Kriminaalasi nr 1-22-2450
tuvastas T.Z süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on korduvalt pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid (s.o kehalisi väärkohtlemisi, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) ning keda on nimetatud kuritegude toimepanemise eest süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.02.2022 kohtuotsusega nr 1-22-509, pani korduvalt toime kehalise väärkohtlemise. Nimelt tema, T.Z, viibides 26.12.2021 õhtul Tallinnas, aadressil xxx asuvas xxx alal, ründas F AS turvatöötajat S S, lüües kannatanut rusikaga peapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega pani T.Z toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J uhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Arno Tuisk, süüdistatav T.Z ja tema kaitsja Ilja Sipari käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest T.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades Harju Maakohtu 17.02.2022 kohtuotsusega nr 1-22-509 mõistetud karistust 1 aasta ja 6 kuud vangistust käesolevas kriminaalasjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistusega (s.o 6 kuud vangistust) ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 17.02.2022 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 1 päev ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.Z ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda käesolevas kriminaalasjas kohtulahendi kuulutamise päeva. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et
menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.Z temale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Käesolevas kriminaalasjas sundraha 981 eurot välja mõistmisele ei kuulu, kuivõrd süüdistatavalt on varasema 17.02.2022.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-509 välja mõistetud sundraha, mistõttu ei saa T.Z-ilt sundraha välja mõista, kuna süüdistuses nimetatud kuriteo episood on toime pandud pärast viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegu, kuid enne viimast kohtuotsust, mistõttu kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb T.Z-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 146,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu summas 146,40 eurot tuleb T.Z tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 12,20 eurot. Asitõendid • DVD plaat 26.12.2021 Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega ja DVD plaat xxx turvakaamera salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4; § 180; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1, 73 lg 1,3; § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.Z KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o. 6 kuud vangistust Harju Maakohtu 17.02.2022 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o. 1 aasta ja 6 kuud vangistusega ning liitkaristuseks T.Z-ile mõista 2 aastat vangistust, liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 17.02.2022.a otsuse järgi osaliselt kantud karistus s.o 1 päev vangistust, kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust (1 aasta 11 kuud 29 päeva) ei pöörata täitmisele, kui T.Z ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.Z-ile määratud 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.2022.a. Menetluskulud Välja mõista T.Z-ilt kaitsjatasu 146,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu 146,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 12,20 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • DVD plaat 26.12.2021 Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega ja DVD plaat xxx turvakaamera salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.