Liiklussüüteod

sundraha 981 eurot; määratud kaitsjatasu 176,40 eurot; joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Mihkel Targal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1280,40 eurot (tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja nelikümmend senti) ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700014090 ning selgituse “Mihkel Tark, otsus nr 1-22-2080, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Mihkel Tarka süüdistatakse selles, et tema XXX kella 21.08 paiku XXX linnas XXX tänaval juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini, kokaiini metaboliidid ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Lisaks oli Mihkel Tark tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,37 mg/l kohta tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,42 mg/l kohta laiendmääramatusega 0,05 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Mihkel Tark kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Mihkel Tark toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihkel Tark 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Lisakohustusteks määrata Mihkel Targale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Prokurör taotles ka lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel – võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 176,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud 123 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Mihkel Targalt välja menetluskulu summas 1280,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ajatada menetluskulu tasumine 10 kuuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Evelin Merilaine tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning Mihkel Targa süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav Mihkel Tark kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja Anu Vilt ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav Mihkel Tark nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör Evelin Merilaine ja süüdistatav Mihkel Tark jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava Mihkel Targa poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mihkel Targa süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Mihkel Targa kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 176,40 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 123 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Mihkel Tark on avaldanud, et tal puuduvad säästud, igakuiseks netosissetulekuks on XXX eurot, millest tuleb tasuda XXX igakuiselt XXX eurot, on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Sellest tulenevalt on Mihkel Tark taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 10 kuu jooksul. Võttes arvesse Mihkel Targa varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Mihkel Targalt sundraha 981 eurot ja määratud kaitsjatasu 176,40 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 123 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1280,40 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.