Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 31.03.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 31.03.2022.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

elu, kuna M. Hurda tegevus oli intensiivse iseloomuga ning tema sõnumid, kirjad ja kõned olid häiriva sisuga ja tekitasid kannatanus depressiooni Oma tahtliku tegevusega pani Madis Hurt toime KarS § 1573 ettenähtud kuriteo tunnustega teo- teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, kui selle eesmärk ja tagajärg oli teise isiku hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine. Samuti süüdistatakse Madis Hurta selles, et tema otsis korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti oma endise elukaaslase V Pga telefoni ning e-posti vahendusel. Nimelt ajavahemikul 28.03.2021 - 20.07.2021 saatis Madis Hurt e-postiaadressilt xxx vähemalt 175-l korral V Ple e-kirju ning helistades samal ajavahemikul vähemalt 439-l korral V Ple numbrinäiduta telefonilt, sekkudes kannatanu tahte vastaselt tema eraellu. Eeltoodud tegevus oli V P tahte vastane. Samuti häiris eelkirjeldatud M. Hurda käitumine olulisel määral V P igapäevast elu, kuna M. Hurda tegevus oli intensiivse iseloomuga ning tema kirjad ja kõned olid häiriva sisuga ja tekitasid kannatanus vaimset pinget ja depressiooni Oma tahtliku tegevusega pani Madis Hurt toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, kui selle eesmärk ja tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Madis Hurta süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.07.2021 kella 22:12 ajal XXX, XXX ja XXX vahel, suunaga XXX mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - EKEI uuringuakti nr 1007T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 1,71 mg/g, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1,65 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Madis Hurt tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

läheks, kuna V. P poolt selget vastust ei tulnud, mida teha, siis läks kannatanu A. J korterist välja. Sellel hetkel oli M. Hurdal laps süles. M. Hurt järgnes kannatanule, kannatanu hakkas trepist alla minema ja oli võib-olla kaks astet teinud, kui kuulis mingit häält ja kui ta keeras hääle suunas, siis tabas teda hoop vasakule poole näopiirkonda. Kannatanu tundis löögi tagajärjel kerget tasakaalukaotust ja valu. Enne löömist ütles M. Hurt kannatanule korduvalt, et ta hakkaks astuma. Kui kannatanu jõudis auto juurde, siis märkas ta mõne aja pärast, et M. Hurt on talle järgnenud ja sellele järgnes löökide seeria, mida kannatanul õnnestus tõrjuda. Kannatanu sõnul tema ise füüsilist vägivalda M. Hurda suhtes ei tarvitanud, üksnes tõrjus tema lööke (paar löögiliigutust oli juba trepi peal ka). Kannatanu helistas ka Häirekeskusesse. Kannatanul tuvastati hematoom vasaku silma all ja ninaverejooks. Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu A. Ji 25.10.2020.a läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 31-34) nähtub, et kannatanul esines ninaverejooks vasakust nina poolest, hematoom vasaku silma all ja mõlema käe sõrmenukkidel marrastused. Läbivaatuse protokoll seega kinnitab kannatanu poolt öeldut, mille kohaselt tabas teda hoop vasakule poole näopiirkonda. M. Hurda kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tl 35-39) tõendab, et M. Hurt peeti kinni 25.10.2020.a kell 12:19 xxx, esimese trepikoja kolmandalt korruselt. M. Hurdal puudusid kinnipidamisel nähtavad vigastused. M. Hurt keeldus kinnipidamise protokolliga tutvumast ning selle allkirjastamisest. 02.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 40-42) tõendab, et 25.10.2020.a kell 10:43:11 ja 10:49:49 helistas kannatanu A. J Häirekeskusse ja teatas, et M. Hurt oli teda aadressil xxx löönud näkku ning ta nägu on paistes ja ninast on verejooks. Samal ajal kui kannatanu räägib Häirekeskuse töötajaga on taustal ka kuulda, kuidas kannatanu sõneleb M. Hurdaga, kes soovib teda sealt minema ajada. Teises Häirekeskuse kõnes helistab kannatanu uuesti ja räägib, kuidas M. Hurt jookseb talle järgi, kui ta minema üritab joosta. Kell 12:10:41 helistab Häirekesksusse ka M. Hurt ise ja teatab, et tal oli aadressil xxx väike kähmlus tema ja naise armukese vahel, et kohale on kutsutud politsei, et mis nüüd saab sellest. M. Hurt räägib Häirekeskuse töötajale, et politseiauto on maja ees, aga ta ei taha oma nina sinna toppida. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale koos kiirabikaardi väljatrükiga (tl 43-45) tõendab, et 25.10.2020.a kell 10:44 toimus kiirabi väljakutse xxx, kus A. J oli saanud rusikaga vastu nägu. Kannatanul oli vasaku silma all hematoom, ninaverejooks oli peatunud. Kannatanu V. P ütlustega selle kohta, et 25.10.2020.a käis M. Hurt tema korteris last võtmas. M. Hurt kirjutas eelmise õhtul kirja, kannatanu ei vastanud, kuid arvas, et ta võib tulla. M. Hurt tuli hommikul 10:00 ajal, korteris oli siis A ja lapsed. Kannatanu käis sellel ajal Aiga, A elas Soomes, kuid käis nädalavahetustel külas. M. Hurt astus korterisse sisse, A üritas tervitada, M. Hurt vihastas, hakkas karjuma „kao välja“ või midagi sellist. Kõrvalt vaadates tundus, et läheb väga halvasti, lapsed seisid kõrval. M. Hurt võttis oma lapse sülle ja karjus. Kannatanul oli tunne, et parem oleks kui A ära läheks. A pani jalanõud jalga ja läks välja. Kui A selja keeras ja välja läks, siis pani M. Hurt lapse maha ja selja tagant lõi. A hakkas keerama, ei saanud ennast kaitsta. Kannatanu nägi, et M. Hurt lõi, aga mitte täpselt, kuhu. Nägi ka akna pealt, et kui nad õues olid, siis läksid kätega kallale. Seal nägi lihtsalt, et Madis käega tegi ja A keeras. Kannatanu nägi, et löök läks näkku, aga ei saanud aru, kui kõvasti. Kõik juhtus nii kiiresti, ei saanud täpselt aru, kui kõva löök oli. Kannatanu helistas politseisse ja kui välja vaatas, siis ajas M. Hurt Ait taga. Nad kadusid vahepeal ära, siis tuli kiirabi. A ainult vältis lööke, on kaks korda

