Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Ervin Sügist süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 28.01.2019. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult 07.01.2022 kella 15:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,80 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus E. Sügis liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p-st 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani E. Sügis toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Ervin Sügis ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E. Sügis tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Sügis ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Samuti juhul, kui E. Sügis täidab tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Mõista E. Sügiselt välja riigieelarve tuludesse joobe tuvastamise tasu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 211,20 eurot ja sundraha 681 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 906,20 eurot. Sundraha 300 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada E. Sügisel tasuda menetluskulud summas 906,20 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.