Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-7136

1-26-7136

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Konstantin Aralovit (Aralov) süüdistatakse selles, et tema 20.08.2026 kella 01.40 paiku, viibides kodus aadressil XXX, ähvardas noaga oma XXX A. A.. Nimelt võttis ta öökapist noa ja karjus kannatanule, et „kui teda rahule ei jäeta, siis hakkab ta neid lõikama“ ning seejärel hakkas ta liikuma A. A.i poole hoides käes nuga. Enekaitseks pritsis A. A. oma Konstantin Aralovile pipragaasi näkku. Kannatanu A. A. tundis reaalset ohtu oma tervisele ja elule, kuna Konstantin Aralov oli ka varasemalt tema suhtes kasutanud vägivalda. Samuti süüdistatakse Konstantin Aralovit selles, et tema 23.08.2026 kella 02.40 paiku, viibides kodus aadressil XXX, ähvardas noaga oma XXX O. A. ja XXX A. A.. Nimelt alkoholijoobes Konstantin Aralov muutus agressiivseks, loopis korteris asju laiali, karjus ja seejärel võttis noa ning hoides seda käes karjus korteris viibinud XXX O. A. ja XXX A. A.ile, et „hakkab neid noaga lõikama“. Kannatanud tundsid reaalset ohtu oma tervisele ja elule, kuna Konstantin Aralov on ka varasemalt kasutanud kannatanute suhtes füüsilist vägivalda. Sellega pani Konstantin Aralov toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Konstantin Aralovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Konstantin Aralovile mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 20.06.2026 otsusega nr 1-26-3556 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg alates 23.08.2026 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni (kaasa arvatud), mõistes karistuseks vangistuse, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 06.10.2026 on ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 alusel ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks üldkasuliku töö tundide arv, mis vastab kohtuotsuse kuulutamise päeval mõistetavale

1-26-7136 vangistuse päevade arvule. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 06.10.2026 on mõistetavaks karistuseks 526 tundi üldkasulikku tööd. Vastav ümberarvestus karistuse mõistmiseks tehakse tegeliku eelvangistuses viibitud aja maha arvutamise teel kohtuotsuse kuulutamise päeval. KarS § 69 lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb Konstantin Aralovil üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Konstantin Aralov ei tohi tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et Konstantin Aralov peab osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Karine Nersesjan tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 554,28 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1973,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Sõidukulud summas 7,44 eurot jätta riigi kanda

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Konstantin Aralov KarS § 120 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.