Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

aastas. Isiku õde S.A elab xxxx, suhted on head, kuid suhtleb õega harva. Deniss Veressov on abielus N.V (kannatanu), suhe on kestnud üle 20 aasta, abielus on nad alates 02.08.2013. Isiku sõnul on suhted abikaasaga käesolevalt head. Väidetavalt on abikaasa talle andestanud. Isik toob välja, et selline asi juhtus esimest korda, varem pole ta abikaasa kallal vägivallatsenud. Ta oli purjus ning tal on raske end siis kontrollida. Isik on rahulik, kui pole alkoholi tarvitanud või on seda teinud väga väikeses koguses. Kinnipeetav suhtleb regulaarselt telefoni teel oma abikaasa ja lastega. Isikul on 2 tütart: N.V (sündinud xxxx), kes elab käesolevalt xxxx ja M.V (sündinud xxxx), kes elab hetkel koos emaga. Isiku sõnul armastab ta oma tütreid väga ning igatseb oma perekonda. Isiku sõnul viibis noorem tütar kuriteo ajal samas korteris, laps nuttis. Enda sõnul on ta tütrega toimunust rääkinud, vabandanud ka tütre ees. Isiku perekond käib vanglas kokkusaamistel. Deniss Veressovi sõnul peres ja lähedaste hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Isiku lapsepõlvesõber V. on kriminaalkorras karistatud ja temaga suheldakse telefoni teel tihti, kokku saadakse harva. Sõber V. ei ole mõjutanud Deniss Veressovi käitumist. Isiku sõnul ei kiida sõbrad ega lähedased tema käitumist heaks, kuid on jäänud teda toetama. Tugiisiku kaasamist kinnipeetav ei soovi. Vägivallakuriteod on isik toime pannud üksi, seega ei ole ta olnud negatiivselt mõjutatav teiste isikute poolt. Käesolevalt on Deniss Veressovi karistatud vägivallakuriteo eest. Isik tunnistab, et oli sel hetkel alkoholijoobes. Tarvitasid koos abikaasaga kodus viskit. Kinnipeetav toob välja, et suudab tarvitada alkoholi mõistlikus koguses. Sõpradega koos olles võib juua 1-2 õlut ja kõik on korras. Võib tarvitada ka kanget alkoholi, kuid joob seda siis väiksemas koguses. Enda sõnul tarvitas isik enne vangistust alkoholi 2-3 korda kuus, peamiselt õlut või veini. Isik toob välja, et alkohol on väga palju probleeme talle tekitanud. Kõik vägivallakuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes. Käesolevalt mõistab isik alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Ta on varasemalt püüdnud loobuda alkoholi kuritarvitamisest, kuid on uuesti tarvitama hakanud. Meditsiiniosakonna andmetel esinevad alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvuse tunnused. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanemise korral uuesti ravi saada. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening perioodil 04.07.05.09.2019. Viimati tarvitas isik alkoholi 25.12.2019 (päeval, mil ta vahistati). Kinnipeetav ei tunnista, et alkoholitarbimine on tema jaoks probleem, kuigi vägivallakuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Isik on seadnud eesmärgiks alkoholitarbimist vähendada. Kinnipeetava sõnul proovis ta narkootikume (kanepit) esmakordselt umbes 23-aastaselt, peale seda tarvitas ka amfetamiini, heroiini, samuti opioide (fentanüül). Isik toob välja, et on süstinud amfetamiini. Kõige sagedamini tarvitas enda sõnul, olles Murru Vanglas (umbes 12 aastat tagasi), kus tarvitas igapäevaselt amfetamiini. Isik väidab, et viimane tarvitamine oligi Murru Vanglas. Samas 02.02.2022 vestluses tõi isik välja, et peale vanglast vabanemist tarvitas veel vabaduses mõned korrad ning siis otsustas loobuda tarvitamisest, kuna talle see ei sobinud. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul anamneesis sõltuvusdiagnoos (narko). Käesolevalt toob meditsiiniosakond välja, et narkosõltuvus on määratud 2009. aastal, praegusel ajal on sõltuvus alkoholist. Enda sõnul ei soovi isik samale rajale enam tagasi minna. Narkootikumide tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel seost ei nähtu. Isiku sõnul ei muutunud ta narkootikume tarvitades vägivaldseks. Isiku igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. Kinnipeetaval on anamneesis krooniline haigus, ta vajab jälgimist ja ravi. Vangla meditsiiniosakonna poolt on kinnipeetav hinnatud täielikult töövõimeliseks. Kaks vägivallakuritegu (3 episoodi) on kinnipeetav sooritanud külmrelva (nuga) kasutades, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Käesolevalt on isik toime pannud kehalise väärkohtlemise oma abikaasa suhtes. Korduv vägivalla kasutamine näitab isiku impulsiivsust, mida käivitab eriti alkoholi tarvitamine. Isik toob välja, et tema peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Väidab, et on olnud ka pikemalt alkoholita, kuid on "tagasi langenud".