M. Hurdast väiksem ka. Kui A kiirabiautost korra korterisse tuli, siis oli ta silm sinine ja ninast tuli verd. Kui kannatanu andis korteris ütlusi, siis tuli sinna ka M. Hurt ja tal ei olnud sinikaid ega midagi. Enne seda sündmust oli kannatanu M. Hurdale rääkinud Aist, et ta kohtub ühe mehega ja et M. Hurt ei segaks nende ellu vahele. M. Hurt teadis kannatanu uuest suhtest juba kuu aega, ta hakkas kirjutama igasuguseid asju, vihjas, et A sureb ära, ähvardas. M. Hurda käitumine muutuski väljakannatamatuks just pärast seda, kui ta sai teada, et kannatanu käib teise mehega. Kannatanu oli M. Hurdaga lahku läinud juunis ja septembris hakkas alles Aiga kohtuma. Süüdistatava M. Hurda ütluste kohaselt sai ta teada septembri lõpus, et kannatanu suhtleb Aiga. Siis püüdis kannatanut tagasi võita, mis mingil moel õnnestus, aga oli väga veider, et ühel hetkel nad kirglikult suudlesid ja kui ta lastega randa läks, läks kannatanu Aiga kohtama. Aile kallale minemise osas selgitas süüdistatav järgmist. Ta andis Vile 5 päeva enne teada, et tuleb lastele järgi. Kuna V ignoreeris sõnumeid ja ei saatnud vastu ka kirja, et ta ei saa lapsi, siis eeldas, et ju saab lapsed. Läks lastele järgi, viis Vile lilli, kuna tal oli olnud sünnipäev. M jooksis talle sülle. Köögis nägi Ait. Veri läks keema, ärritus, palus Ail lahkuda. Alguses ta ei paistnud väljagi tegevat. Siis palus teda tungivamalt lahkuda. Peale pikka veenmist A otsustas lahkuda, kuigi hästi aeglaselt ja näha oli, et ta pole rahul olukorraga. Süüdistataval oli M kogu aeg süles. Ukse juures tuli Ail mingi õiglustunne või midagi peale, keeras ringi, pani oma seljakoti maha ja hakkas seal õigustama ennast, et on seal Vi soovil. Süüdistatav pidas seda korterit ikka jätkuvalt enda omaks, on seal elanud, lapsed on seal, on seda ka aasta otsa remontinud. See ärritas teda. Mingil ajal olid Ail käed rusikas, nägu tõmbles peas, siis tundis hädakaitsemomenti, pani lapse maha ja lükkas Ai ukselt koridori, mille peale tekkis kähmlus, kus sai ka ise vigastada. Süüdistatav ei tea, kes kuidas lõi, kuid A lõi teda näkku ja see peaks olema piltidelt näha. Vigastuse järgi lõi vähemalt 3-4 korda, süüdistataval oli silm sinine, otsa eest valutas ja kuskilt oli veel sinine. Süüdistatav ei oska öelda, kumb esimesena lõi. Peale kähmlust, kui A välja jooksis, läks tuppa tagasi. V oli telefoni otsas, arvatavasti kutsus politseid. Süüdistatav nägi, et ei ole mõtet passima jääda. Läks alla, kus oli A jälle, seekord olid tal käed üleval võitlusasendis. Süüdistatav läks lahtiste kätega tema juurde, et mis arvad, et kardan sind, ja virutas jalaga tema poole, mis ei tabanud. Selle peale A jooksis minema. Seejärel süüdistatav läks maha rahunema, linna jalutama. Sai aru, et politsei tuleb ja A oli omale kiirabi kutsunud. Jalutas, sai aru, et tal otsest süüd ei ole, kuna nad mõlemad said viga, tegemist oli hädakaitsega, kuna ta ei hakanud ootama, millal, laps süles, peksa saab. Süüdistatav tunnistab Ai tagaajamist ja põhjendab seda sellega, et arvas, et A läheb korterisse tagasi ja intsidendist tekib tagajärg lastega või midagi. Kui prokurör näitas süüdistatavale tema kahtlustatavana kinnipidamisele lisatud fotosid, siis nimetas süüdistatav, et piltidel on tema vasakpoolne silmaalune paistes ja otsa eest vasakul on natuke sinakas. Süüdistatav ei mäleta, et oleks Ait löönud, aga nendib, et Ai nina ise veriseks ei saanud minna. Kohus leiab, et eelpool toodud tõenditega on üheselt tõendatud, et M. Hurt lõi kannatanut A. Ji rusikaga näo vasakusse piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja kannatanu sai tervisekahjustused – vasaku silma piirkonnas hematoomi ja ninaverejooksu. Süüdistatava versioon juhtunust, mille kohaselt toimus tema ja kannatanu vahel vastastikune kähmlus ning seda tõestab temal kinnipidamise protokolli fotodelt nähtavad vigastused – vasakpoolne silmaalune paistes ja otsaesine sinakas, ei ole kohtu hinnangul usutav. M. Hurda kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et M. Hurdal puudusid kinnipidamisel nähtavad vigastused. Kannatanu on kinnitanud, et tema ise füüsilist vägivalda M. Hurda suhtes ei tarvitanud, vaid üksnes tõrjus tema lööke. Seda kinnitab ka V. P, kelle sõnul M. Hurt lõi A. Ji ning A. J üksnes vältis lööke. V. P ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest ta on kirjeldanud täpselt seda, mida ta nägi ja kui ta midagi ei näinud, siis nii ta ka ütles (ei näinud täpselt kuhu M. Hurda löök kannatanut näos tabas ja kui kõva see võis olla). Kuigi kannatanu

