Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod alaealise vastu

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(21)

koosseis, s.o inimkaubanduse alaealise suhtes, s.o KarS § 175 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Samuti süüdistatakse Vladislav Kudrjašovi selles, et ta 2019. aasta juuni alguses, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel XXX asuvates garaažides teadvalt ahvatles seksuaalselt 13-aastast C (sünd XX.XX.XXXX), rääkides temaga seksuaalsetel teemadel, täpsemalt oma anaalseksikogemusest. Seega pani Vladislav Kudrjašov toime noorema kui 14-aastase isiku korduva seksuaalse ahvatlemise, s.o KarS § 179 lg 11 kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti süüdistatakse Vladislav Kudrjašovi selles, et ta ajavahemikul 18.07.2020 kuni 13.01.2021, korduvalt omandas ja hoidis kuni 13.01.2021 toimunud läbiotsimiseni oma elukohas Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris erinevatel andmekandjatel kokku 24 pildija 5 videofaili, milledel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilistes ja/või erootilistes situatsioonides ning nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilistes situatsioonides, sh: -omandas ajavahemikul 18.07.2020 kuni 13.10.2020 ning hoidis kuni 12.01.2021 mobiiltelefonis Xiaomi Redmi Note 8T imeikoodidega XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX 3 pildi- ja 5 videofaili; -omandas 31.07.2020 ning hoidis 20 kuni 13.01.2021 lauaarvuti Must 230V sees asuval kõvakettal Samsung s/n S20BJ90Z112420 20 pildifaili; -omandas 09.10.2020 ning hoidis täpselt tuvastamata ajani sülearvuti Samsung NP-R510H sees asuval kõvakettal Hitachi Z5K320-320 s/n 1K09N4NJ 1 pildifaili. Seega pani Vladislav Kudrjašov korduvalt toime nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi ja video omandamise ning hoidmise, s.o KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(21)

kergeimad karistused kaetuks raskeima karistusega ehk vangistusega 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 12.01.2021-14.01.2021, st 3 päev. Ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 ja § 75 lg 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, palun kohtul kohustada isikut käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8. Prokuratuur ei vaidlusta otsust õigeksmõistmises, mis puudutab ühe pildifaili omandamist 09.10.2020 ja hoidmist täpselt tuvastamata ajani sülearvutis Samsung NP-R510H asuval kõvakettal Hitachi Z5K320-320 s/n 1K09N4NJ. Väärib siiski märkimist, et eelmainitud koosseisude eest süüdimõistmisel tuleks isik tunnistada süüdi KarS § 178 lg 1 asemel KarS § 178 lg 11 järgi. 3.2 Kaitsja Karine Nersesjan taotleb tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2022. a kohtuotsus KarS § 178 lg 1 (mobiiltelefonis Xiaomi Redmi Note 8T 3 pildi- ja videofaili ja lauaarvuti Must 230V sees asuval kõvakettal Samsung 20 pildifaili omandamine ning hoidmine) episoodide osas ja uue otsusega mõista Vladislav Kudrjašov antud episoodides õigeks. Jätta menetluskulud riigi kanda ning hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju. Rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus. Vladislav Kudrjašovi õigeksmõistmist kaitsja ei vaidlusta. 3.3 Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2022. a kohtuotsus KarS § 178 lg 1 (mobiiltelefonis Xiaomi Redmi Note 8T 3 pildi- ja videofaili ja lauaarvuti Must 230V sees asuval kõvakettal Samsung 20 pildifaili omandamine ning hoidmine) episoodide osas ja uue otsusega mõista teda KarS § 178 lg 1 järgi õigeks. Jätta menetluskulud riigi kanda, hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju.

4(21)

