Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
6. juuni 2022
Kriminaalasja number
nr 1-22-3552 (22284000141)
Kohtunik
Kadi Aavik
Kohtuistungi sekretär
Kaili Bergmann
Kriminaalasi
Aare Tops süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses, järgides kokkuleppemenetluse sätteid
Prokurör
abiprokurör Maiken Mardim
Süüdistatav
isikukood: 36701276018; elukoht: xxxx xx-xx xxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx Kehtivad kriminaalkaristusi: 2, viimati: Harju Maakohtu 26.06.2019 otsusega mõistetud süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, KrMK § 238 lg 2, § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 7 kuud 27 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 237 tundi, tähtajaga 18 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks
Süüdi tunnistada Aare Tops KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel Aare Topsi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (5.06-6.06.2022) ning lugeda Aare Topsi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. Asendada KarS § 69 lg 1 alusel Aare Topsile mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada Aare Tops üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Aare Tops kohustub käitumiskontrolli ajal täitma alljärgnevaid käitumiskontrolli nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-xx xxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Aare Topsile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Võtta Aare Topsilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Aare Topsilt Eesti Vabariigi tuludesse sundraha 490,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot, so. kokku 555,30 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Aare Topsil õigus tasuda menetluskulud kokku 555,30 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 46,28 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS, EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99922700020291 ja selgitus “Aare Tops, otsus nr 1-22-3552, menetluskulu“). Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Aare Tops toime pannud kuriteona: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 26.06.2019 kohtuotsuse nr 1-19-5258 alusel KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis taas 05.06.2022 kella 11:51 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Loopre külas Põltsamaa-Võhma tee 21. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,85 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Aare Tops kuriteo toimepanemise ajal Eesti Vabariigis kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla
joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.06.2022, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Aare Tops KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal Aare Tops kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on Aare Tops kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 8 kuuks. Süüdistatav Aare Tops nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Nikolai Kõivu kohtueelses menetluses määratud tasu summas 64,80 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada sundraha kohtu poolt poole võrra, s.o 490,50 euroni. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 490,50 eurot ja kaitsjatasu summas 64,80 eurot, so kokku 555,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 555,30 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Aare Tops süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb Aare Topsilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Juhiloa mitteloovutamisel on Transpordiametil õigus määrata sunniraha kuni 640 eurot. Kohus selgitab, et LS § 129 lg 1 kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. Kohus selgitab, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus selgitab üldkasuliku tööga seonduvalt, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Süüdlasele määratud üldkasuliku töö tunnid võib kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasulikule tööle rakendatud süüdlasele laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid (vt KarS § 69).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.