Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-2093 üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

1-22-2093 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

K.C-d (K.C ) süüdistatakse selles, et tema 24.10.2021 kella 02.00 paiku aadressil xxx lõi enda elukaaslast (tänaseks päevaks juba endist elukaaslast) J Ai ühe korra rusikaga näopiirkonda. Seejärel ajavahemikul kell 02.00 -07.30 lõi ta kannatanut täpselt tuvastamata viisil erinevatesse kehapiirkondadesse. Oma tegevusega põhjustas K.C kannatanu J Aile füüsilist valu ja kehavigastusi (vastavalt 25.10.21 koostatud isiku läbivaatuse protokollile, tuvastati kannatanul parema silma all hematoom, silma all pindmine nahahaav, kulmul haav, lõuapiirkonnas hematoomid, lõuapiirkonnas paremal pool paistetus, nahahaav peas, vasakul õlavarrel kriimustused, vasaku käsivarre sise- ja välisküljel hematoomid, seljal vasakul õlal hematoom, vasakul säärel ja reiel hematoomid, parema reie välisküljel haav ning hematoomid, parema jala sääre alaosas hematoomid). Samuti süüdistatakse K.C-d selles, et tema ajavahemikul 25.01.2018-23.10.2021 täpselt tuvastamata kuupäevadel ning kellaegadel aadressil xxx lõi ta enda elukaaslast J Ai korduvalt kätega erinevatesse kehapiirkondadesse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – keha peal hematoomid. Seega pani K.C oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.C-d selles, et tema 24.10.2021 kell 20.18 paiku ähvardas telefoni teel enda elukaaslast J Ai maha lüüa, mille tagajärjel tundis kannatanu ohtu enda elule ja tervisele. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna K.C on varasemalt kannatanu suhtes olnud füüsiliselt vägivaldne. Seega pani K.C toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava K.C , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.C-le mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja § 121 lg 2 p -de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda vangistusest kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 15.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o vangistus 3 kuud ja 27 päeva ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada K.C-le mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, s.o 477 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 18 kuud. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

1-22-2093 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.C ei tohi tarvitada alkoholi. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 130,80 eurot, s.o kokku 1111,80 eurot, mis tasuda 12 kuu joosksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.C KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.