§ 133 lg 1 sõnastust. Sellesarnane muudatus on kavas teha ka KarS § 175 lg-s 1. Kõnesoleva muudatuse puhul ei ole tegemist sisult millegi uue lisamisega ega uuendusliku lähenemisega, vaid seadusandja sooviga rõhutada, et KarS § 133 ega 175 ei nõua ega eelda, et nimetatud sätete puhul peaks esinema majandusliku kasu saamise eesmärk.“ (seletuskiri lk 14) Veel ütleb seletuskiri: „Kuigi mõlema sätte pealkirjas esineb sõna kaubandus, ei ole siin mõeldud kaubanduslikku ega muud omakasulist eesmärki või motiivi. Samuti ei ole mõeldud, et KarS §-ides 133 ja 175 loetletud tegevuste tulemusena saab keegi alati raha või mingi hüve või muul viisil kasu. Inimkaubandust ei saa üks-ühele grammatiliselt võrdsustada kaubanduse või kauplemisega selle sõna tavapärases eestikeelses tähenduses. Tegemist on toorlaenuga ingliskeelsest terminist trafficking (in) human beings. Kõik paragrahvide 133 ja 175 dispositsioonides sisalduvad teoelemendid on karistatavad toimepanija eesmärgist või motiivist sõltumata.“ (seletuskiri lk 14). Ja veel: „Seadusandja soovib õigusselguse huvides rõhutada, et loomulikult võib inimkaubandus toimuda ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, ent on siiski karistatav ka ilma selleta. Inimkaubandust võib toime panna muu hulgas kättemaksu, viha, kiusamise vms eesmärgil või motiivil. Näiteks võib kerjamisele sundimine või meelitamine toimuda ka üksnes teise isiku alandamiseks.“ Nõudes KarS § 133 või 175 koosseisuelementide karistatavuse eeldusena majandusliku kasu saamise eesmärki, läheks kohtupraktika vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/36/EL inimkaubanduse tõkestamise ja sellevastase võitluse ning inimkaubanduse ohvrite kaitse kohta, kuna direktiiv sellist kitsendust ei tee. 4.2 Lisaks tahab prokuratuur märkida, et etteaste ei nõua tingimata publikut, kuivõrd ka privaatseansid (privaattants jmt) on etteasted. Seadusemuudatusega rõhutati ka seda, et etteaste ei pea sarnanema professionaalse modelli või näitleja tööga. Etteaste on mõeldud vahetuks jälgimiseks, seda vaadeldakse vahetult ja elusuuruses nagu seda tegi ka Vladislav Kudrjašov. 4.3 Vladislav Kudrjašovi süüdistuses KarS § 179 lg 1 järgi ehk C-ga seotud episoodis on kohus leidnud, et C on sündinud XX.XX.XXXX, järelikult sai ta XX.XX.2019 14- aastaseks. Vladislav Kudrjašovile heidetakse ette kuritegu, mille objektiivne teokoosseis näeb ette noorema, kui 14-aastase inimese seksuaalse ahvatlemise. Kohus nendib, et antud asjas ei ole võimalik süüdistuses kirjeldatud jutuajamise toimumise aega täpselt määratleda. Kannatanule ei meenunud, millal süüdistatav anaalseksist rääkis, kannatanu suutis öelda üksnes seda, et jutt võis olla suve keskel ning ta võis siis olla 14-aastane. Suvekuudeks loetakse Eestis üldise arusaama järgi juunit, juulit ja augustit. Järelikult võis vestlus kannatanuga olla enne 06.07.2019, kuid samas ei saa tõsikindlalt välistada, et Vladislav Kudrjašov rääkis C-le oma anaalseksikogemusest juuli keskel 2019, s.o ajal, mil kannatanu oli juba 14- aastane. 4.4 Siinkohal on kohus jätnud arvestamata tunnistaja W ütlused, kelle sõnul hakkasid nad koos C-ga Vladiga sageli kohtuma just juuni alguses 2019. Vlad näitas omaalgatuslikult neile pornovideosid ning muuhulgas rääkis seksist. Sealhulgas ka anaalseksist naisega, kirjeldades detaile, kuidas see toimus. Tunnistaja mäletab, et see oli juunis 2019, tema oli juba 14-aastane, kuid C alles 13-aastane. Tulenevalt eelnevast leiab prokuratuur, et Vladislav Kudrjašov tuleb süüdi tunnistada ja karistada ka KarS § 175 lg 11 ja KarS § 179 lg 1 järgi. Nimetatud koosseisude eest süüdimõistmisel tuleks isik tunnistada süüdi KarS § 178 lg 1 asemel KarS § 178 lg 11 järgi. Prokuratuur on oma põhistused karistuse osas toonud välja kohtuvaidlustes ega pea vajalikuks taas üle kordama hakata, kuivõrd vastav info sisaldub kohtutoimikus ja istungi protokollis.

5(21)

6(21)

näitamisele. Harju Maakohus on kohtuotsuses toonud välja, et fotograaf on pildistamisel keskendunud (sh tõenäoliselt on objektiivi suumitud) laste alasti kehadele – midagi muud, mis pilte kunstiliselt rikastaks, fotodel ei leidu. Küsitavust tekitab, mille alusel kohus on jõudnud järeldusele, et fotograaf on pildistamisel keskendunud laste alasti kehadele. Kaitsja märgib, et kohus ei arvestanud kõnealuste piltide tausta-rand, meri, lapsed vee sees oma tavapärases olekus. Märkimata ei saa jätta, et kaamera ei keskendunud poiste suguelunditele. Apellant leiab, et tegemist ei ole erootiliste fotodega ning Vladislav Kudrjašovi süüdimõistmine KarS § 178 lg 1 järgi ei ole põhjendatud.

7(21)

järgi kvalifitseerida. Süüteokoosseisu objektiivne koosseis on täidetud üksnes juhul, kui täisealine ahvatleb seksuaalselt nooremat, kui 14-aastast isikut. 7.2 Harju Maakohus igati põhjendatult asunud seisukohale, et kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg 3 tõlgendada tema kasuks ning seega tuleb Vladislav Kudrjašov talle esitatud süüdistuses KarS § 179 lg 11 järgi õigeks mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8(21)

