Liiklussüüteod

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi;

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud M. M.it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.09.2021.a kella 06.55 ajal Tallinnas, Smuuli teel ja Koorti 2 maja juures suunaga Punase tn poole mootorsõidukit Toyota Corolla reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,45 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,31 mg/l)), ning juhtis uuesti tahtlikult, s.o korduvalt, 12.12.2021a kella 16:20 ajal Harjumaal, Tallinnas, K.Kärberi tn x maja juures (K.Kärberi tn ja Ussimäe tee ristmik), suunaga Kivila tn poole mootorsõidukit Toyota Yaris reg/nr xxx, olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,21 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,09 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani M. M. toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud koduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava M. M.i, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.04.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. M.i süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Juhindudes KarS § 68 lg 1 arvestada M. M.i karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.21.a kell 06.58 kuni 13.09.2021.a kell 14.40 s.o 2 (kaks) päeva vangistust ja 12.12.2021.a kell 16.35 kuni 13.12.2021.a kell 15.55 s.o 2 (kaks) päeva vangistust s.t kokku 4 (neli) päeva vangistust ning M. M.ile mõista lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1, 3, 4 asendada M. M.ile karistuseks mõistetud 11 (üheteist) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse jõustumisest 18 (kaheksateist) kuud. Juhindudes KarS § 69 lg 4 lugeda M. M.ile määratud üldkasulikust tööst 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi kantuks tema poolt 16.11.2021.a kuni 07.12.2021.a (t.l.39,102) läbitud sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ kulunud aeg 12 (kaksteist) tundi ja määrata, et M. M.i poolt ära tegemata üldkasuliku töö tundideks on 344 (kolmsada nelikümmend neli) tundi. Määrata M. M.i üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on M. M. kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M. M.it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada M. M.it käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi vastasele ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M. M.it käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8ks kuuks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 146,40 eurot riigituludesse. Kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.