Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. P. Bastrygin kannab vangistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. P. Bastryginit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta esimest reaalset vangistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kõikide kuritegude toimepanemise ühisosaks on olnud alkoholi tarvitamine ja impulsiivsus, mida soodustavad grupi mõju ning puudulikud probleemide lahendamise oskused koos kuritegelike hoiakutega. P. Bastrygini puhul on positiivne eesti keele õpingutel osalemine: ta on omandanud 2021. a X taseme ja hetkel õpib X tasemel. Lisaks on ta osalenud vangla majandustöödel, pidanud vangistuses reeglitest kinni ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Igati positiivne on ka erinevates sotsiaalprogrammides osalemine, so „Eluviisitreening“, „Kainem ja tervem Eesti“ ja liiklusohutusprogramm. P. Bastrygin avaldanud valmisolekut minna pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Samuti on tal tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle ettevõttesse V.E. OÜ. P. Bastryginil on vabanemisel olemas ka elukoht oma vanemate juures XXXXXX, kus ta elas koos vanematega ka varasemalt. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks ja vanemad on selleks nõusoleku andnud. Samas tuleb siinkohal märkida, et Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022. a otsusega P. Bastrygini tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks ja tehti ettekirjutus tema Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega XXXXX ning P. Bastrygini suhtes kohaldati sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse jõustumise kohta kohtul andmed puuduvad. Jättes viimati märgitu seoses P. Bastrygini elamisloa ja väljasaatmisega kõrvale, esineb kohtu hinnangul mitmeid negatiivseid asjaolusid, milliste tõttu ei ole võimalik P. Bastryginit tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistuse kandmiselt vabastada. 3 (5)

P. Bastryginil on esinenud pikema ajaperioodi vältel probleeme alkoholi liigtarbimisega ja tema ümber on koondunud inimesed, kes ei toeta tema asumist õiguskuulekale teele. P. Bastrygin oli ka vägivallakuritegude toimepanemise ajal sellises joobes, et tagantjärgi juhtunut meenutada ei suutnud. Toimikus olevate andmete kohaselt P. Bastrygin ise oma alkoholi tarvitamises probleeme ei näe, olenemata sellest, et temale on omaseks saanud järjepidev ühiskonnaohtlike ja isikuvastaste kuritegude toimepanemine, mille üheks vallandajaks on alkoholi tarvitamine. Tõsi, istungil ta küll avaldas, et tal on viimasel ajal olnud alkoholi tarvitamisega probleeme, avaldades ka valmisolekut vabaduses probleemiga tegelemiseks, kuid kohtule tundub pigem, et P. Bastrygin üritab probleemi pisendada ja tema varasem tegevusetus või vähene probleemiga tegelemine annab pigem alust arvamuseks, et ta ei tegeleks alkoholiprobleemiga ka käesolevalt vabanedes. Seda enam, et ta jätkas varem ka kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamisega, kuigi tal oli tarvitamise keeld, ja ka pärast vangistuses läbitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ei näinud läbiviija P. Bastryginil motivatsiooni enda elu muutmiseks. See omakorda näitab, et ka käesolevalt ei ole maandatud riskid seoses P. Bastrygini alkoholi tarvitamisega. Varasematest süüdimõistmistest nähtub, et P. Bastryginile on omane vägivaldne käitumine, mis on aja edenedes üksnes eskaleerunud. Varasemalt on tema vägivaldne käitumine olnud peamiselt suunatud tema lähedaste, so lisaks elukaaslasega ka ema ja isa vastu, kellest viimaste juurde ta ka käesolevalt vabanedes elama soovib minna ning kes on ka valmis talle elukohta pakkuma. Kuivõrd vägivaldset käitumist põhjustab alkoholi tarvitamine, millega seotud riskid pole maandatud, ei ole aga seega välistatud, et ema-isa juurde elama asudes paneks ta toime uued kuriteod. Seda enam, et tal ei ole probleemide lahendamise oskust - ta ei suuda taganeda konfliktiolukorrast, teeb samu vigu korduvalt ja ei hinda adekvaatselt enda sotsiaalset olukorda, sõltuvusprobleemi. Sarnaselt „Eluviisitreeningu“ läbimisega, leidis P. Bastrygin ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ järel, et tema käitumisel ei ole midagi viga. Seoses positiivse asjaoluga – vabanedes töökoha olemasolu – tuleb märkida, et P. Bastryginil ei ole kohtu hinnangul kujunenud välja tööharjumust. Vaadates P. Bastrygini töötamise andmeid, nähtub, et enda sõnul on ta 2014. aastal töötanud AS-is T.B., mille järel tegi mitme aasta vältel juhutöid, olles vahepeal mitmeid kuid ilma tööta. Ka enne vangistust ei olnud ta pikema perioodi vältel ametlikult tööga hõivatud. Kuigi läbi kumab asjaolu, et töökoha hoidmise suutmatus on seotud alkoholi tarvitamisega, ei ole P. Bastrygin ise osanud töösuhete lühiajalisuse põhjuseid välja tuua ja on pigem otsinud vabandusi (arusaamatutel põhjustel vallandamine, mingil põhjusel lepingu pikendamata jätmine). Oma põhilise ülalpidamise on ta saanud aastate vältel oma vanematelt, elades nende kulul (vanemate elukohas, vanemad ostavad toitu), mitte töötasust ja ise ta selles probleemi ei näe. Neil asjaoludel puudub kohtul veendumus, et ka käesoleval vabanedes, oma alkoholiprobleemi kallal süvitsi töötamata, suudaks P. Bastrygin töökohta hoida, mis kindlustaks ühe asjaoluna tema seaduskuulekal teel püsimise. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuivõrd P. Bastrygin ei ole vangistuse kandmise ajal tegelenud piisaval määral oma riskitegurite maandamisega, ei ole võimalik kindlalt väita, et varasemalt just alkoholi tarvitanuna agressiivselt käitunud P. Bastrygin oleks suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral alkoholi tarvitamisest, mis põhjustab tal agressiivset käitumist, hoiduma. See omakorda ei anna alust tõsikindlaks järelduseks et ta suudaks vabanedes asuda seaduskuulekale teele ega paneks uusi kuritegusid toime. Lisaks puudub kohtul kõige eelneva pinnalt kokkuvõtvalt veendumus, et P. Bastrygin on suuteline täitma 4 (5)

tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule P. Bastryginile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Marko Paabumets esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 114 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult P. Bastryginilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 114 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.