lg 1 p 1 sätestatud menetlusõiguse rikkumist. Käsitataval juhul on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse tegemisel osalev kohtunik on osalenud asja arutamisel ja teinud seda algusest lõpuni. Oluline on siinjuures asjaolu, et maakohtule esitati 11. jaanuaril 2022 kaitsja poolt süüdistatava taotlus (kd 1, tl 70) arutada kriminaalasja lühimenetluses, millist taotlust toetas ka prokurör. Maakohus nõustus esitatud taotlusega ning jätkas asja arutamist lühimenetluses (kd 1, tl 71-71 pöördel). KrMS § 18 lg 2 sätestab üheselt, et teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Seega maakohus minnes üldmenetluselt üle lühimenetlusele ja arutades kriminaalasja edasi lühimenetluses ja tehes kohtulahendi ainuisikuliselt, mida lubab antud juhul KrMS § 18 lg 2, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes. Juhul kui maakohus oleks arutanud kriminaalasja lõpuni ja teinud lahendi üldmenetluses oleks ilmselgelt tegemist KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumisega. 9.3 Kohtumenetlusõiguse teoorias üldiselt omaksvõetud arusaama kohaselt tuleb järelmite poolest eristada kohtumenetlusõiguse olulisi ja mitteolulisi rikkumisi ning kohtulahendi tühistamise tingib üksnes tuvastatud kohtumenetlusõiguse oluline rikkumine. Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi maakohus viis läbi kohtuliku uurimise üksinda ilma rahvakohtuniketa ei ole sellise tõendite kogumisega rikutud kriminaalmenetlusõigus oluliselt KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega ei kaasnenud ega võinud kaasneda ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust. Kohtupraktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kolleegium asub seisukohale, et selline viga ei mõjutava otseselt menetlustoimingu usaldusväärsust. Antud juhul ei ole võimalik sedastada, et ristküsitletud kannatanud ja nende seaduslikud esindajad oleks andnud teistsuguseid ütlusi, kui kohus oleks kohtulikku uurimist viinud läbi kolmeliikmelises koosseisus, mitte ainuisikuliselt. Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt ei tingi menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine alati ja automaatselt tõendite lubamatust. Seejuures on oluline, et kriminaalasja arutanud ja kohtulahendi teinud kohtukoosseis oli sama, mistõttu ei ole alust jaatada, et ei ole realiseerunud KrMS §-s 15 sätestatud tõendite vahetu uurimise põhimõte (erinevate kohtukoosseisude seisukohad võivad osutuda materiaalõiguse kohaldamist või kriminaalmenetlusõiguse rakendamist puudutavates küsimustes erinevaks, vt RKKKo nr 3-1-1-73-14, p 15). 9.4 Kolleegium rõhutab, et apellandid ei ole osutanud apellatsioonides asjaoludele, mis tingiksid kahtluse, et ristküsitletud kannatanud ja nende seaduslikud esindajad oleks andnud teistsuguseid ütlusi, kui kohus oleks kohtulikku uurimist viinud läbi kolmeliikmelises koosseisus, mitte ainuisikuliselt. Kohtumenetluse pooled sellisele minetusele maakohtus tähelepanu ei pööranud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kohtumenetluse pooled aktsepteerisid selliselt läbiviidud kohtulikku uurimist ja tõendite kogumist. Keegi kohtumenetluse pooltest ei esitanud maakohtu tegevusele vastuväiteid, mistõttu võib kohtumenetluse poolte käitumisest konkludentselt järeldada, et nõustuti sellise kohtuliku uurimise läbiviimisega ning selliselt ei rikutud ühegi kohtumenetluse poole õigusi. Ringkonnakohtu istungil asusid kohtumenetluse pooled seisukohale, et süüdistatava õigusi ei ole rikutud. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kohtulikku uurimist ei viidud küll läbi KrMS § 18 lg 1 sätestatud viisil, kuid selliselt ei rikutud tõendite kogumise korda oluliselt ning selliselt saadud tõendid ei ole lubamatud ja neile saab tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tugineda. Seejuures koguti nimetatud tõendid enne kriminaalasja arutamist lühimenetluses ning alles seejärel esitati taotlus lühimenetluse kohaldamiseks ja kohus võttis seisukoha, et kriminaalasja arutamist jätkatakse lühimenetluses. Arvestades, et tõendid,

9(21)

millele kohus otsuse tegemisel tugines, võeti kriminaaltoimiku materjali juurde enne lühimenetlusele üleminekut, puudub alus rääkida KrMS § 233 lg 1 nõuete rikkumisest (vt RKKKo nr 3-1-1-99-13, p 9). 9.5 Kolleegiumil tuleb asuda seisukohale, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust kui nõustus kaitsja taotlusega lahendada kriminaalasi lühimenetluses peale osade tõendite uurimist. KrMS § 233 lg 11 sätestab üheselt, et süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda lühimenetluse kohaldamist kuni tõendite uurimise alustamiseni maakohtus. Kuigi maakohtu otsustus on vastuolus üheselt KrMS § 233 lg 11 sättega, ei ole kolleegiumil põhjust tunnistada nimetatud rikkumist kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium asub seisukohale, et tuvastatud rikkumistega ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust kaasneda antud juhul ei saanud. Kõnealuse normi eesmärgiks on kriminaalmenetluse kiirus ja ökonoomsus, kuid maakohus jättis nimetatud normi eesmärgi tähelepanuta. Maakohus asudes läbima kohtuliku uurimist, mis kujunes ilmselgelt ajamahukamaks, kuna ristküsitleti kannatanuid ja kannatanute seaduslikke esindajaid, ei toiminud seda tehes ökonoomselt. Seevastu süüdistatav ei pidanud enda teatud õigustest loobuma, mis tavapäraselt lühimenetlusega kaasnevad. Süüdistatav sai kaitsja vahendusel ristküsitleda kannatanuid ja nende seaduslikke esindajaid ning lisaks sellele vähendati süüdistatava karistust automaatselt ühe kolmandiku võrra. Seega tagas maakohus süüdistatavale kõik menetlusõigused ning lisaks veel karistuse vähendamise, mis ilmselgelt ei ole lühimenetluse mõte. Maakohus rakendas seda kohtumenetluste poolte vastastikusel nõusolekul, mistõttu ei toonud KrMS § 233 lg 11 sätte kohaldamine kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et ei ole alust tunnistada ilmnenud rikkumisi oluliseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega ei kaasnenud ega võinud kaasneda ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse tegemist.

