Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Erik Rästast süüdistatakse KarS § 345 lg 1 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 4231 järgi süüdistatakse E. Rästast selles, et tema isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kes on kahel korral 09.03.2021 ja 29.10.2021 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja kelle on politsei kõrvaldanud sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu, juhtis: – 06.03.2022 kella 10:55 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõiguseta; – 23.03.2022 kella 11:00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõiguseta. E. Rästas on juhtimisõiguseta isikuna lühikese ajaperioodi kestel (1 aasta jooksul) pidevalt (s.o 4 korda) rikkunud liiklusseadust – süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit. E. Rästas rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel pole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani E. Rästas toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. KarS § 345 lg 1 järgi süüdistatakse E. Rästast selles, et tema, juhtides 23.03.2022 kella 11:01 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esitas kontrollimiseks sõiduki peatanud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnikule võltsitud rahvusvahelist juhtimisõigust tõendava dokumendi, et vabaneda vastutusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kirje järgi kehtis dokument koos Eesti Vabariigi juhiloaga nr D3100903, kuid Eesti Vabariigis pole sellist juhiluba väljastatud. Seega pani E. Rästas toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Erik Rästas ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E. Rästas tuleb süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega. E. Rästas tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja teda tuleb karistada 7-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista E. Rästa liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata E. Rästa eelvangistuses viibitud aeg 06. – 07.03.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Rästas ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista E. Rästalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 220,80 eurot ja sundraha 490,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 711,30 eurot. Sundraha 490,50 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada E. Rästal tasuda menetluskulud summas 711,30 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.