A. Ji läbivaatusel tuvastati marrastused tema mõlema käe sõrmenukkidel, siis pidid need kohtu hinnangul olema temal juba varasemalt, sest kui kannatanu oleks süüdistatavat vastu löönud (nii tugevasti, et sellest jäävad kätele marrastused), siis oleks selliste löökide tagajärjed nähtavad ka süüdistatava kehalt. Antud juhul süüdistatava kinnipidamisel temal nähtavaid vigastusi aga ei tuvastatud. Kui süüdistatav leidis, et poolte vahel on aset leidnud vastastikune kähmlus ja tal tekkisid selle tagajärjel samuti vigastused, siis oleks tal tulnud pöörduda meditsiiniasutusse vigastuste fikseerimiseks. M. Hurt selleks aga vajadust ei näinud, „ei viitsinud asjaga jännata“ nagu ta kohtuistungil ütles. Kohtu hinnangul ei esinenud sündmuse ajal selliseid asjaolusid, mille puhul võiks väita, et M. Hurt oli hädakaitseseisundis. M. Hurt ise provotseeris rünnet, ta tunnistas kohtuistungil, et nõudis A. Ji lahkumist korterist ning jälitas kannatanut ka siis, kui kannatanu oli juba korterist lahkunud. M. Hurdale ei meeldinud, et A. J suhtles tema endise elukaaslase V. Pga, ta on kohtuistungil kirjeldanud, kuidas A. Ji viibimine korteris ärritas teda. Tõendamist ei ole leidnud pooltevaheline kähmlus, vaid üksnes asjaolu, et A. J tõrjus M. Hurda rünnet, mistõttu on M. Hurda hädakaitseseisundis viibimine välistatud. Hädakaitseseisundis viibimine on välistatud ka juba ainuüksi seetõttu, et süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei mäleta, kes keda esimesena lõi. 13.02.2021 episood (kannatanu V P): Kannatanu V. P ütlustega selle kohta, et tema ja tema 2 last elasid 2021. aastal xxx oma korteris. Kui intsident toimus, siis oli paar kuud M. Hurt ka kannatanuga seal elanud, aga kuna asjad läksid halvaks, siis soovis kannatanu, et ta lahkuks ja asjad läksidki vägivaldseks. Asjas läksid halvaks juba enne 13.02.2021.a, sest kui kannatanu ütles M. Hurdale, et ta peab välja kolima, siis läks ta väga vihaseks. 13.02.2021.a öösel sõimas M. Hurt kannatanut terve öö hooraks, kannatanul sai sellest küllalt, võttis enda autovõtmed tagasi, koduvõtmed ka ja siis M. Hurt vihastas, võttis kõik kannatanu dokumendid, lapse dokumendid, pangakaardid. M. Hurt igapäevaselt mõnitas, alandas kannatanut. Kannatanu ei tahtnud enam koos elada, kuna M. Hurt tarvitas vaimset vägivalda. M. Hurt peitis kannatanu dokumendid ära ja kui nad politseiga neid otsima hakkasid, siis ütles M. Hurt, et tema ei ole neid võtnud. Dokumendid oli pesumasinas ja laste mängumajas, kapis, kuskil taga. Kui M. Hurt võttis kannatanu asjad ära, siis tahtis kannatanu politseisse helistada, kuna ta nägi, et asjad lähevad väga halvaks. M. Hurt hakkas kannatanult telefoni käes rebima ja siis ta lõigi kannatanut vasakule lõua piirkonda lahtise käega. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu ja kartis, et ei saa enam korterist välja. Lapsed olid sel momendil teises toas. Kannatanu tahtis korterist välja minna, M. Hurt oli jalanõud ära võtnud ja kannatanu jooksis sokkides välja. Kannatanul oli üks varutelefon ja ta helistas sellelt politseisse. Politsei saabus võib olla 16 minutiga. Kui kannatanu trepikojas politseid ootas, siis oli M. Hurt toas, ta pani ukse seest kinni ja ei lasknud sisse ning kuna ta ust lahti ei teinud, siis lõhuti uks maha. Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, need on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu V. P 13.02.2021.a läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 46-49) nähtub, et kannatanul esines näol vasakul pool lõua piirkonnas punetus. Nimetatud tõend kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt lõi süüdistatav teda vasakule lõua piirkonda lahtise käega. 18.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 50) tõendab, et 13.02.2021.a kell 08:53:00 helistas nuttev kannatanu Häirekeskusse ja palus abi, kuna M. Hurt lõi teda, oli ära võtnud tema telefoni ja dokumendid. Häirekeskusesse helistas kannatanu varutelefoniga. Kannatanu ütles, et käskis

mehel välja kolida, aga mees ei lähe ära ja muutus vägivaldseks. Kannatanu soovis, et keegi mehe ära viiks. Kõne ajal viibis kannatanu trepikojas, mehega koos korteris sees oli ka kaks väikest last (2 aastane ja 4 aastane). Aadressiks on xxx. Mees on joobes. 18.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll politsei rinnakaamera 13.02.2021.a videosalvestistest koos fotodega (tl 51-53) tõendab, et sündmuskohal aadressil xxx linna, Harju maakond, trepikojas kinnitas kannatanu M. Hurda poolt dokumentide ja telefoni peitmist ja tema löömist näkku lahtise käega (vasaku põse piirkonda), kannatanu kirjeldab olukorda seoses M. Hurda agressiivse käitumisega. Samuti tõendab protokoll korterisse tungimist politseiametnike poolt, kuivõrd M. Hurt ei avanud korteri ust ja M. Hurda käitumist ja väljendeid tema kinnipidamise käigus. M. Hurt keeldus ust avamast, karjus korduvalt „Lõpetage ära!“, lubas ukse avada ainult kannatanule. Päästjad üritasid ust lahti murda. M. Hurda hääl oli ärritunud. Lõpuks tõmmati uks jõuga lahti. Sisenedes ei täitnud M. Hurt politseinike korraldusi, ta tuli maas jõuga ümber pöörata. M. Hurt oli agressiivne ja ärritunud, ei saanud aru, miks uks maha võeti ja miks läbi ukse ei võinud rääkida, ropendas ja vaidles. M. Hurt eitas kannatanu löömist, ütles, et kannatanu valetab. M. Hurt keeldus politseile oma dokumenti andmast ja indikaatorvahendisse puhumast. Valdusse sisenemise protokoll koos fototabeliga (tl 55-63) tõendab, et politseiametnikud olid sunnitud uksele kahjustusi tehes tungima 13.02.2021.a aadressil xxx, Harju maakonnas asuvasse korterisse, kuivõrd M. Hurt ei kuuletunud politseiametniku käsklusele uks avada. M. Hurda kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 65-66) tõendab, et M. Hurt peeti kinni 13.02.2021.a kell 09:50 xxx. Tunnistaja O. Ei ütluste kohaselt töötas ta 2021.a veebruaris abipolitseinikuna, kui sai veebruari alguses väljakutse xxx seoses lähisuhtevägivallaga. Trepikojas tuli talle vastu naisterahvas, kelle tunnistaja tundis kohtuistungisaalis ära kui V. P. Naisterahval ei olnud jalanõusid, jope või pusa oli peal ning ta ütles, et sai kodunt jooksu, seejuures nuttes ja värisedes. Naisterahval oli ka punetus näos. Naisterahvas ütles, et mees ei lase teda kodunt välja, ta sai jooksu, mees võttis ära dokumendid, telefoni ja võtmed. Tunnistaja sõnul oli naine väga hirmul. Kuna korteris olid ka alaealised lapsed ja mees keeldus neid sisse laskmast, siis kutsusid nad välja päästjad ja võtsid naise loal ukse eest. Enne kui uks maha võeti, sõimas meesterahvast neid teiselt poolt ust, öeldes, et naine on politsei tema vastu ässitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli meesterahval agressiivne suhtumine ja ta nimetas neid koerteks. Kui uks maha löödi, siis sisenes tunnistaja esimesena kilbiga, nad panid meesterahva käed raudu ja andsid ta patrullile üle. Tunnistaja sõnul leiti ka naisterahva dokumendid ja telefon, mis olid kas pesumasinas või laste asjade hulka torgatud. Naisterahvas ütles tunnistajale, et hirmuvalitsust ja ahistamist on meesterahva poolt olnud varemgi ja seepärast ta nii hirmul oligi. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja O. Ei ütlustes, need on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. 18.02.2021.a õiend varasemate juhtumite kohta (tl 64) tõendab, et V. Pon septembernovember 2020.a (27.09.2020.a, 25.10.2020.a, 01.11.2020.a) korduvalt pöördunud politseisse seoses M. Hurda käitumisega. Pöördumiste põhjuseks on M. Hurda ähvardused kannatanu suunal, autol rehvide tühjaks laskmine (kannatanu iga rehvi alla oli asetatud nael ja sellele eelnes kannatanule hommikul M. Hurda poolt saadetud sõnum sisuga „sõida vastu puud“), ning agressiivselt kannatanu ukse taga käimine ja sisse nõudmine.