10(21)

71). Prokurör sellist taotlust toetas ja maakohus jätkas kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Kaitsja soovis esitada mõned tõendid, mis olid loetletud kaitseaktis. Kaitsja veendus nimetatud tõendite olemasolus kriminaalasja toimikus. Kohus määras asja arutada lühimenetluses ning prokurör esitas kohtule toimiku ja kaitsja taotles eelnevalt esitatud tõendite täiendavalt avaldamist. Edasi jätkati lühimenetluses ja süüdistatav taotles enda ülekuulamist. Prokuröri poolt ei olnud esitatud taotlust tunnistajate ütluste avaldamiseks ega uurimiseks. Peale süüdistatava ülekuulamist ei olnud kohtumenetluse pooltel mingeid taotlusi ega täiendisi. Maakohus lõpetas kohtuliku uurimise ja määras kohtuvaidluste ajaks 18.01.2022, kuna kohtumenetluse pooled ei olnud valmis kohtuvaidlusteks (I kd, tl 71-74). 10.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et prokurör ei ole peale lühimenetlusele üleminekut palunud tunnistajate F, L, E, B, H ja Q ütlusi avaldada ega uurida. Kuigi lühimenetluse kohaldamise peamisteks eesmärkideks on kriminaalmenetluse kiirus ja ökonoomsus, ei tohi nende eesmärkide saavutamise nimel teha mööndusi isiku süüküsimuse lahendamise põhjendatuses ega seaduslikkuses. Lühimenetluses saab kohtulik uurimine toimuda üksnes läbi kriminaaltoimikus olevate materjalide avaldamise. Kohtupraktika kohaselt peab kohus toimiku materjalide avaldamisel täpselt määratlema, millised tõendid, millises ulatuses ta avaldab ja millist lehekülje numbrit see tõend kannab või millised tõendid loetakse avaldatuks poolte kokkuleppel. Eelkõige võimaldab see kohtumenetluse pooltel aru saada, milline on kohtus vahetult ja suuliselt uuritud tõendite kogum, millel süüdi- või õigeksmõistev kohtuotsus põhineb (vt RKKKo nr 3-1-1-124-05, p 11, 3-1-1-123-06, p 9). 10.3 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei saanud tõendina kasutada tunnistajate F, L, E, B, H ja Q ütlusi, kuna maakohtus toimunud kohtuistungil ei ole kohtumenetluse pooled palunud nimetatud ütluste (protokollide) avaldamist ega uurimist. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll, sh helisalvestis, et maakohus nimetatud protokolle avaldanud ega uurinud ei ole (I kd, tl 71-74), mistõttu läks maakohus vastuollu KrMS § 15 lg 1 sättes tooduga. Seega tuleb kolleegiumil tunnistajate F, L, E, B, H ja Q ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta, kuivõrd KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt võib ringkonnakohtulahend tugineda tõenditele, mida maakohtus on vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Kuigi maakohtus kohtuotsuse rajamine uurimata ja avaldamata tõenditele on vastuolus kohtuliku arutamise vahetu põhimõttega, mis rikub eelkõige süüdistatava kaitseõigust, ei ole kolleegiumil põhjust tunnistada nimetatud rikkumisi kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Teatud juhtudel võib nimetatud rikkumine tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, kuid antud asjas tuvastatud rikkumistega ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust kaasneda ei saanud, kuivõrd maakohus mõistis süüdistatava temale inkrimineeritud kuritegudes KarS § 175 lg 11, § 179 lg 11 järgi õigeks ja ei tuginenud seda tehes uurimata ja avaldamata tunnistajate ütlustele.

11(21)

uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 11.1 Kohtukolleegium leiab, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks KarS § 178 lg 1 järgi. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega selles osas, ei pea neid vajalikuks täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 11.2 Vastuseks kaitsja apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Vladislav Kudrjašovi ütlustega, et tema mobiiltelefonis puudub SD- kaart, mistõttu ei saanud tema mobiiltelefoni sattud 3 pildi-ja 5 videofaili, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Maakohus on tunnistanud selles osas süüdistatava Vladislav Kudrjašovi ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei olnud eluliselt usutavad ning puudus igasugune alus asuda seisukohale, et menetleja on seadmetega manipuleerinud. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile ning maakohus ongi kõrvutanud ja analüüsinud süüdistatava ütlusi koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellandi etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse süüdistatava ütlusi ja esitatud kaitseversiooni. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just süüdistatava Vladislav Kudrjašovi versiooni. 11.3 Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava Vladislav Kudrjašovi ütlused ei ole eluliselt usutavad ning jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatava Vladislav Kudrjašovi ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. See, et kaitsja pelgalt rõhutab, et süüdistatava mobiiltelefonil ei olnud väidetavalt SDkaarti ei lükka ümber maakohtu järeldusi ega põhjendusi. Seda enam, et apellant ei ole sellise seisukoha kinnitamiseks ühelegi tõendile viidanud. Seega selline kaitsja väide jääb tagajärjetuks. 11.4 Süüdistatava versioonile, et kuna kinnipidamise protokollis ei ole märgitud, et mobiiltelefonis oleks olnud SD-kaart, kuid läbiotsimisprotokollis on fotoaparaadil märgitud mälukaart, siis tähendab see seda, et SD-kaarti mobiiltelefonis ei olnud, tuleb märkida järgmist. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt RKKKo nr 3-1-1-29-05). Lahendis nr 3-1-1-47-08 on leitud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Kaitsja taotles kaitseaktis AV, kes on koostanud kahtlustatava kinnipidamise protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolli kutsumist kohtuistungile, et saada teavet menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida menetlusdokumendi sisu vastavust tegelikkusele ja sellega esitada omakorda oma väidete õigsust kinnitavaid tõendeid

