1-21-4540 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Kriminaalasi
Jaanus Lomp süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. jaanuari 2022 otsus menetluskulude kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
kannatanu R.L. a (R.L. , isikukood 35007312731) esindaja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsus osas (resolutsiooni punktid 8.4., 10., 11. 12.), millega maakohus: 1) määras kannatanu R.L. a lepingulise esindaja kuludeks enne riigi õigusabi andmist 199,68 eurot; 2) mõistis kannatanu R.L. al tekkinud menetluskulud seoses riigi õigusabi saamisega välja kannatanult endalt; 3) mõistis lepingulise esindaja vähendatud kulud kannatanult ja süüdistatavalt välja vastavalt summades 133,12 eurot ja 66,56 eurot; 4) mõistis süüdistatav Jaanus Lombilt kannatanu R.L. a kasuks välja 66,56 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsustus, millega: 1) määrata kindlaks kannatanu R.L. a esindaja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoffi kulud enne riigi õigusabi määramist summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot 1 sent, sh käibemaks 70 (seitsekümmend) eurot; 2) lugeda maakohtu otsuse punkt 10 õigeks järgmises sõnastuses: R.L. al tekkinud riigi õigusabi kuludest 2/3 ehk 564 (viissada kuuskümmend neli) eurot 80 senti jääb Eesti Vabariigi kanda; 3) R.L. a õigusabi kulu enne riigi õigusabi määramist 420,01 eurot jääb 2/3 ulatuses, s.o summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot 1 sent, R.L. a kanda ja 1/3 ulatuses, s.o summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot, Jaanus Lombi kanda; 4) mõista välja Jaanus Lombilt õigusabi kulu katteks 140 (ükssada nelikümmend) eurot R.L. a kasuks, mis tuleb tasuda R.L. a pangakontole nr XXXXXXX Swedbank pangas.
5.Määrata Advokaadibüroo Objartel & Partnerid-le Jaanus Lombile määruskaebemenetluses osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 32
(kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti. Jätta tekkinud menetluskulu 32,40 eurot riigi kanda.
6.Määrata Advokaadibüroo Pallo & Partnerid-le R.L. ale määruskaebemenetluses osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend) eurot 60 senti. Jätta tekkinud menetluskulu 129,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 07.01.2022 otsusega karistati Jaanus Lompi KarS § 120 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot, mis jäeti KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui J. Lomp ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks KarS § 78 p 1 kohaselt on 07.01.2022. R.L. a tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 127 lg-te 1, 2, 4, 6, § 128 lg 5, § 134 lg-te 1, 2 alusel rahuldati osaliselt summas 450 eurot ning mõisteti välja J. Lombilt R.L. a kasuks koos VÕS § 113 lg 1 lause 2 viivistega. R.L. a tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
2.Sama kohtuotsusega määrati kindlaks tsiviilhagiga seotud kannatanu R.L. a menetluskulud: kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku 847,20 eurot ja kannatanu esindaja tasu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot. Kokku kannatanu tsiviilhagiga seotud õigusabikulud 1046,88 eurot. Arvestades tsiviilhagisse kuuluvate nõuete osakaalu ja tsiviilhagi rahuldamise ulatust, jaotas maakohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdistatava ja kannatanu vahel nii, et kannatanu õigusabikuludest jääb 2/3 kannatanu kanda ja 1/3 süüdistatava kanda. Seega mõisteti R.L. a riigi õigusabi kuludest 2/3 ehk 564,80 eurot välja R.L. alt riigi tuludesse ja 1/3 ehk 282,40 eurot jäi J. Lombi kanda. R.L. a õigusabi kulu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot jääb 2/3 ulatuses (summa 133,12 eurot) R.L. a kanda ja 1/3 ulatuses J. Lombi kanda. Samuti mõisteti välja J. Lombilt õigusabi kulu katteks 66,56 eurot R.L. a kasuks, mis tuleb hüvitada R.L. a pangakontole. J. Lombilt mõisteti R.L. a kasuks välja ka viivis VÕS § 113 lg 1 lause 2 alusel. Menetluskulud tuleb riigi tuludesse tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Maakohtu otsuse sisulisest osast nähtub tsiviilhagi lahendamisega seotud menetluskulude osas järgmine.
