Liiklussüüteod

Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Peter Välistet süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 31.10.2021 kella 20:41 ajal Tallinnas Viljandi mnt 49 juures suunaga Kura tänav mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,28 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,16 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ Seega pani Peter Väliste toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 15.03.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Peter Väliste ja tema kaitsja Toomas Pilt järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Peter Välistele karistuseks vangistust 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10.2021 kuni 02.11.2021, s.o kolm päeva, seega kandmisele kuulub 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 alusel vangistus jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Peter Välistelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Arestitud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid, salvestised: puuduvad. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: puudub. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: Peter Välistele riigi poolt määratud kaitsja kaitsjatasu 43,20+ 70,80, kokku 114 eurot (tl 18). Kokku kriminaalmenetluse kulud 1095 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Peter Välistel tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.