Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Mart Haavistut süüdistatakse selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikus 21.03.2026 kella 20.00st kuni 22.03.2026 kella 00.08ni, aadressil XXX kasutas füüsilist vägivalda G.C suhtes, mis seisnes selles, et tekkinud konflikti käigus lõi Mart Haavistu ühel korral parema käe rusikaga kannatanu G.C-le vasakule poole oimu piirkonda. Tugevast löögist kukkus kannatanu ka põrandale pikali maha ja oli hetke teadvuseta. Sellise tegevusega tekitas Mart Haavistu kannatanu G.C-le füüsilist valu, kinnise ülalõuamurru (vasak) ja vasakule õlale hematoomi. Seega pani Mart Haavistu toime KarS § 121 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun süüdistatav Mart Haavistu ja tema kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Haavistu tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1, 2 järgi ning teda tuleb karistada 2 aastadse vangistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Haavistu 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on M. Haavistu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS 75 lg 4 alusel võtab M. Haavistu endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Tõendi vastuvõtu läbimise kohta esitab M. Haavistu kriminaalhooldajale. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on M. Haavistu kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase hindamise käigus vaimse tervise õde. Omaalgatuslik ravi lõpetamine ei ole lubatud. M. Haavistu on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Mõista M. Haavistult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,04 eurot ja sundraha 1419 eurot, s.o menetluskulud kokku 1600,04 eurot. Võimaldada M. Haavistul tasuda menetluskulud summas 1600,04 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kuus on M. Haavistu sissetulek umbes XXX eurot. Igakuiselt peab ta maksma korteri üüri ja kommunaalne, mis on kokku umbes 350 eurot ning igakuiselt peab tasuma ka telefoni ja interneti kulusid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Haavistu tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1, 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus M. Haavistult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,04 eurot ja sundraha 1419 eurot, s.o menetluskulud kokku 1600,04 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Haavistul tasuda menetluskulud kogusummas 1600,04 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.