3.1.Tsiviilhagiga seotud kannatanu R.L. a menetluskulud on: kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku 847,20 eurot ja kannatanu esindaja tasu enne riigi õigusabi määramist. Kannatanu esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb kannatanu poolt kantud õigusabikulude hüvitamist kokku summas 350,01 eurot perioodi eest, mil riigi õigusabi ei olnud kannatanule veel määratud, kuid esindaja osutas õigusabi kannatanu ja esindaja vahelise kokkuleppe alusel. Esindaja tunnihind on 100 eurot, lisandub käibemaks. Tegevuste aruandes on näidatud järgmised tegevused ja ajakulu: 19.08.2021 suhtlus kliendiga 15 minutit2
25 eurot; 23.08.2021 dokumentidega tutvumine, esmane suhtlus kliendiga 55 minutit - 91,67 eurot; 24.08.2021 sõit Tartu-Jõgeva 50 minutit 41,67 eurot; 24.08.2021 suhtlus kliendiga enne ja pärast kohtuistungit, istungil osalemine (1 tund), 1 tund 30 minutit - 150 eurot; 24.08.2021 sõit Jõgeva-Tartu 50 minutit 41,67 eurot. Kokku ajakulu 4 tundi, mille eest taotleti tasu 350,01 eurot.
3.2.Maakohus lepingulise esindaja tunnihinna osas 100 eurot leidis, et käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff. Arvestades tsiviilasja käiku ehk asjaolu, et kannatanu esindaja on väljaspool riigi õigusabi osutamist osutanud kannatanule õigusabi menetluse esmases faasis, saab lugeda põhjendatuks hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest. Maakohus revideeris esindaja ajakulu õigusteenusele ja peab põhjendatuks ajakulu suhtlusele kliendiga ja dokumentidega tutvumisele enne eelistungit 40 minuti ulatuses (mitte 15+55 minutit). Kannatanu oli eelistungile kutsutud põhjusel, et kohus saaks talle selgitada tsiviilhagi esitamisega seonduvat. Selliseks eelistungiks ettevalmistamiseks vajalik aeg ei ületa 40 minutit, see on piisav ka olemasolevate dokumentidega tutvumiseks. 24.08.2021 toimunud kohtuistungi ajakulu vastab umbes eelistungi kestusele. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lisada täiendavat suhtlusaega kliendiga. Esindaja tegevused ja ajakulu väljenduvad üldjuhul kohtule esitatud menetlusdokumendis või menetlustoimingule kulunud ajas.
3.3.Kuna 24.08.2021 toimus eelistung, millele eelnevalt on esindaja juba kannatanuga suhelnud (19.08.2021 ja 23.08.2021), dokumentidega tutvunud, siis on ülemäärane lisada sellele täiendavat aega eelistungipäeval. Põhjendatud ajakuluks 24.08.2021 eelistungi ajal on 1 tund. Kannatanu esindajal oli ka sõiduaeg 24.08.2021 Tartust Jõgevale 50 minutit ja Jõgevalt Tartusse 50 minutit, kokku on taotletud tasu selle eest 41,67+41,67=83,34 eurot. Maakohus on seisukohal, et kannatanu esindaja sõidule kulunud aja eest arvutatud tasu ei saa vastaspoolelt välja mõista, mistõttu kohus selle tasu suurust ka ei arvuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 p 17 olnud seisukohal, et: „Kolleegium leiab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu.... Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.“ Seega ei kuulu vastaspoole hüvitatava menetluskulu hulka esindaja ajakulu sõidule. Esindaja sõidukulu (transpordikulu, s.o. bussipileti või autokütuse maksumus) hüvitamist taotletud ei ole. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kannatanu õigusabi kulu enne riigi õigusabi osutamist 1 tunni 40 minuti eest, mis on (lähtudes tunnitasust 100 eurot) 66,40+100=166,40 eurot. Lisandub käibemaks 33,28 eurot, kokku 199,68 eurot. Kokku on kannatanu tsiviilhagiga seotud õigusabikulud 1046,88 eurot (847,20+199,68).
