Liiklussüüteod

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Albert Bortkevitšit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 30. augusti 2017. a otsusega nr 1-17-5923 KarS § 424 lg 1 järgi ja milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti XXX. a kella 22:48 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,47 mg/g kohta. Albert Bortkevitš rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani Albert Bortkevitš toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Albert Bortkevitšile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast vangistusest koheselt ärakandmisele 7 päeva, mille kandmise alguseks arvata KarS § 68 lg 1 alusel Albert Bortkevitši kinnipidamine, s.o 22. märts 2022. a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 8 kuud ja 23 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Albert Bortkevitš ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Albert Bortkevitšit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Albert Bortkevitš kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS 75 lg 4 alusel võtab Albert Bortkevitš endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Tartu Ülikooli Kliinikum, LõunaEesti Haigla, Pärnu Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Raplamaa Haigla, Valga Haigla, Kuressaare Haigla, Viljandi Haigla, OÜ AJK Kliinik või Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Albert Bortkevitšil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Albert Bortkevitši suhtes tõkendina vahistamist.

Albert Bortkevitšilt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot. Kokku kuulub Albert Bortkevitšilt väljamõistmisele menetluskulud summas 569,30 eurot. Albert Bortkevitš avaldas, et tema sissetulekuks on umbes XXX eurot kuus. Sellest tuleb tal maksta XXX eurot ja kommunaalmakseid, lisaks on XXX. Kohtutäituri juures on üle XXX euro võlgnevusi üleval. Isikul on XXX ja XXX, kes sõltuvad tema sissetulekust ning kellele ta peab tagama ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda 1 kuu jooksul. Eelnevast tulenevalt süüdistatav taotleb KrMS 180 lg 3 alusel menetluskulude hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Albert Bortkevitš tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. CD politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Albert Bortkevitšilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobe tuvastamise kulu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.