Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
24. mai 2022. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-22-3125 (22278000590)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
Kristjan Pülse süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Laura Jõgisoo
Süüdistatav
Kristjan Pülse, isikukood: 39312223518, XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; haridus XXX, töökoht: XXX, XXX, kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 10.06.2021. a otsusega nr 1-213770 KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend – vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 29.04.2022.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Tõkend – vahistamine – Kristjan Pülse suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Kristjan Pülselt menetluskuluna riigituludesse:
kaitsjatasu 52,80 eurot; sundraha 981 eurot.
KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Kristjan Pülsel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1033,80 (üks tuhat kolmkümmend kolm eurot kaheksakümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700018410 ning selgituse “Kristjan Pülse, otsus nr 1-22-3125, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus Kristjan Pülset süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, olles karistatud Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.06.2021 otsusega nr 1-21-3770 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti XXX kella 03:50 paiku XXX, XXX linnas, XXX X juures mootorsõidukit BMW 530D, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta. Kristjan Pülse rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.
Lisaks puudub Kristjan Pülsel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus Kristjan Pülse liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kristjan Pülse toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendada Kristjan Pülsele mõistetud karistust 10.06.2021 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-3770 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o tegemata 513 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö ühele tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 1 aasta, 5 kuu ja 3 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 8 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 29.04.2022. Kristjan Pülsele kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kristjan Pülse aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristjan Pülse süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kristjan Pülse menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 52,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo
toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1033,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kristjan Pülse taotleb väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Kristjan Pülsele, arvestades asjaolu, et temal hetkel puudub sissetulek, ta viibib vahi all ning karistuseks on reaalne vangistus, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Kristjan Pülse varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Kristjan Pülselt kaitsjatasu 52,80 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1033,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.