Süüdistatav M. Hurt andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et eelmine päev tuli ta töölt, V jälle tujutses. Süüdistatav küsis, kus lapsed on käinud, V nähvas, et mis see tema asi on. Mängis oma tavalist ignoreerimist, hakkas jälle midagi väitma, mida süüdistatav teadis, et see on vale. Süüdistatav ütles, et ta ei ole loll, kallike, näen, et sa valetad ja mätsid valesid veel läbinähtavamate valedega. Kannatanu jätkas samas vaimus. Süüdistatav ütles talle jälle halvasti, et ta on see ja too, mille peale kannatanu ütles, et nüüd on kõik ja ma kaon minema. Lootis, et kannatanu rahuneb maha. Hommikul kannatanu ikka tänitas, mõnitas. Süüdistatav läks vanni. Kannatanu tammus ringi, konsulteeris sõbrannadega, mida teha. Võttis süüdistatava korterivõtmed ära. Süüdistatav teadis, et on tavategevus, kui konsulteerib sõbrannadega. Tal sai sellest villand. Tuli hetkeks vannist välja, võtis kannatanul telefonist kinni, väänas selle käest ära. V tegi suured silmad ja hakkas karjuma nagu teda pekstaks. Ta on seda enne ka teinud just süüdistatavat rünnates. Kui ta on süüdistatavat löönud, on süüdistatav ta käe kinni võtnud ja kannatanu on karjunud nagu teda lüüakse. Süüdistatav ütles, et kas keegi ta võltskisa peale ka tuleb. Selle peale tormas kannatanu uksest välja, käis ära, tuli sisse tagasi ja võttis oma jalanõud. Süüdistatav võttis need ära, siis tormas kannatanu jalanõudeta välja. Kuna kannatanu on süüdistatavat mitu korda ukse taga hoidnud, siis mõtles, et kuidas tal endal meeldib olla ukse taga. Keeras ukse kinni ja läks vanni tagasi, oli seal lõõgastumas. Kui telefoni käest võttis, oli süüdistatav ärritunud, aga löönud ta kannatanut ei ole, ei tee seda kunagi, see on põhimõtete vastu. Et V teda selles süüdistab, on väga nukker. Prokuröri küsimustele vastates eitas süüdistatav nii kannatanu löömist kui kannatanu dokumentide ja telefoni ära peitmist. Politsei murdis ukse maha, sest ta ei avanud neile ust. Süüdistatava sõnul ei pidanud ta täitma politseinike palvet uks avada. Pärast intsidenti läks ta korterisse oma asjadele järgi. Psühholoogi juurde pöördus ta, sest kogu Vi süüdistase ja käitumise tõttu ei saanud ta magada, kõik kruttis koguaeg peas. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et M. Hurt lõi kannatanut V. P ühe korra lahtise käega vasakule poole lõua piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja kannatanu sai tervisekahjustuse – punetuse vasakul pool lõuapiirkonnas. Süüdistatav ei eita, et tema ja kannatanu vahel oli tollel päeval vaidlus ja ta võttis kannatanult ära telefoni, samuti tunnistab ta kannatanu jalanõude äravõtmist kui kannatanu üritas korterist lahkuda. Samuti kinnitab süüdistatav, et jättis kannatanu meelega ukse taha, keeras ukse lukku, kuna teda on samuti ukse taga hoitud. Küll aga eitab süüdistatav kannatanu löömist ja tema dokumentide ära peitmist. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärsed, sest need ei kattu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokoll politsei rinnakaamera videosalvestisega, valdusse sisenemise protokoll ja tunnistaja O. Ei ütlused kinnitavad, et süüdistatav käitus sündmuskohal agressiivselt, ärritunult, ropendas ja vaidles, ei avanud politseinike korteriust ja uks tuli maha murda, ei allunud politseinike korraldustele. Lisaks leiti kannatanu dokumendid ja telefon korterist peidetuna. Nimetatu kõik tõendab, et süüdistatav on selles osas andnud enda süüd pisendavaid ütlusi. Jääb arusaamatuks, miks lasi süüdistatav asjal nii kaugele minna, et korteriuks tuli maha lõhkuda, kui ta endal mingit süüd ei näinud ja kannatanut enda sõnutsi ei löönud.

Hurdal oli A. J vastu nii suur viha ja ärrituvus, et ta ei suutnud sellel minna lasta ka siis, kui kannatanu oli tema korterist juba lahkunud. Ka kannatanu V. P puhul oli M. Hurda ärrituvus nendevahelisest tülist nii suur, et ta ei tulnud sellega muudmoodi toime kui haaras kannatanult telefoni ja dokumendid, peitis need ära, lõi kannatanut lahtise käega vasakule poole lõua piirkonda, võttis ära kannatanu jalanõud ja jättis ta lõpuks sokkides ukse taha. Lüües kannatanut A. Ji rusikaga näopiirkonda ja kannatanut V. P lahtise käega samuti näopiirkonda selliselt, et kannatanud tundsid valu ja neil tekkisid vigastused, teadis M. Hurt, et täidab süüteo objektiivsele koosseisule vastavad asjaolud. Elukogenud täiskasvanud inimene peab teist inimest lüües aru saama, et põhjustab teisele inimesele valu ja et sellise löömise tagajärjel tekivad sageli ka tervisekahjustused. Vaidlust ei ole selles, et M. Hurt ja kannatanu V. P olid kuriteosündmuse ajal lähisuhtes ehk nad olid endised elukaaslased, kasvatasid koos ühist last ja kannatanu last varasemast kooselust. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise pani M. Hurt toime korduvalt, sest kasutas vägivalda nii A. Ji kui V. P suhtes.

