Liiklussüüteod

1-21-1006

1-21-1006

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Arnold Sven Kalle Kudrjavtsevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 18.10.2018 karistatud kiirmenetluse otsusega mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, XXX kella 04:40 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. XXX kella 00:20 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. XXX kella 04:15 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev toime KarS 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1-21-1006 XXX kella 04:40 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli metaboliidi, amfetamiini, metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. XXX kella 04:15 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli metaboliidi, karboksütetrahüdrokannabinooli, metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi (18.10.2018 kell 04:40 ja 20.10.2018 kell 04:15 episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 63 lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2018, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 11 kuu 29 päeva vangistusest peab Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev ära kandma 15 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 11 kuud ja 14 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab

1-21-1006 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1800 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtus. Õigusabi tasu kaitsjale on 114 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuringu tasud vastavalt summades 110 eurot + 52 eurot ja 141 eurot + 52 eurot, arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis 95 eurot, ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis 255 eurot ja sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1⁄2 sundrahast s.o 490,50 eurot riigi kanda, kuna Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev XXX. Seega kuuluvad tasumisele menetluskulud kokku 1309,50 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtus. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Arnold Sven Kalle Kudrjavtsevil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arnold Sven Kalle Kudrjavtsev kuulub KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1493,10 eurot, millest 705 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, 114 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ning 183,60 on tasu kohtumenetluses osalemise eest ning 490,50 eurot on pool KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sätestatud sundrahast. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 490,50 eurot riigi kanda ning määrata menetluskulud summas 1493,10 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.