1-22-1447
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2022, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-1447 (21233001380)
Kohtunik
Regiina Lebedeva
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
S.H süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom
Süüdistatav
S.H isikukood XXX; määramata kodakondsus; elukoht xxx; emakeel vene keel; xxx töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Arvo Suuban (kohtumenetluses ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § -dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-22-1447 päevamäära 22,20 eurot), s.o 2308,80 eurot (kaks tuhat kolmsada kaheksa eurot ja 80 senti).
-
Asitõendid: tõendusliku alkomeetri väljatrükk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
S.H-d süüdistatakse selles, et ta juhtis 26.12.2021 kella 13.50 paiku xxx maja juures parklas sõiduautot Kia registreerimismärgiga xxx, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,24 mg/l. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.
2(3)
1-22-1447 Sellise käitumisega pani S.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kooskõlas S.H , tema kaitsja Arvo Suubani ja prokuröri Daniel Toomi vahel 25.02.2022 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S.H süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 110 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 22,2 eurot , s.o 2442 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.12.2021 27.12.2021 s.o 2 päeva, millele vastab 6 päevamäära. Seega ärakandmata karistuseks on rahaline karistus 104 päevamäära s.o 2308,80 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumiseks ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise maksena vähemalt 192,40 eurot. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 981 eurot ning määratud kaitsjatasu summas 136,44 eurot, s.o kokku 1117,44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel palutakse määrata, et S.H-lt väljamõistetud menetluskulud summas 1117,44 eurot tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 24.03.2022. a kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.
Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.H KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.
(allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.