saaksin sind rahuldada?“. Inimesed olid väga üllatunud, et keegi on esinenud tema asemel, ilmselt nende jaoks oli see ka šokk. M. Hurt tunnistas, et tema lõi konto, ütles, et kannatanu ei saa seda kuidagi tõestada ja naeris lihtsalt. M. Hurdal ja noormehel, kes ühendust võttis, oli vestlus jututoas, M. Hurt andis kannatanu aadressi ja telefoninumbri. Nagu siis tema oleks noormehega rääkinud. Kannatanu ütles noormehele, et tema ei ole noormehega rääkinud ja ta siis imestas, et kellega siis rääkis. „Armastusesaalist“ tuli kõnesid 3-4, teisest kohast 19. Mõned üritasid hiljem ka helistada, kuigi kannatanu ignoreeris, aga kontaktid olid olemas, kes olid telefoni salvestanud. Kannatanu V. P poolt kohtueelses menetluses antud ütluste lisana (tl 104-112) esitatud kuvatõmmis kuulutusest veebilehel www. tutvumiskeskus.com tõendab, et kannatanu nimel on tehtud sellele lehele tutvumiskuulutus, mis sisaldab kannatanu ees- ja perekonnanime, vanusena on märgitud 36, elukohaks on märgitud xx, e-mailina on kasutatud xxx, telefoniks on märgitud xxx, kuulutus sisaldab ka kannatanu pilti ja kuulutuse sisuna pakub kannatanu väidetavalt erinevaid teenuseid hinnaga 30 eurot/tunnis Tallinnas. Kuulutus on lisatud 09.07.2021.a kell 21:04. Kannatanu ütlustele on lisatud ka e-kirjade väljavõtted, kus muuhulgas M. Hurt näiteks küsib, miks ta ei tohi lapsi vaatama tulla kannatanu nädalavahetusel, et kas tal on lähenemiskeeld peal või kannatanu kardab, et jääb järjekordsest kusikust ilma. E-kirjades süüdistab M. Hurt kannatanut valeavalduste tegemises, ähvardab ilmuda kannatanu juurde, et lapsed võtta. Ütlustele on lisatud ka kannatanu telefonile tulnud sõnum, kus keegi teavitab kannatanut tema nimel tehtud kuulutusest tutvumissaidil. Kannatanu on esitanud 13.07.2021.a ka süüteoteate, kus teatab, et tema eksmees ja ühise lapse isa M. Hurt on jututoas Armastusesaal kasutajanime alt xxx suhelnud kannatanu nime kasutades ja jagades tema telefoninumbrit pakkudes seksteenuseid, samuti avaldades kannatanu ema elukoha, väites, et kannatanu võib sealt leida. Kannatanu sai tutvumiskuulutusega seoses sõnumi võõralt numbrilt ja 3 kõne, kes kõik väitsid, et said tema numbri Armastusesaali jututoast ja et kannatanu olevat seal pakkunud seksi. Kannatanu sõnul M. Hurt ahistab ja rikub tema mainet. Kannatanu sõnul avaldas M. Hurt kannatanu kohta 09. juuli avaliku kuulutuse koos tema nime, pildi, telefoni ja töökoha emailiga, kus pakkus raha eest seksi. Kannatanu sõnul tegi ta selle kohta politseisse avaldusse, aga M. Hurt jätkab oma tegevust ja ta ei tea, kuidas teda takistada. Kannatanu sõnul M. Hurt helistab tundmatult numbrilt iga päev kuskil 15 korda ja saadab ähvardavaid emaile. 16.07.2021.a vastus nõudekirjale (tl 113) tõendab, et veebileheküljel www.tutvumiskeskus.com on kannatanu isikuandmeid sisaldava kuulutuse aktiveerimiseks saadetud aktiveerimise SMS M. Hurda kasutuses olevalt telefoninumbrilt xxx. Vastused nõudekirjadele (tl 114-124) tõendavad, et internetilehelt www.armastusesaal.ee estchat.ee serveris asuvasse jututoa serverisse on sisenetud erinevate kasutajanimedega, millel on ühine küpsise identifikaator ja mis on seotud sealhulgas IP-aadressiga, mille kasutajaks on M. Hurt. Madis Hurt andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei ole laadinud üles kuulutust, et V. P osutab intiimteenuseid. V. P valetab, et ta ise seda temale tunnistas. Ka see, et tema olevat V. P emale Vist halvustavalt rääkinud, ei vasta tõele. Kuulnud on, kus V. P töötab, aga ei mäleta peast firma nime, maksutagastusefirma kesklinnas, eraettevõte. Seda, kuidas saab nii olla, et kuulutuse aktiveerimiseks on SMS saadetud tema telefonilt, seda ei osanud M. Hurt kohtuistungil selgitada. Jututoas ei ole kellegagi kannatanu nimel suhelnud. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav kasutas ilma kannatanu V. P nõusolekuta tema isikuandmeid, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse kannatanust ja kahjustas tema mainet. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav nii sisestas tutvumiskeskus.com

lehele V. Pst intiimteenuste pakkumise kuulutuse kui ka esines armastusesaal.ee kodulehelt juurdepääsetavas jututoas V. Pna, jagas seal tema telefoninumbrit ja pakkus intiimteenuseid. On selge, et süüdistatava seesugune tegevus kahjustas kannatanu mainet, sest kannatanu mainis ka kohtuistungil, et inimesed tundsid teda, sest xxx linn on väga väike ja ta oli tol hetkel seal. M. Hurda pool kohtuistungil antud ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega, vastuolu enda ütluste ja teiste tõendite vahel ei oska M. Hurt selgitada (näiteks kuulutuse aktiveerimise osas). M. Hurt on taaskord andnud ennast õigustavaid ütlusi, nimetab kannatanut valetajaks. Kõik see ongi tüüpiline isikule, kes endal mingit süüd ei tunne ja eitab seda isegi siis, kui tõendid tema süüd väga konkreetselt kinnitavad. M. Hurda ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja neid ei saa tõendina arvestada.

