühes kuus tasuda vähemalt 81,75 eurot
Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, kaitsja ja prokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.