Liiklussüüteod

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel N.N-ilt riigi tuludesse sundraha 981 eurot, riigi õigusabi tasu 75,70 eurot ja ekspertiisitasu 144 eurot, s.o kokku 1200,70 eurot, mis tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 100,06 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99922700014061 ja selgitus “N.N , otsus nr 1-22-1138, menetluskulu“). Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on N.N toime pannud kuriteona KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema juhtis 21.05.2021 kella 07:44 paiku Viljandi linnas Tallinna tn 43 juures mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX XXX olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis (ekspertiisiakt nr 21E-LÕX0121) ning põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus N.N kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et N.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 21 on N.N kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav N.N nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Heiki Kuninga kohtueelses menetluses määratud tasu summas 75,70 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu 95 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 981 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot, ekspertiisitasu 95 eurot ja kaitsjatasu summas 75,70 eurot, s.o kokku 1200,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista N.N süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb N.N-ilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud ja kokkuleppele. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.