võimalik helistada ikkagi. M. Hurt ütles, et miks blokeerida, et ta saab nagunii tema kätte. Ta üritas kogu aeg helistada ja kui tema vastu ei võtnud, helistas uuesti. Kui võttis vastu, siis M. Hurt solvas. Hakkas ka massiliselt kirju saatma. Mõned korrad ütles M. Hurt, et nad peaksid ikkagi lapse pärast koos elama, et see on lapse piinamine, kui vanemad eraldi elavad. Kannatanu arvab, et M. Hurt tahab, et kannatanu õnnetu oleks, et ei saaks oma elu elada, mis M. Hurdal on ka õnnestunud. Tema ütles M. Hurdale, et too lõpetaks kontakti otsimise ja edasiselt ignoreeris tema kõnesid, kuid tavaliselt ignoreerimine vihastas M. Hurta veelgi rohkem. Mõnikord hakkas veelgi agressiivsemalt kirju saatma ja kirjade sisu muutus veel räigemaks. Et ta on „selline hoor“, „xxx“, olid tüüpilised kirjad, igapäevased. Muidugi seda, et kannatanu on „rongaema“ ja „ei hooli oma lapsest“. Sellised kontaktiotsimised mõjusid nii, et kannatanu käib siiamaani psühholoogi juures, aga peab edasi elama. Selles mõttes on väga raske. Põhimõtteliselt ta ei tohi ega saa kellegagi suhelda, peab üksi olema, sest M. Hurt ähvardab, et kui kellegagi kohtub, siis ta teeb midagi talle. Kannatanu selgitas kohtule, et kui nad M. Hurdaga koos veel elasid, siis ta lihtsalt ei tahtnud enam elada, polnud eluisu. Kannatanu ei saa ise ühti suhet luua, sest kardab temaga liikuda kuskil kodu läheduses. M. Hurda sõnumid tekitasid kannatanus hirmu, sest M. Hurt töötab seal piirkonnas, ta kontrollib, kus kannatanu käib ja mida teeb. Kannatanut häirisid M. Hurda teod, tal ei ole vaba elu, keegi nagu jälgib teda ja ähvardab, et kui keegi temaga kohtub, siis läheb temaga halvasti. Selles mõttes ei taha kannatanu enam suhteid luua. Kannatanu V. P ütlustega selle kohta, et 28.03.-20.07.2021.a saatis M. Hurt temale e-kirju. Kirjadest luges tema välja, et M. Hurt arvas, et tema kohtub Aiga (J), ütles, et oled temaga jälle koos. M. Hurt arvas, et nad kohtuvad, vihastas ja elas end välja. Periooditi tuleb see hoog, siis on rahulik periood, siis ta jälle ärritub. Isegi ei tea, millest kõik võis alguse saada. E-kirju oli hästi palju ja tundmatult numbrilt tulid ka vastamata kõned. M. Hurt ei saanud temale tema mäletamist mööda SMS-sse saata, number oli blokeeritud. Need kirjad olid ühte tüüpi, et „kellel sa suhu võtad“ ja välimuse kohta, „oled hoor“ – sellist tüüpi enamuses. Ja teine tüüp kirju oli selle kohta, et kannatanu ei oska last kasvatada, selles mõttes halvustavad. Tema andis need kirjad edasi politseile ja tema telefoni sisu ka kopeeriti. 08.04.2021.a asitõendi vaatlusprotokollid V. P mobiiltelefoni vaatlusest (tl 73-82, 83-84) tõendavad arvukate telefonikõnede tegemist kannatanule M. Hurda poolt, samuti SMS-ide ja ekirjade saatmist. M. Hurda poolt kannatanule saadetud kirjade sisu on täis solvanguid, ta kasutab kannatanu suhtes sõnu, mis ei kannata trükimusta. M. Hurt on telefoninumbrilt +xxx ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021.a saatnud V. Ple SMS sõnumeid vähemalt 5-l korral, helistanud V. Ple vähemalt 14-l korral ning numbrinäiduta telefonilt vähemalt 68-l korral, lisaks saatnud kirju e-posti aadressilt xxx aadressile xxx vähemalt 34-l korral. Ajavahemikul 28.03.2021-20.07.2021.a saatis M. Hurt kannatanu V. Ple kirju e-posti aadressilt xxx vähemalt 175-l korral ja helistas V. Ple numbrinäiduta telefonilt vähemalt 439-l korral. 16.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 125-127) on vaadeldud kannatanu kirja, mis on adresseeritud Põhja Prefektuuri vanemkomissarile ja millele on lisatud 51 telefoniekraanilt tehtud kuvatõmmist e-kirjadest, mis süüdistatav on kannatanule saatnud. Kirjades on M. Hurt muuhulgas näiteks valetanud kannatanule, et tema laps jäi auto alla ja nad on emos, kuigi helistades selgus, et lapsed kilkasid rõõmsalt taustal. M. Hurt alandab kannatanut temale saadetud e-kirjades, sõimab teda, nimetab teda solvavate nimedega, räägib ebatsensuurselt, samal ajal järgmises kirjas väites, et endiselt armastab kannatanut ja vabandab tema ees. Süüdistatava M. Hurda ütluste kohaselt on 95% kõigi tema poolt saadetud kirjade põhjuseks see, et kannatanu manipuleerib ja piirab tema suhtlust lastega. Kui kannatanu oli vihane või solvunud, siis ei lubanud ta süüdistataval lapsi näha, sellest ka paljud tülid ja kirjavahetus. Kõik

kirjad ongi järgnenud Vi piirangutele. Süüdistatava sõnul see ei olnud igapäevane, sõimamised ja solvamised ongi alles siis, kui on olnud vaidlus ja kannatanu ignoreerib tema seletusi, esitab uusi valesid valede peale. Argumenteerib ennast valedega. Kui kannatanu valedega selga sõidab, siis jookseb süüdistataval juhe kokku ja tulevad valimatud sõnad. Kõikidele kirjadele on eelnenud telefonikõned ja suhtlus. Kannatanu nagu süüdistab süüdistatavat asjades, mida ise teeb, mõnitab ja sõimab teda ja siis järgmise hingetõmbega süüdistab teda enda mõnitamises ja sõimamises. Ta hakkas kannatanule kirjutama kui sai teada, et kannatanu suhtleb Aiga. Sellest ajast hakkasid sõnumid seksuaalset laadi minema, enne oli kõik enam-vähem. Sealt hakkasid hoorad ja asjad pihta. Vi ütlused, et süüdistatav kontrollib tema igapäevast elu, jälitab ja pärib, mis ta teeb, on Vi enda hirmud, sellel puudub igasugune tõepõhi. Süüdistatav vaatab alt autost lapsi, lehvitavad teineteisele ja V võtab seda nagu ta jälitaks teda. Jälitamine ja passimine ei ole tema teema. Süüdistatav üürib xxx elamist, et saaks lastele lähedal olla, nende vahe on 13 kilomeetrit. Sõimukirjad on ainult nende tülijärgne süüdistatava poolne frustratsiooni väljaelamine. Kui nad ei tülitse, on nende vahel kõik korras, kirjad normaalsed, saavad hästi läbi. Süüdistatava sõnul on tal siiamaani kannatanu suhtes tundeid. Kirjadega ei ole ta lootnud midagi saavutada. Süüdistatav on kirju õigustanud endale sellega, et need on tema tegevust kirjeldavad, mitte ta solvamiseks, mahategemiseks. Kirjad on räiged, tal on endal neid ka paha lugeda pärast. Kui kaitsja küsis, kuidas kirjeldab tegevust tema poolt kannatanule kirjutatu „xxx“, siis tunnistab süüdistatav, et seda vist kahel korral kirjutanud ja see on solvav. See võis olla pärast seda, kui kannatanu kohtutäituri talle kaela saatis 70 euro pärast. Pahameel väljendus roppustes, millest kannatanu pidi aru saama, et süüdistatav on tema peale pahane. Nad käisid Viga ka psühholoogi juures ja pärast Ai intsidenti käis psühholoogi juures ka süüdistatav üksi. Süüdistatav kirjutab Vile, et armastab teda, aga V ignoreerib, ehkki süüdistatav arvab, et tal on ka tundeid tema vastu. Pärast lastekaitsekõnet kannatanu ignoreerib teda. Süüdistatava sõnul ei ole olnud kirju, kus V ütleks, et ta rohkem ei kirjutaks talle. Enamus tülisid on valetamise ja lastega suhtluse piiramise tõttu. M. Hurt leiab, et ta ei ole kannatanut ahistanud vaid on reageerinud tema tegevusele. M. Hurt tunnistab, et saab aru, et kui ta kellelegi helistab ja inimene lõpetab kõne, siis ta järeldab, et ta ei soovi rohkem rääkida või ei lase rääkida, kuid leiab, et kui kannatanu on teda süüdistanud, siis ta võiks lasta selgitada ka. Kui kannatanu selgitusi ei soovi, siis järgnebki frustratsiooni väljaelamine. Temale on jäänud mulje, et kannatanu ongi kõnesid katkestanud tema närviajamiseks. Leiab, et temal on õigus helistada, kuni saab selgitust. Kannatanu teeb seda kõike tema piinamiseks, kiusamiseks. On välja tulnud, et ta on kogu selle aja teda armastanud, on enda tahte vastaselt käitunud, selgitanud seda ka psühholoogi juures. Kohtu küsimusele selle kohta, kas süüdistatav on numbrinäitudeta telefonilt kannatanule helistanud, süüdistatav keeldus vastamast. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et M. Hurt otsis kannatanu V. Pga korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti nii ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 kui ka 28.03.2021-20.07.2021.a. Kohtuistungil antud ütlustes süüdistatav sisuliselt tunnistab, et on kannatanuga ahistavalt käitunud ning saatnud talle valimatute sõnade ja seksuaalse alatooniga kirju, nentides, et kirjad on olnud räiged. Küll aga leiab süüdistatav, et tema käitumine on olnud õigustatud ja et tal ongi õigus selliselt käituda, kuna kannatanu eirab teda. Kohus leiab, et eneseõigustamine on süüdistatavale iga temale esitatud süüdistuse puhul iseloomulik. Kuigi süüdistatav ei tunnistanud, et ta on kannatanule helistanud ka numbrinäiduta telefonilt, siis keeldus ta sellele küsimusele vastamast, mis kohtu hinnangul näitab, et süüdistatav on seda siiski teinud ja ei soovi seda kohtule tunnistada. M. Hurda poolne tegevus häiris kannatanu igapäevaelu, tema poolt saadetud sõnumid, kirjad ja tehtud kõned olid häiriva sisuga, eesmärgiga kannatanut alandata, solvata ja mõnitada. Süüdistatav saavutas oma eesmärgi, sest kannatanus tekkis hirm, tal on hirm luua uusi suhteid ja peab süüdistatava tegevuse tõttu käima psühholoogi juures. Ka kohtuistungil oli kannatanul raske kõigest toimunust rääkida ning on selge, et süüdistatava seesugune korduv ja järjepidev kontakti

