Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sven Küttimit järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru vangala kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Sven Küttimit katseajal mitte tarvitama ega omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sven Küttimi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4 DVD plaati videosalvestistega ja 1 CD plaat kõne salvestisega, mis asuvad kriminaaltoimikus (tl 12, 27, 30), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Sven Küttimilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 981 eurost osa, s.o 490 (nelisada üheksakümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sven Küttim, 1-222269, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sven Küttimi poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Karine Nersesjan makstud tasu summas 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 612 (kuussada kaksteist) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot osa, s.o 490 (nelisada üheksakümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu

Sven Küttimit süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega karistatud KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 06.10.2021 kella 17:35 ajal Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 4 juures mootorsõidukit Škoda Kamiq registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr 1504T ja selle lisade kohaselt esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest lidokaiin, GHB >1000 μg/ml), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega pani Sven Küttim toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 07.04.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Sven Küttim ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel taotleb prokurör vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd. Seega süüdistatavale mõistetav karistus moodustab 180 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel prokurör taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Vastavalt KarS § 69 lg 4 järgi kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 ettenähtud kontrollnõudeid ning täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ́ alusel määrata lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 50 lg 2 alusel ei võtta Sven Küttimilt ära mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna ta kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kriminaalmenetluse kulud:

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: Joobeseisundi tuvastamise kulu 336 eurot (tl 15-16). Sven Küttimile riigi poolt määratud kaitsja kaitsjatasu 60 eurot+216eurot, kokku 276 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1593 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud 490,50 (pool sundrahast) tuleb Sven Küttimil tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Arvestatud, et S. Küttim ́l on tuvastatud raske puue kriminaalmenetluse kulud summas 1102,50 jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.