3.4.Maakohus on kannatanule määranud esindaja riigi õigusabi korras üksnes tsiviilhagiga seotud toiminguteks. Seega on kannatanu riigi õigusabi kulud kogu ulatuses tsiviilhagiga seotud menetluskulud. KrMS § 182 lg 2 sätestab, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Arvestades tsiviilhagisse kuuluvate nõuete osakaalu ja tsiviilhagi rahuldamise ulatust, jaotas maakohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdistatava ja kannatanu vahel nii, et kannatanu õigusabikuludest jääb 2/3 kannatanu kanda ja 1/3 süüdistatava kanda.
3.5.TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud täies ulatuses riigi tuludesse välja. Kuna kannatanu tsiviilhagi jääb 2/3 ulatuses rahuldamata, kuuluvad tema menetluskulud kannatanult väljamõistmisele. Seega jääb kannatanu riigi õigusabikuludest (847,20 eurot) 2/3 ehk 564,80 eurot kannatanu R.L. a kanda ja 1/3 ehk 282,40 eurot J. Lombi kanda. Kannatanu õigusabi kulu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot jääb 273 ulatuses (summas 133,12 eurot) R.L. a kanda ja 1/3 ulatuses ehk 66,56 eurot J. Lombi kanda. Määruskaebus
4.Tartu Maakohtu 07.01.2022 määruse peale esitas määruskaebuse kannatanu R.L. a esindaja vandeadvokaadi abi J. Reilik-Bakhoff, kes palub tühistada maakohtu otsuse p-d 8 (4), 10, 11 ja 12 ning teha uus määrus, millega: - määrata kannatanu R.L. a lepingulise esindaja tasu suuruseks enne riigi õigusabi määramist 420,01 eurot; - jätta kannatanu R.L. a 2/3 riigi õigusabi kuludest (osa, mida ei mõistetud välja J. Lombilt) Eesti Vabariigi kanda; - jätta J. Lombi kanda 1/3 kannatanu R.L. a lepingulise esindaja kuludest, s.o 140,00 eurot. Samuti jätta määruskaebuse kulud riigi kanda.
4.1.Kaebaja hinnangul on maakohus menetluskulusid kindlaks määrates eksinud. Tartu Maakohtu 07.01.2022 kohtuotsuse p 8 alapunkt 4 kohaselt on R.L. a kannatanu esindaja tasu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot. Kaebaja leiab, et enne riigi õigusabi teenuse saamist olid kaebaja esindaja kulud mitte 199,68 vaid 350,01 eurot, millele lisandus käibemaks, seega kokku 420,01 eurot (lisa 1).
4.2.KrMS § 173 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse kulud on mh menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ning p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaebaja hinnangul on kogu nõutud summa põhjendatud: advokaadi esmane suhtlus kliendiga ja dokumentidega, sh kriminaalmenetlustoimikuga tutvumine on võtnud kokku 15 minutit ja 55 minutit ehk 1 tund 10 minutit, mida ei saa kuidagi pidada põhjendamatuks. Täiendavalt on lepinguline esindaja osalenud istungil 1 tund ja enne seda ning pärast istungit jaganud kliendile selgitusi vastavalt 15 minutit ja 15 minutit. Seega oli õigusabiteenuse kulu kokku 2 tundi 40 minutit ning läks kannatanule maksma 266,67 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 320,00 eurot.
4.3.Täiendavalt on kannatanu pidanud tasuma lepingulise esindajale sõidukulu Tartust Jõgevale sõidu eest (lepingulise esindaja isikliku sõidukiga) ja sellele kulutatud aja eest. 41,67 x 2=83,34 eurot, millele lisandub käibemaks ning kokku on sõidukulu koos sõidule kulutatud aja eest 100 eurot. Sõidukulu ja sõidule kulutatud aja kulu on hüvitatav ka riigi õigusabi korras, mistõttu on arusaamatud kohtuniku selgitused istungil, et lepingulise esindaja sõidukulu menetluskuluna arvesse ei lähe.