12(21)

kohtule. Süüdistatav soovides sellist versiooni kinnitada, ei oleks pidanud taotlema lühimenetluse kohaldamist, vaid arutama kriminaalasja üldmenetluses ning jääma kaitseaktis märgitud taotluse juurde, kuulata üle menetleja menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks. Lisaks oli süüdistataval võimalus enne kohtuliku uurimise lõppemist lühimenetlusest loobuda, kuid ka seda süüdistatav teinud ei ole. Kuna menetleja ülekuulamine lühimenetluses ei ole võimalik, siis ei ole tegelikkuses sellise versiooni kontrollimine võimalik ning tegemist on paljasõnalise kaitseversiooniga. 11.4.1 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et maakohtul puudus igasugune alus asuda seisukohale, et menetleja on seadmetega manipuleerinud. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi teist tõendit, mis selliseks väiteks aluse annab. Kolleegium leiab, et kui apellant heidab menetlustoimingu teinud isikule ette sisuliselt tõendi kunstlikku loomist, siis peab apellant ka ära näitama need muud tõendid, millel selline järeldus tugineb, mida aga apellatsioonis tehtud ei ole. Süüdistatava seisukohaga, et kinnipidamise protokollis on üksikasjalikult kirjeldatud mobiiltelefoni, mistõttu võib teha järelduse, et menetleja on hiljem andmetega manipuleerinud, ei saa kolleegium nõustuda. Esiteks ei ole märgitud telefoni värvi nagu väidab süüdistatav. Teiseks asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on esemeid üksikasjalikumalt kirjeldatud ning viidatud fotoaparaadi puhul mälukaardile, ei tähenda seda, et äravõetud mobiiltelefonis SD- kaarti ei olnud. Esemete kirjeldus äravõetud objektidest oleneb menetlejast ehk kui täpselt peab menetleja vajalikuks objekti kirjeldada. Äravõetud objektide täpne kirjeldus fikseeritakse reeglina vaatlusprotokollis. Nii on menetleja ka antud juhul toiminud. KrMS § 218 lg 1 p 5 sätte eesmärk on eelkõige fikseerida isiku kinnipidamisel äravõetud objektide nimetused ja tunnused. See ei eelda aga äravõetud objektide üksikasjalikku kirjeldust ja vaatlust. Kriminaalasja materjalid ei võimalda sedastada, et just asitõendi vaatlust toimetades ja protokolli koostades tegutses menetleja eesmärgist hälbival viisil, mistõttu on saadud tõend kriminaalmenetluses lubatav tõend. Väärib märkimist, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei ole süüdistatav ega tema kaitsja osutanud nimetatud tõendile kui lubamatule tõendile (I kd, tl 60), ka ei ole kahtluse alla seatud protokolli usaldusväärsust. Seega ei ole asitõendi vaatlusprotokolli, millega vaadeldud kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni kahtluse alla seatud ega kogutud tõendile vastu vaieldud, mistõttu sai maakohus nimetatud tõendile tugineda. 11.5 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi tunnistajate L ja Q ütlused jättis kolleegium tõendikogumist välja, ei ole see aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei kasutanud tunnistajate ütlusi ainsate ja kaalukate tõenditena Vladislav Kudrjašovi süüdimõistmisel KarS § 178 lg 1 järgi ning nendes sisalduv teave ei olnud süüdimõistava kohtuotsuse tegemise aluseks. Maakohus kasutas nimetatud tõendeid süüdistatava ütluste õiguse kinnitamiseks osas, mis puudutas fotograafia hobi süüdistataval. Antud juhul ei viinud maakohtu poolt tunnistajate L ja Q ütluste tõendina kasutamine ebaõige kohtulahendini. 11.6 Kaitsja on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt otsustamaks teo kvalifitseerimise üle KarS § 178 lg 1 järgi, vajab igal konkreetsel juhul lahendamist küsimus, kas alaealist kujutaval teosel on pornograafiline või erootiline sisu. Samas jätab apellant tähelepanuta, et nii on maakohus ka toiminud. Nõustuda saab kaitsjaga, et mõisted „pornograafia“ ja „erootika“ on normatiivsed koosseisutunnused, mis eeldavad õiguslikku hinnangut, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse. Seega süüdistatava seisukoht justkui kohtu puudub õigus tuvastada, kas tegemist on erootiliste piltidega on ainetu. Apellandid jätavad tähelepanuta, et maakohus on igati arvestanud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti. Maakohus on arvestanud kohtupraktikas toodut, mille kohaselt

13(21)

käsitamaks mingit teost erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult seksualiseeritud. See tähendab, et ka erootilist situatsiooni kujutava teose all tuleb mõista sellist teost, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teosel kujutatud. 11.7 Kolleegiumil tuleb märkida, et apellandid ei ole sisuliselt vaidlustanud tegu kui sellist (piltide tegemist väikestest poistest, kes veedavad aega vees) ehk teo toimepanemist süüdistatava poolt, vaid küsimus on õiguslikus hinnangus toimepandud teole. Kaitsja ja süüdistatav jätavad tähelepanuta kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha, et teose erootiline sisu võib väljenduda ka tavaliste elusituatsioonide kujutamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et erootilise sisuga on KarS § 178 lg 1 mõttes muu hulgas selline teos, millel on kujutatud iseenesest laste tavapärast olekut või tegevust (nt ujumine, basseini ääres kõndimine), kuid teoses on äratuntavalt keskendutud just alasti laste kehade näitamisele ja salvestamisele ning teosel kujutatu muu tähendus on pea olematu (vt RKKKo nr 1-16-5792, p 20). Kolleegium nõustub üheselt maakohtu järeldusega, et tegemist on erootiliste piltidega, kuna süüdistatav on laste pildistamisel keskendunud just laste alasti kehadele ning midagi muud, mis pilti kunstiliselt rikastaks, fotodel ei leidu. 11.8 Kolleegium asub seisukohale asitõendi vaatlusprotokollist ning sellele lisatud CD-plaadi vaatlemisel nähtub üheselt, et valmistatud on süüdistatava poolt 20 pildifaili, millest nähtub, et keskendutakse just laste alasti kehade pildistamisele (kaamera keskpunkt on laste alasti kehadel), mitte ümbritsevale. Arvestades piltide tausta ja nendel kujutatud alasti poiste kujutamisviisi (kaamera keskendumine just alasti kehadele), on tegemist pildifailidega, kus on nooremat kui 14- aastast isikut kujutatud erootilises situatsioonis. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente Vladislav Kudrjašovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks KarS § 178 lg 1 järgi. 11.9 Seonduvalt kaitsja ja süüdistatava taotlusega hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju, märgib kohtukolleegium järgmist. SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu ostust Vladislav Kudrjašovi süüdimõistmises ei tühista ega lõpeta, siis ei ole Vladislav Kudrjašovil õigust nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist.