otsimine on jätnud oma negatiivse jälje kannatanu igapäevaelule. Süüdistatava tegevus oli kannatanu tahtevastane ja seda ilmestab ka asjaolu, et kannatanu blokeeris süüdistatava telefoninumbri.

Tunnistaja E R andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et suve lõpu poole oli väljakutse, piirkonnapolitseinikud palusid abi, olid kinni pidanud juhi, kellel olid joobetunnused. Palusid abi, kuna neil oli tõenduslik alkomeeter. See oli xxx, buss oli tee ääres, vist valget värvi kaubik. Nende saabudes oli meesterahvas politseiametnikega väljas. Palusid, et isik tuleks nende bussi juurde. Selgitasid tema õigusi, kohustusi. Et tal on õigus keelduda kontrollist, et siis lähevad vereproovi võtma haiglasse. Isik ütles, et ta alla ei kirjuta, aga puhuma on nõus. Proovis puhuda, aga vajalikku õhukogust kätte ei saanud, suur osa õhku tuli vooliku kõrvalt välja. Isik ütles, et ei suuda rohkem puhuda. Selletõttu tõendusliku alkomeetriga ei saanud joovet tuvastada. Nemad siis selgitasid, et tuleb sõita Tallinnasse tervishoiuasutusse, sõitsidki Wismari haiglasse. Enne sinna minekut isik ütles, et verd tema ei anna. Mineku ajal palusid nemad välijuhil tulla Wismari haiglasse toetavaks jõuks. Vereproovi võtmiseks peab isik olema fikseeritud. Isikule seletati haiglas mitu korda, et tal on võimalik anda vabatahtlikult verd, vastasel juhul kasutatakse sundi. Ta ütles, et vabatahtlikult ei anna. Nemad siis paigutasid käerauad, et ta ei saaks teha äkilisi liigutusi ja oleks paremini fikseeritud. Aitasid isiku põlvili, siis maha, fikseerisid jalad. Nad olid kolmekesi, välijuht ja tema paarimehega. Tunnistaja hoidis jalgu kinni, arst võttis vereproovi. M. Hurdal oli alkoholilõhn tugevalt tunda. Sündmuskohalt kuni hetkeni, mil toimetati ta meditsiiniasutusse, oli ta kogu aeg nähtaval, teel meditsiiniasutusse ei söönud ega joonud midagi. Kohtul puudub alus kahelda ka tunnistaja E. R ütlustes, kuna need on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ühtlasi nähtub tunnistaja ütlustest, et M. Hurt käitus sündmuskohal ja pärast seda meditsiiniasutuses igati menetlust takistavalt ja ebaadekvaatselt. 07.07.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 91) tõendab, et M. Hurdal tuvastati 07.07.2021.a kell 22:14 joove, tal esinesid järgmised joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, suured pupillid, kiire kõne, koordinatsioonis kerged häired, käitumine ärrituv, rahutu, omamehelik ja verbaalselt ründav. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1007T (tl 133, 135) tõendab M. Hurdal 07.07.2021.a alkoholijoobe esinemist 1,71 mg/g, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1,65 mg/g. 07.07.2021.a vereproovi või bioloogilise vedeliku proovi võtmisel sunni kohaldamise protokoll (tl 92) tõendab, et M. Hurdal kasutati vereproovi võtmiseks käeraudu. Ühtlasi kinnitab see tõend, et M. Hurt ei olnud koostööaldis, üritas menetlust igati takistada ja käitus nii nagu käitub mitte kaine, vaid alkoholijoobes isik. 07.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 93) tõendab, et M. Hurda mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx kõrvaldati 07.07.2021.a juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et M. Hurda veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 14.09.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 94-96), milles on vaadeldud tunnistaja P. H vormikaamera salvestisi, tõendab 07.07.2021.a M. Hurda käitumist pärast tema kinnipidamist, ametnikega koostööst keeldumist, suutmatust indikaatorvahendisse ja tõenduslikku alkomeetrisse puhuda. Tõendist nähtub, et M. Hurt tunnistab joomist ja nõuab, et ametnik teeks talle 200 eurose trahvi. M. Hurt käitub ülbelt ja omamehelikult. 14.09.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 97-101), milles on vaadeldud tunnistaja E. R vormikaamera salvestisi, tõendab 07.07.2021.a M. Hurda suhtlust ametnikega,

suutmatust alkomeetrisse puhuda, Wismari Haiglas vereproovi andmisest keeldumist, mistõttu kasutati sundi. Tõendist nähtub, et M. Hurt on ülbe ja üleolev, öeldes, et tal on religioosetel põhjustel keelatud anda verd, ta ei allu ametnike korraldustele, ründab ametnike sõnadega ja käitub ebatsensuurselt. 14.07.2021.a õiendist (tl 128) nähtuvad mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx andmed, sõiduki kuulumine E. E. Transpordiameti vastusest nõudekirjale (tl 129-130) nähtub, et M. Hurt on vahetanud Eesti juhiloa Suurbritannia juhiloa vastu. M. Hurt tunnistas ennast kohtuistungil süüdi KarS § 424 lg 1 järgi. Süüdistatav kinnitas, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit olles tarvitanud alkoholi 3-4 pudelit. Ütluste kohaselt sõitis alguses sõber, aga ta sõitis rehvi puruks. Süüdistataval oli peatumispaik ca 300 m kaugusel, ta tahtis auto sinna jätta. Hüppaski rooli, et viib auto aeda ära. Kohtu hinnangul on eelpool toodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav M. Hurt juhtis 07.07.2021.a mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