4.4.Kohtuotsuse p 10 kohaselt mõistis maakohus R.L. alt kui kannatanult kriminaalmenetluses riigi õigusabi kuludest 2/3 ehk 564,80 eurot välja riigi tuludesse. Kaebaja juhib tähelepanu lisaks sellele, et Tartu Maakohus on eksinud ka kohtuotsuse p-s 11, kui jättis kaebaja kanda riigi õigusabi kulud enne õigusabi määramist 2/3 ulatuses. Nimelt on Tartu Maakohtu
26.08.2021 kohtumääruse resolutsiooni p 2 kohaselt määratud kannatanu R.L. ale esindaja riigi õigusabi korras kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Seega erinevad teineteisest 26.08.2021 kohtumääruse p 2 ning 07.01.2022 kohtulahendi p 10 oluliselt osas, millega on määratud Tartu Maakohtu poolt kriminaalmenetluse kulude tasumise kord. Esindaja teeb viite Riigikohtu 27.12.2019 otsusele asjas nr 1-18-3901 (p 15) ja 13.02.2013 määrusele asjas 3-2-1-152-12 (p 23) ning leiab, et maakohus on eksinud, kui mõistis kannatanule osutatud riigi õigusabi kuludest 2/3 ehk 564,80 eurot välja riigi tuludesse. Kuna riigi õigusabi anti ilma hilisema kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis ei ole käesolevas kriminaalmenetluses alust kohustada R.L. a hüvitama talle riigi õigusabi eest makstavat tasu ja riigi õigusabi kulusid.
5.Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.02.2022.
6.Tähtaegselt esitas oma seisukoha süüdistatav J. Lombi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes leiab, et on seisukoha avaldanud 28.01.2022 menetlusdokumendis vastusena maakohtu nõudele ning jääb nende seisukohtade juurde. Määruskaebus puudutab kannatanult riigi õigusabi kulude hüvitamist ja kannatanu esindaja tasu suuruse määramist. Määruskaebus ei puuduta J. Lombi poolt riigi tuludesse makstavaid summasid, mistõttu selles osas J. Lombil seisukoht puudub ja jätab kannatanu taotlused kohtu otsustada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga osaliselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise kannatanult väljamõistetud menetluskulude, lepingulise esindaja kindlaks määratud menetluskulude suuruse ja J. Lombilt R.L. a kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Ekslik on süüdistatava kaitsja seisukoht, et määruskaebus puudutab üksnes riigi õigusabiga seotud kulusid, mis süüdistatavat ei mõjuta, vaid kannatanu esindaja on vaidlustanud ka lepingulise esindajana kindlaks määratud menetluskulude suurust ning sellest tulenevalt mõjutab see ka J. Lombilt R.L. a kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust.
8.KrMS § 191 lg 1 kohaselt võib prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, otsustuse vaidlustada vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või KrMS 15. peatüki kohaselt (määruskaebemenetlus). Kannatanu esindaja on valinud menetluskulude vaidlustamise määruskaebemenetluse korras.
9.Kohtukolleegium peab märkima, et maakohtu resolutsioon seoses kannatanu riigi õigusabi saamisega tekkinud menetluskulude väljamõistmises kui ka kannatanu esindaja lepingulise esindaja tekkinud kulude väljamõistmises on väga raskesti jälgitav. Nii on otsuse resolutsioonis toodud peaaegu et samas ulatuses menetluskulude väljamõistmise põhjendav osa, kui otsuse sisulises osas. See teeb aga resolutsiooni raskesti jälgitavaks ning arusaamatuks. Ka riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuotsuse resolutiivosas ei ole üldjuhul vaja iga menetluskulu liigi kohta eraldi otsustust teha, kuid eraldi tuleb välja tuua otsustus sundraha väljamõistmise kohta. (RKKKo 3-1-1-79-14, p 52). Seega ei oleks tulnud ka maakohtul välja kirjutada muud, kui millised osad menetluskuludest ja sundrahast jäävad süüdistatava kanda ning milline osa tuleks hüvitada kannatanul endal või milline osa süüdistataval kannatanule. Lisaks kriminaalmenetluses reguleerib menetluskulude väljamõistmist kriminaalmenetluse seadustik ning vaatamata sellele, et menetluskulud tekkisid seoses tsiviilhagi lahendamisega, ei tugineta kulude ja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Tsiviilhagi lahendamisega tekkinud menetluskulude osas on olemas vastavad sätted, mis reguleerivad menetluskulusid (KrMS § 182).