14(21)

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Teisiti öeldes tuleb KrMS § 339 lg 1 p 8 kohaldamine kõne alla vaid siis, kui kohtuotsuse resolutiivja põhiosa vasturääkivus puudutab vahetult KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolu ja selle põhjal tehtud järeldust. See peab kätkema olulist ebaselgust, mille puhul pole võimalik aru saada, millise otsustuseni kohus jõudnud on (nt kui isik mõistetakse otsuse resolutiivosas süüdi kuriteo eest, mille puhul on põhiosas leitud, et süü pole tõendatud). Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Vladislav Kudrjašovi tuleb mõista KarS § 175 lg 11 ja KarS § 179 lg 11 järgi õigeks ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Vladislav Kudrjašov on temale inkrimineeritud kuritegudes mõistetud KarS § 175 lg 11 ja KarS § 179 lg 11 järgi õigeks. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte.

15(21)

lihtsalt niisama, mitte raha eest. Kannatanu Y andis kohtuistungil ristküsitlusel ütlusi, et ettepaneku koos masturbeerida tegi temale Vlad ehk süüdistatav ning masturbeerimise initsiatiiv tuli süüdistatavalt. Süüdistatav lihtsalt pakkus seda, kuid selle eest raha ei pakkunud. Raha andis ta lihtsalt söögi ja jookide jaoks (I kd, tl 63). Kohtuistungil avaldati kannatanu Y kohtueelsel uurimisel antud ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks osas, mis puudutas süüdistatava poolt raha pakkumist neile masturbeerimise eest. Kannatanu Y kinnitas, et need on küll tema antud ütlused, kuid ta ei mäleta, kas süüdistatav on masturbeerimise eest raha pakkunud (I kd, tl 63). 13.3 Kolleegium märkis juba eelnevalt p 9.4, et kuivõrd kannatanute ja nende seaduslike esindajate ütlused koguti enne kriminaalasja arutamist lühimenetluses, siis tuleb otsuse tegemisel just nendele tõenditele tugineda. Nii on maakohus ka toiminud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist, palus prokurör kannatanu Y kohtueelsel uurimisel avaldatud ütlused avaldada just ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tekkinud vastuolu tõttu, mitte mälu värskendamiseks. Maakohus on küll otsuses märkinud, et kannatanu Y vastuolu selgitada ei osanud, kuid ei ole sõnaselgelt märkinud, et tegemist oleks diametraalse vastuoluga ning kas tegemist on sellise vastuoluga, mis tood kaasa ütluse osalise ebausaldusväärsuse ning tõendikogumist välja jätmise. Maakohtu seisukohast tuleb aru saada, et maakohus luges kannatanu ütlused usaldusväärseks, kuid kahtles kannatanu ütlustes osas, mis ta väitis, et süüdistatav ei pakkunud talle selle tegevuse eest raha (vt I kd, tl 88). Kuna maakohus viis antud asjas läbi n-ö hübriidmenetluse, st ristküsitles kannatanuid enne lühimenetlust, siis asub kolleegium seisukohale, et kannatanu ütluste usaldusväärsust tuleb hinnata samamoodi nagu seda tehakse kohtupraktika kohaselt süüdistatava ütluste hindamisel lühimenetluses. Kohtupraktika kohaselt kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-131-13, p 12). Seejuures võimalust tugineda lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses vaid tõendiallika kohtueelses menetluses antavatele ütlustele, jättes lubatavate tõendite kogumist välja tema poolt ristküsitlusel antud ütlused, kehtiv kohtupraktika ette ei näe (vt nr RKKKo nr 3-1-1-98-13, p 13). 13.4 Prokurör jätab tähelepanuta, et kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja/kannatanu vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt 3-1-1-101-15, p 26-27). Kolleegium asub seisukohal, et kannatanu Y ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd peale ütluste avaldamist usaldusvääruse kontrollimiseks kinnitas kannatanu, et need on küll tema ütlused, kuid ta ei mäleta täpselt, kas ta (süüdistatav) on masturbeerimise eest raha pakkunud. Seega ei pidanudki kannatanu andma mingeid erilisi selgitusi, kuna tema ütlustes diametraalset vastuolu ei olnud, vaid kannatanu lihtsalt ei mäleta enam nimetatud asjaolu. Kolleegium ei saa aga masturbeerimise eest raha pakkumist ja andmist süüdistatava poolt kannatanule lugeda ka tõsikindlat tõendatuks, kuna kannatanu seda ei mäletanud ja sõnaselgelt kohtuistungil ei kinnitanud.

