Kriminaalasi nr 1-21-1327
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2022, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 28.04.2022)
Kriminaalasja number
1-21-1327
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Rene Voitki kohta
Süüdimõistetu
isikukood: 38711202741, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Rene Voitkile Tartu Maakohtu 15.03.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1327 mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Rene Voitk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.03.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1327 KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Rene Voitki kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2 päeva vangistust karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa on 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata Rene Voitkile mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt kuulus täitmisele 2 kuud vangistust. Vangistuse ülejäänud osa 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele ei pöörata, kui Rene Voitk 2 aasta 3 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Rene Voitki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Rene Voitki kriminaalhooldus algas 31.03.2021 ja lõpeb 15.06.2023.
1 (3)
Kriminaalhooldusametnik esitas 16.12.2021 kohtule erakorralise ettekande Rene Voitki kohta alkoholi tarvitamise keelu korduva rikkumise tõttu. Tartu Maakohtu 27.12.2021 määrusega määrati Rene Voitkile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus alluda alkoholisõltuvusravile. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.04.2022 kohtule teise erakorralise ettekande Rene Voitki kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse ja kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Hooldusalune ei ilmunud 28.03.2022 registreerimisele, sest oli sisse maganud. Registreerimisel 29.03.2022 tuvastati tal alkoholijoove 0,900 mg/l, mida ta põhjendas alkoholi tarvitamisega lapse sünnipäeval paar päeva varem. Sellele lisaks ei ole Rene Voitk esitanud kriminaalhooldusametnikule dokumente talle määratud ravikohustuse täitmise kohta. Hooldusalusega on räägitud liiklusohutuse alase programmi läbimisest KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse täitmiseks, kuid Rene Voitk ennast programmi registreerinud ei ole. Eeltoodu tõttu peab kriminaalhooldusametnik Rene Voitki suhtumist kriminaalhooldusesse ükskõikseks ja hoolimatuks ning taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil 28.04.2022 palus Rene Voitk, et karistust täitmisele ei pöörataks. Ta käib ametlikult tööl ja tegeleb nüüd ka raviga. Väidetavalt kaotaks süüdimõistetu pere oma kodu, kui ta peaks vangistusse minema. Rene Voitk selgitas ka seda, kuidas ta on varasemalt alkoholiraviga tegelenud ja milline on tema üldine tervislik seisund. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Mariina Boiko, kes esitas kohtule täiendavad tõendid selle kohta, et Rene Voitk on pöördunud alkoholitarvitamise häirete raviks Viljandi haiglasse ning on leidnud liiklusalase koolituse, mida läbida. Samas tõi ametnik välja, et kuni märtsi lõpuni ei võtnud Rene Voitk mitte midagi ette, et pöörduda sõltuvusravile või läbida liiklusprogramm. Hooldusalune hakkas neid kohustusi täitma alles pärast erakorralise ettekande esitamist. Sellegipoolest võiks kriminaalhooldusametniku hinnangul anda Rene Voitkile veel ühe võimaluse. Juhul, kui esineb kasvõi üks rikkumine, isik enam võimalust kriminaalhooldusega jätkamiseks ei saa.
KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Rene Voitkil raskusi alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse täitmisega. Samuti ei pöördunud ta alkoholisõltuvusravile, milline kohustus talle Tartu Maakohtu 27.12.2021 määrusega määrati, ega ka kriminaalhooldusametniku soovitatud liiklusohutusprogrammi. Kuigi hooldusaluse rikkumised on taunimisväärsed ja viitavad kohusetundetule suhtumisele, tuleb silmas pidada, et alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumine oli sisuliselt ühekordne episood. Rene Voitk ei tulnud kokkulepitud ajal registreerimisele ning uuel registreerimisel järgmisel päeval tuvastati tal alkoholijoove. Rohkem probleeme registreerimiskohustuse täitmise või alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega ei ole tuvastatud. Hinnates Rene Voitki suhtumist lisakohustuste täitmisesse, tuleb nõustuda kriminaalhooldusametnikuga, et süüdimõistetu hakkas kohustuste täitmisega tegelema alles
2 (3)
pärast kohtule erakorralise ettekande esitamist. Eeltoodu tõttu ei saa hooldusaluse pingutusi lisakohustuste täitmiseks siiski tähelepanuta jätta. Rene Voitk on praeguseks pöördunud Viljandi haiglasse alkoholisõltuvusravile ning on astunud ka esimesed sammud liiklusalase programmi läbimiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab Rene Voitk väga hästi, millised tagajärjed kaasneksid vangistusse asumisega, sh tema perele, ning on motiveeritud oma käitumist parandama. Seega on alust arvata, et tema käitumine ja suhtumine võiks edaspidi positiivses suunas muutuda. Ka kriminaalhooldusametnik asus seisukohale, et Rene Voitkile võiks veel ühe võimaluse anda. Karistuse täitmisele pööramine kui raskeim KarS § 74 lg 4 sätestatud tagajärg hooldusaluse rikkumistele on kohtu hinnangul põhjendatud vaid juhul, kui karistuse eesmärkide saavutamine ei oleks tõenäoliselt võimalik muul moel ja seega ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Praegusel juhul, arvestades Rene Voitki suhtumist ja hiljutisi pingutusi ning kriminaalhooldusametniku seisukohta, on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kriminaalhoolduse jätkamisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rene Voitkile mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi, samuti seda, et uute rikkumiste esinemisel on kriminaalhoolduse jätkumine äärmiselt vähetõenäoline. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.