10.Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse sellest, kas maakohtul oli õigus kannatanult välja mõista kannatanul tsiviilhagi menetlemisega tekkinud riigi õigusabi kulud. Kohtukolleegium nõustub kannatanu esindajaga, et maakohus on eksinud, kui on jätnud riigi õigusabist tekkinud menetluskulud osaliselt ka kannatanu kanda. Sama kohtunik on 26.08.2021 määrusega rahuldanud kannatanu R.L. a taotluse ja määranud kannatanu R.L. ale esindaja riigi õigusabi korras kriminaalasja nr 1-21-4540 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Maakohus on vägagi põhjalikult analüüsinud, kuidas kannatanul puuduvad rahalised vahendid ning ta ei pruugi olla võimeline õigusabikulusid ise kandma. Seega, kannatanu kanda jäetud osa, ei tule mitte välja mõista R.L. alt riigituludesse, vaid kannatanul tekkinud menetluskulud jäävad riigi kanda. Maakohus viitab TSMS § 190 lg-le 4, mille kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluses reguleerib kannatanule esindaja määramist KrMS § 41 lg 3, mille kohaselt kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Maakohus on andnud kannatanule RÕS alusel riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, seega ei tulene ka kannatanule kohustust riigi õigusabi kulusid hüvitada ja need jäävad riigi kanda. RÕS § 28 näeb ette võimaluse ka teatud erandlikel juhtudel mõista välja menetluskulud sõltumata sellest, et need on määratud esialgselt hüvitamiskohustuseta. Selles osas ei ole maakohus midagi põhjendanud ning puudub ka selle aluseks olev rahandusministeeriumi või vastava valitsemisala asutuse taotlus. Seega, on R.L. riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest vabastatud ning R.L. al hüvitamiskohustust ei ole.
11.Lisaks menetluskulude väljamõistmisele valelt isikult vaidlustab kannatanu esindaja ka väljamõistetud menetluskulude suurust enne riigi õigusabi osutamise määramist ehk lepingulisest esindajast tulenevaid kulusid – kulude kindlaksmääramist ning jaotumist. Esmalt on vaidlus selles, kas esindaja õigusteenuse ajakulu oli põhjendatud maakohtul vähendada ning teisalt, kas sõidule kulunud aeg tuleks arvestada menetluskulude hulka. Jääb täiesti arusaamatuks, miks maakohus on asunud seisukohale, et ei kuulu vastaspoole hüvitatava menetluskulu hulka esindaja ajakulu sõidule. Maakohus on üldse jätnud selle kindlaks määramata ja välja mõistmata. Maakohus põhjendab enda seisukoha Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendiga asjas nr 3-2-1-65-13. Ringkonnakohus selle viitega ei nõustu ja leiab, et lepinguline esindaja ei saa olla halvemas olukorras, kui riigi õigusabi korras esindaja, kellele selline tasu kindlaks määratakse ja vastavalt menetluspoolelt ka välja mõistetakse KrMS § 175 lg 1 p 4 ja advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sõidule kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul muu menetlusosalise vajalik kulu. Küll tuleb märkida, et kaitsja esitatud arvest, maakohtu otsusest ja määruskaebusest ei ole päris täpselt aru saada, kas see summa käsitleb nii sõidukulusid kui ka sõidule kulunud aja osa. Tegevuste nimekirja kohaselt on kommentaariks märgitud sõit vastavalt siis Tartu-Jõgeva või Jõgeva-Tartu. Määruskaebuses räägib esindaja aga nii sõidukuludest kui ka sõidule kulunud ajast. Isegi, kui see oleks ainult sõidule kulunud aeg, leiab
ringkonnakohus, et tegemist on põhjendatud kuluga, mille välja mõistmata jätmine ei olnud põhjendatud. Esindajal on kulunud Tartust Jõgevale sõiduks 50 minutit ja Jõgevalt Tartusse sõiduks 50 minutit, mille ees taotleb tasu 41,67 eurot + 41,67 eurot, s.o kokku 83,34 eurot. Kulud on põhjendatud ning tuleb lugeda lepingulise esindaja kulude hulka.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud ka maakohtu selgitused, miks tuleb vähendada esindaja kulusid seoses esindatavaga suhtlemisega. Maakohus põhjendas kulude vähendamist muuhulgas sellega, et esindaja tegevused ja ajakulu väljenduvad üldjuhul kohtule esitatud menetlusdokumentides või menetlustoiminguks kulunud ajas. Selleks, et esindaja saaks siiski kannatanut esindada, tuleb tal arvestada ka kannatanu seisukohta ning teha isikule selgeks nii menetluse kulgemine kui ka kannatanu arusaamisvõime toimuvast. Arvestada tuleb sellega, et kannatanu osaleb menetlustes tavaliselt esimest korda, kannatanuks langemine on talle suur stress, kohtumenetlus võõras ning keeruline ja ka maakohus ise leidis, et kannatanu võib esindaja näol vajada täiendavat abi. Esindaja on selgelt välja toonud kulunud ajal osutatud teenuse ning ka määruskaebuses on üle korratud, et advokaadi esmane suhtlus kliendiga ja dokumentidega, sh kriminaalmenetlustoimikuga tutvumine on võtnud kokku 1 tund 10 minutit, mida ei saa kuidagi pidada põhjendamatuks. Täiendavalt on lepinguline esindaja osalenud istungil 1 tunni ja enne seda ning pärast istungit jaganud kliendile selgitusi vastavalt 15 minutit ja 15 minutit. Seega oli õigusabiteenuse ajakulu kokku 2 tundi 40 minutit. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et õigusabi on paisutatud suur või olnud ebamõistlik. Ehk põhjendatud on taotletud menetluskulud sõidule kulunud aja osas rahuldada 83,34 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Samuti maakohtu poolt maha arvestatud õigusabile kulunud aeg ei olnud põhjendatud ning põhjendatud on õigusteenusele osutatud aeg hüvitada 2 tunni 40 minuti ulatuses. Kokku leiab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja esitatud tasu eest on põhjendatud hüvitada esindajale taotletud 420,01 eurot, sh käibemaks 70 eurot.
13.Kuna ringkonnakohus teeb korrektiive ka lepingulise esindaja menetluskuludes, siis muudab see ka süüdistatav J. Lombilt R.L. a kasuks väljamõistetud menetluskulusid. Nimelt ei ole vaidlust selles, millises proportsioonis on tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud kannatanult ja süüdistatavalt välja mõistetud (vastavalt 1/3 ja 2/3). Kuna lepingulise esindaja tasu on põhjendatud summas 420,01 eurot, siis tuleb käesoleva määruse alusel hüvitada J. Lombil R.L. a kasuks 140 eurot maakohtu otsuse näidatud kontole. Ülejäänud osas, s.o 280,01 eurot, tuleb jätta kannatanu kanda, mitte riigi kanda nagu on taotlenud esindaja.
14.Tähtaegselt esitas süüdistatav J. Lombi kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuningas riigi õigusabi taotluse, milles taotleb määruskaebusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest 60 minuti ulatuses tasu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades määruskaebuse mahtu ning esitatud sisuliselt paarirealist määruskaebust ning selles toodud seisukohtade asjakohasust, on põhjendatud tasutaotlus rahuldada 30 minuti ulatuses, s.o summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude määruskaebemenetluses, siis KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud riik.
osas
15.Tähtaegselt esitas riigi õigusabi taotluse ka kannatanu R.L. a esindaja vandeadvokaadi abi J. Reilik-Bakhoff, kes taotleb määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 130 minutit ja kohtuotsuse ning teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumise ning kliendile olukorra selgitamise eest 30 minutit kokku tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot.
Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja eksinud määruskaebuse koostamise ja esitamisele kulunud summa arvutamisel, tuues välja, et ilma käibemaksuta on 130 minuti eest saadav tasu 81 eurot. Vaatamata sellele, et tegemist on eelduslikult arvutusliku veaga, ei pea ringkonnakohus ka õigeks, et määruskaebuse koostamisele on kulunud 130 minutit. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles korratud maakohtu seisukohti, on põhjendatud määruskaebuse koostamise ja esitamise ajakulu 90 minutit. 90 minutile vastab tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega, taotletud summa osas 129,60 eurot on tasutaotlus lõppkokkuvõttes põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 187 lg 1 nimetatud lahendi ning kannatanule anti riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, siis jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda.
16.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 341 lg-st 3, §-st 191, § 175 lg 1 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsuse osaliselt R.L. alt väljamõistetud riigi õigusabist tulenevate menetluskulude osas, lepingulise esindajale kindlaks määratud menetluskulude suuruse ja J. Lombilt R.L. a kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsustuse, millega jätab kannatanu R.L. al tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda, määrab kindlaks lepingulise esindaja õigusteenuse kogusummaks 420,01 eurot ja kohustab J. Lompi hüvitama R.L. ale lepingulise esindaja tasu 140 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.