16(21)

13.5 Tulenevalt kannatanute X ja Y ütlustest saab lugeda üheselt tõendatuks, et masturbeerimise initsiatiiv ehk pakkumine tuli süüdistatavalt ning süüdistatav tegi ettepaneku kannatanutele masturbeerimiseks tema nähes ja kannatanud seda ka süüdistatava nähes tegid. Samas süüdistusaktis märgitud konkreetset mõjutamise tegu, s.o raha pakkumist ja andmist kannatanutele masturbeerimise eest ei toimunud. Kannatanute X ja Y ütlusest tulenevalt ei ole võimalik kolleegiumil süüdistatavat süüdi mõista KarS § 175 lg 11 järgi. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (vt nt RKKKo nr 1-15-10119, p 22). Kolleegium peab vajalikus ka märkida, kuivõrd prokuröri poolt on märgitud süüdistuses mõjutamisena raha pakkumist ja andmist süüdistatava poolt, siis ei saa kohus tuvastada, et tegelikkuses võib mõjutamisena käsitada ka tegu, mis oli pornograafilise filmi näitamine ja enda masturbeerimine kannatanute nähes. Sellise teoga kallutas süüdistatav alaealistes kannatanutes soovi üles astuma pornograafilises etteastes, s.o mõjutas kannatanuid tema nähes masturbeerima. Kolleegium ei saa omistada süüdistatavale teopanust ehk käitumisakti, mis väljub süüdistuse piirest. Kuivõrd sellist konkreetset mõjutamise tegu süüdistuses süüdistatavale esitatud ei olnud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik süüdistuse piiridest väljuda ja süüdistatavat süüdi mõista KarS § 175 lg 11 järgi. Süüdistuse piiridest väljumisega rikuks ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 13.6 Nõustuda saab maakohtuga selles, et tulenevalt kannatanute X ja Y ütlustest ei ole süüdistatava tegevust võimalik käsitada ka seksuaalse ahvatlemisena KarS § 179 lg 11 mõttes, kuna kannatanute vanus ei olnud alla neljateistkümne aasta. Kohtupraktika kohaselt ja KrMS § 306 lg 1 p 3 alusel on kohtul aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt RKKKo nr 3-1-1-83-16, p 10, 1-17-689, p 18), kontrollib kolleegium järgnevalt, kas süüdistuses kirjeldatud ja maakohtu poolt tuvastatud teos esinevad mõne teise kuriteo tunnused. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta (vt nt RKKKo nr 3-1-1-12-16, p 10, 1-15-10119, p 22). 13.6.1 Kolleegiumi hinnangul tuleneb süüdistusest aga üheselt, et kannatanud X ja Y masturbeerisid süüdistatava nähes. Nimelt on süüdistusaktis kirjas, et süüdistatav mõjutas kannatanuid tema nähes masturbeerima, mida viimased ka tegid. Seega kajastub süüdistuse tekstis faktiline asjaolu, et kannatanud masturbeerisid süüdistatava nähes ning ühtlasi on maakohus selle asjaolu kohtulikul uurimisel ka tuvastanud ning kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga. Seepärast saab kõnealusele asjaolule KrMS § 268 lg 6 alusel anda õigusliku hinnangu ka ringkonnakohus, ilma et kolleegium väljuks kohtuliku arutamise piiridest. 13.6.2 Ühtlasi peab kolleegium vajalikus märkida, et kuigi kolleegium jättis tunnistajate ütlused tõendikogumist välja, ei olnud need ainsaks ega ka kaalukaks tõendiks selle kohta, et süüdistatav tegi ettepaneku kannatanutele tema nähes masturbeerida, mida viimased ka tegid. Samuti ei ole tunnistajate ütlustes sisalduvat kasutatud valdavas osas kohtuotsuse motiveerimisel ja neis sisalduv teave ei ole olnud ainsana kohtuotsuse tegemisel aluseks. Maakohus on põhjendatud kannatanute usaldusväärsust selle kaudu, kuidas need tõendid ehk kannatanute ütlused n-ö riimuvad teiste tõenditega ehk tunnistajate ütlustega. Samas tuleb arvestada, et kohtupraktika kohaselt riimuvate tõendite kogum küll suurendab kindlasti selle

17(21)

kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Seega ka ilma tunnistajate ütlustele viitamata ei ole põhjust asuda seisukohale, et kannatanute X ja Y ütlused ei ole usaldusväärsed. 13.6.3 Kohtupraktika kohaselt on süüdistuses sisalduva teokirjelduse põhjal kuriteo kvalifikatsiooni muutmine võimalik ka apellatsioonimenetluses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-46-08, p 36, 1-15-10119, p 24). Seejuures andis ringkonnakohus kriminaalasja eelmenetluse käigus 5. aprilli 2022 määruses kohtumenetluse pooltele võimaluse vastata, kas antud kriminaalasjas võiks süüdistus KarS § 175 lg 11 olla kvalifitseeritud KarS § 1751 lg 2 järgi. Ringkonnakohus palus vastuse sellele küsimusele esitada istungil, kas suuliselt või kirjalikult. Selliselt oli tagatud süüdistatavale piisavalt tõhusa võimaluse ennast süüdistuse KarS § 1751 lg 2 vastu kaitsta ning tegemist ei ole üllatusliku olukorraga, mille keelatusele on senises kohtupraktikas korduvalt viidatud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-53-13, p 10). Järelikult võib kolleegium käsitataval juhul prokuröri apellatsiooni alusel muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejuures raskendamata süüdistatava olukorda. 13.6.4 Maakohus jättis tähelepanuta, et KarS § 1751 lg 1 järgi on karistatav muu hulgas noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadlik jälgimine (vt RKKKo nr 1-17-689, p 20). Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus veebikaamera vahendusel vaatasid masturbeerimist pealt kolmandad isikud, mistõttu oli süüdistatava tegevus võimalik kvalifitseerida KarS § 1751 järgi. Nimetatud lahendis mõjutas süüdistatav kannatanut masturbeerima oma sugutit veebikaamera vahendusel, mis leidis ka aset ning seda veebipõhist otseülekannet jälgis ainult süüdistatav ise (vt RKKKo nr 1-17-689, p 1.2). 13.6.5 Süüdistatava Vladislav Kudrjašovi käitumine, nimelt 15-aastase X ja 14-aastase Y masturbeerimise kui pornograafilise etteaste jälgimine live ́is ehk elav esitluses, vastab KarS § 1751 lg-s 1 sisalduvale koosseisule. Tulenevalt eeltoodust tuleb maakohtu otsus tühistada Vladislav Kudrjašovi õigeksmõistmises KarS § 175 lg 11 järgi ning tema tegu tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 1751 järgi. Arvestades seda, et Vladislav Kudrjašov tegi seda korduvalt, siis on ta isikuks, kes on varem toime pannud KarS §-s 1751 sätestatud kuriteo, mõistab kolleegium uue otsusega Vladislav Kudrjašovi süüdi KarS § 1751 lg 2 järgi. 13.7 Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt RKKKo nr 3-1-15-08, p 13.1, 3-1-1-48-10). Prokuröri ei ole küll taotlenud maakohtu otsuse tühistamist Vladislav Kudrjašovi süüdimõistmises KarS § 178 lg 1 järgi, saab prokuröri apellatsiooni motiividest ühemõtteliselt järeldada, et kui ringkonnakohus mõistab Vladislav Kudrjašovi süüdi kuriteos, milles kannatanuteks X ja Y, tuleb Vladislav Kudrjašov tunnistada süüdi KarS § 178 lg 1 asemel KarS § 178 lg 11 järgi. 13.7.1 Arvestades asjaolu, et kolleegium mõistab Vladislav Kudrjašovi süüdi KarS § 1751 lg 2 järgi, toob see kaasa maakohtu otsuse tühistamise Vladislav Kudrjašovi süüdimõistmises KarS § 178 lg 1 järgi. Kuivõrd Vladislav Kudrjašov on varem KarS §-s 1751 sätestatud kuriteo toime pannud isik, tuleb tema tegu ümberkvalifitseerida KarS § 178 lg 11 järgi. Kolleegium mõistab uue otsusega Vladislav Kudrjašovi süüdi KarS § 178 lg 11 järgi, jättes karistuse muutmata, kuivõrd prokurör ei taotle raskema karistuse mõistmist.

18(21)

19(21)

15.1 Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo KarS § 1751 lg 2 järgi on seaduseandja ette näinud karistuseks kuni kolmeaastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 1 aastat 6 kuud vangistust. Prokurör apellatsioonis karistuse osas mingeid argumente ei esita, kuivõrd vastav info sisaldub kohtutoimikus. Maakohtule esitatud teesides on prokurör asunud seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada sanktsiooni keskmäära lähedases määras ehk alla sanktsiooni keskmist. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatav Vladislav Kudrjašov jälgis korduvalt 15-aastase X ja 14-aastase Y pornograafilist etteastet. Süüdistatava Vladislav Kudrjašovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kolleegium arvestab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb arvestada süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, st süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatav Vladislav Kudrjašov on varem karistamata isikuks. Arvestada tuleb tema poolt toime pandud kuriteo eripära, mis oli suunatud alaealiste vastu ja karistuse üldpreventiivset mõju, mõistab kolleegium Vladislav Kudrjašovile KarS § 1751 lg 2 järgi karistuseks sanktsiooni keskmäära lähedase karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust. 15.2 KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Prokurör palub kohaldada liitkaristuse mõistmisel KarS § 64 lg 1 alusel süüdistatavale kõige soodsamat põhimõtet ehk kergem karistus tuleb lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kohaldades KarS § 64 lg 1 tuleb liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuivõrd lõplik liitkaristus on sama, mida maakohus vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, siis jääb mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus samaks, mistõttu selles osas jääb maakohtu otsus muutmata. 15.3 Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätete kohaldamise ja katseaja kestuse osas. Tuleb märkida, et apellatsioonis ei palu prokurör selles osas maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsiooni põhjendavas osas mingeid argumente prokurör ei esita, miks ei ole õige maakohtu poolt kohaldatud KarS § 73 sätted. Väärib märkimist, et ka kohtukõne teesides ei ole prokurör põhjendanud, miks tuleb süüdistatava suhtes kohaldada just KarS § 74 sätteid karistuse individualiseerimisel. Pelgalt soovist kohaldada lisakohustusena läbida sotsiaalprogramm, sellist taotlust eraldi põhjendamata, ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist KarS § 73 sätte kohaldamises. Seega prokuröri taotlus kohaldada KarS § 74 sätteid katseajaga 4 aastat ning kohaldada KarS § 75 lg 2 p 8 sätteid rahuldamisele ei kuulu.

20(21)

Kaitsja esitas ka taotluse prokuratuuri apellatsiooniga tutvumise ja vastuväidete koostamise eest, ettevalmistamine kohtuistungiks ja istungil osalemise eest tasu kokku 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus peab iseenesest põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid. Samas sätestab advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 6 lg 4, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Seega on ainsa erandina ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 108 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks kohtuotsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise, vastuväidete koostamise ja ettevalmistamise eest võib käesoleval juhul olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu istung oli määratud algusega 11.58 ning istung lõppes 12.30, kohtuistungi kestuseks oli seega 28 minutit. Seega kohtuistungil osalemise eest on kaitsja põhjendatud tasuks koos käibemaksuga 32,40 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega kokku põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga kokku summas 162 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.