Enda sõnul plaanib isik alkoholist eemale hoida, vangistuses töötada, säilitada peresuhteid. Vabanemisel on Deniss Veressovi jaoks oluline kohe töökoht leida ning olla võimalikult palju perega koos. Kinnipeetav teadvustab kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid, on sõnades valmis muutuma, kuid muutuse saavutamine ei ole nii lihtne. Ametiisikutega suhtlemisel on ta viisakas. Deniss Veressov on olnud 2 korral kriminaalhooldusel. Ühel korral kulges katseaeg rahuldavalt. Teisel korral rikkus Deniss Veressov kohtu poolt määratud kohustust "mitte tarvitada alkoholi" vähem kui kahe kuu möödumisel peale šokivangistuse ärakandmist ning sooritas katseajal uue vägivaldse kuriteo. Kinnipeetav kavatseb ennast uuesti kodeerida ja hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna alkoholi tarvitamise tõttu on pannud toime vägivallakuritegusid. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on suur. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Deniss Veressovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Deniss Veressovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.05.2023. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,5 sätestatud kohustusi. Deniss Veressov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab naasta oma laste ja naise juurde. Ta on otsustanud, et läheb alkoholivastasele ravile ehk kodeerimisele isegi siis, kui teda ei lasta ennetähtaegselt vabaks. Ta on nõus alluma ettenähtud ravile, kui kohus nii peaks otsustama. Ta on varasemalt 2 korda käinud kodeerimisel, viimati aastal 2017 või 2018. Kui ta kinni peeti, siis oli ta alkoholi tarvitanud. Ta ei ütleks, et tal on niivõrd suur probleem alkoholiga, lihtsalt joobeseisundis on teda väga kerge endast välja viia. Ta otsustas uuesti minna kodeerimisele peale ennetähtaegset vabanemist, et enam mitte vanglasse naasta. Talle garanteeritakse töökoht ja ta asuks tööle lihttöölisena. Ta on varem seal töötanud. Enne vangistust ta ei töötanud, oli töötukassas arvel. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Veressovi tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Deniss Veressovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Veressov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Deniss Veressov kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri

andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Mõlemad toimepandud kuriteod on vägivaldsed, mis näitab, et isik kasutab esilekerkivate probleemide lahendamiseks füüsilist vägivalda. Kuritegude toimepanemise peamisteks põhjusteks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohus möönab, et isiku käitumine vangistuses on olnud hea, millele viitab eelkõige kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning see, et alates 05.01.2022 kannab isik karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning alates 01.03.2022 töötab ta väljaspool vanglas xxxx OÜ-s. Ta on õppinud riigikeelt A2 tasemel ning läbinud sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine, mille kokkuvõttest nähtub, et ta on valmis tegema tööd iseendaga ja omab motivatsiooni muuta oma elustiili. Lisaks on isik läbinud Eluviisitreeningu jätkutegevuse ning käinud ühel korral lühiajalisel väljasõidul abikaasa ja laste juures. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on sel korral vangistuses viibides asunud oma ellu muutusi sisse viima ning näidanud üles motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et eelnevalt on Deniss Veressovi karistatud Tartu Maakohtu 21.03.2019 otsusega KarS § 118 lg 1 järgi ning kohaldades KrMS § 238 lg 2, § 74 lg 1,2,3; § 75 lg 1, lg 2 p 2 ja 8 sätteid mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ära kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga. Nimetatud kohtuotsus jõustus 29.03.2019. Deniss Veressov asus 6 kuu pikkust šokivangistust kandma 29.04.2019 ning vabanes seega 29.10.2019. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtub, et uue kuriteo pani Deniss Veressov toime juba 25.12.2019, s.o veidi vähem kui 2 kuud peale vangistusest vabanemist, olles katseajal ning allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Lisaks oli isikule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid viimasest kohtuotsusest nähtub, et kuriteo pani ta toime oma abikaasa suhtes ühise alkoholi tarvitamise käigus. Seega, arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku, puudub kohtul kindlus, et sel korral vangistuses viibitud aeg on olnud piisav selleks, et kinnistada õiguskuulekaid käitumisviise ning maandada uue kuriteo toimepanemise riske, eriti riski, mis kaasneb alkoholi tarvitamisega. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 04.07.-05.09.2019, s.o eelmise vangistuse kandmise ajal, kuid ometi jätkas ta vangistusest vabanedes alkoholi tarvitamist. Käesoleva vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevuse, kuid selle kokkuvõttest nähtub, et isiku motivatsioon ja eneseusk on madal, seetõttu säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist. Riski suurendab ka see, et isik ei tunnista, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem, kuigi vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla meditsiiniosakonna andmetel esinevad isikul alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvuse tunnused. Kohtuistungil on kinnipeetav avaldanud, et on nõus alluma ettenähtud ravile, kui kohus nii peaks otsustama ning on valmis laskma ennast alkoholi vastu kodeerida. Samas on ta aga tunnistanud, et on varasemalt juba 2 korda käinud kodeerimisel, viimati aastal 2017 või 2018, kuid siiski jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud alkoholijoobes toime vägivallakuritegusid. Alkoholi tarbimisest hoidumist võib raskendada ka see, kui isiku abikaasa samuti alkoholi tarbib, sest kohtuotsusest nähtuvalt pani isik kuriteo toime abikaasaga ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konflikti tõttu.

Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada vabastamist toetavateks – tal on olemas elukoht ning töökoht OÜ-s xxxx, märgib kohus, et elukoht oli isikul olemas ka enne vangistust ning seal pani ta toime kuriteo oma abikaasa suhtes. Töökoha olemasolu vabanemisel on positiivne, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et iseloomustusest nähtuvalt on isiku varasemad töötamised olnud lühiajalised, pikim neist vaid 2 aastat. Enne vangistust oli isik arvel töötukassas. Kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates, ei kaalu kohtu arvates kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Kohtul puudub kindlus, et kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes on suuteline korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist Deniss Veressovi poolt. Ka Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 31. mai 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 31.05.2022 kohtumäärus 1-20-687 jõustus 16.07.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.