KarS § 424 lg 1 osas suhteliselt suur alkoholijoove ja selle mõju sõidukijuhtimisele (isik ei tulnud enam sõiduki juhtimisega toime, sõitis mööda kraaviäärt, sõidustiil äratas kahtlust), mille tõttu oli süüdistatav ohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et süüdistatav pani toime ahistava jälitamise suhteliselt pika ajaperioodi jooksul ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, siis kasutas kannatanu andmeid selleks, et temast luua teistele ebaõige ettekujutus ja kahjustada tema mainet. M. Hurt pani toime kehalise väärkohtlemise A. Ji suhtes 25.10.2020.a ja V. P suhtes 13.02.2021.a, juhtis joobeseisundis mootorsõidukit 07.07.2021.a, kasutas kannatanu identiteeti ebaseaduslikult 09.07.2021.a ja 12.07.2021.a ning pani toime ahistava jälitamise V. P suhtes ajavahemikel 18.03.2021-27.03.2021 kui ka 28.03.2021-20.07.2021.a. Seesugune ajajoon ilmestab, et süüdistatava tegevus kannatanu V. P suhtes kestis pikka aega, ta ei suutnud oma eluga edasi liikuda, ei saanud aru, et tema käitumine ei ole õige ja leidis, et tema on selles kõiges ohver. Ka kohtuistungil ei saanud süüdistatav aru, mis ta valesti on teinud, tunnistas oma süüd üksnes KarS § 424 lg 1 järgi ning teiste kuritegude osas mõtles välja ennastõigustavaid sündmuse stsenaariume. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi karistusregistri andmete (tl 134) kohaselt on M. Hurt varem kriminaalkorras karistamata, siis ei pea kohus võimalikuks karistada M. Hurta rahalise karistusega, kuna selline karistusliik ei mõjutaks M. Hurta edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Küll aga leiab kohus, et M. Hurdale mõistetava karistuse saab jätta tingimisi kohaldamata ning karistuse eesmärke aitab paremini saavutada temale määratav käitumiskontroll koos katseajaga. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus M. Hurdale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 8 kuud vangistust, KarS § 1572 lg 1 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 1573 lg 1 järgi 6 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskeimat ning mõistab M. Hurdale liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kohus arvestab KarS § 68 lg 1 alusel M. Hurda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 päeva (25.10.2020-26.10.2020, 13.02.2021-14.02.2021) ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistus (1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et M. Hurt ei pane temale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on M. Hurt kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohus arvestab KarS § 78 p 1 alusel M. Hurdale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.03.2022.a. M. Hurda suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanu V. P avaldas kohtuistungil, et soovib jätkuvalt M. Hurda suhtes lähenemiskeeldu, sest ta ei tea, mida M. Hurt võib teha, kuna praegu elab ta küll üksi, kuid ei ole teada, kuidas asjad võivad minna, kui ta kohtub kellegagi. Kannatanul on kaks last, 3- ja 5-aastane. 3-aastane laps on kannatanu V. P ja M. Hurda ühine laps. Lastega suhtlemise kord on reguleeritud nii, et paarisnädalavahetustel, reede õhtust pühapäeva õhtuni on kohtu poolt määratud, et M. Hurt saab last näha. M. Hurt on võtnud ka teist last hoida. Kannatanu sõnul peab M. Hurt kohtumäärusest kinni, siis kui talle sobib, kui tal aega on, mitte nädalavahetustel, mis on määratud. Kannatanu on talle selles osas vastu tulnud. Suhtlemiskord määrati kindlaks suvel 2021.a (08.06.2021.a), enne seda oli lastega suhtlus nii kuidas M. Hurt tahtis. Kui kannatanu ütles, et läheb xxx vanaema juurde lastega, siis M. Hurt ei aktsepteerinud seda. Süüdistatav M. Hurt leidis kohtuistungil, et lähenemiskeeld on üle paisutatud, põhjendamatu. Temast ei ole kunagi kellelegi ohtu ja tal ei ole põhjust muul teemal Viga suhelda kui lastest. Lähenemiskeelust kinnipidamine ei ole takistanud temal lastega suhtlemist. Kohus leiab, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on jätkuvalt põhjendatud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M. Hurt pani kannatanu suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 2, § 1572 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Kannatanu kardab jätkuvalt M. Hurta ja seda, milleks ta võimeline on, ta kardab luua uusi suhteid ja peab käima psühholoogi juures. Oluline ahistava jälitamise puhul ongi see, et ei ole võimalik kunagi prognoosida, millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu ahistaval jälitajal varuks võib olla. Kohtu hinnangul annab lähenemiskeelu kohaldamine kannatanule kindlustunde, et süüdistatav ei saa tema õigusi enam rikkuda ning ühtlasi aitab see vältida süüdistatava ja kannatanu vahel võimalike tulevasi konflikte, sest süüdistatav teab, et lähenemiskeelu rikkumine on samuti karistusseadustikuga karistatav süütegu. Kohus on ka seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamine ei riiva M. Hurda õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Seega tuleb kannatanu taotlus rahuldada ja kohus hindab lähenemiskeelu mõistlikuks pikkuseks 2 aastat. Eeltoodust lähtuvalt kohaldab kohus VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kannatanu V. P (isikukood xxx) isikuõiguste kaitseks süüdistatavale M. Hurt lähenemiskeeld 2 aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu 03.09.2021.a kohtuasja nr 1-21-5703 määruses sätestatud tingimustel, s.o M. Hurdal on keelatud läheneda kannatanu V. Ple isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit, keelata M. Hurdal läheneda kannatanu V. P elukohtadele aadressidel xxx ning xxx lähemale kui 100 meetrit, keelata M. Hurdal kannatanu V. Pga suhtlemine ja igasuguse kontakti otsimine igal viisil, sh vahetult, posti ning elektroonilise sidevõrgu vahendusel (postituste tegemise, telefoni, arvuti või muu elektroonilise sideseadme kaudu). Lähenemiskeeld ei kohaldu suhtlusele ja kontakteerumisele kannatanu V. Pga M. Hurda poolt, mis on vältimatult vajalik M. Hurda ja V. P ühise lapse osas suhtluskorra järgimiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.