1-22-649
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. märts 2022, Pärnu
Kriminaalasja number
1-22-649 (11250100378)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Marie-Liis Orav
Prokurör
abiprokurör Maarja Gustavson
Kriminaalasi
Aleksandr Zalimski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluse korras
Süüdistatav
Aleksandr Zalimski
Tõlk
Elu- või asukoht ja aadress: xxx; viibimiskoht Tallinna Vangla Isikukood või sünniaeg: 37612254214 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Kontaktandmed: x Perekonnaseis: x Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 10.10.2010-11.10.2010; kinni peetud uuesti 21.01.2022 ning vahistatud Pärnu Maakohtu 21.01.2022 määrusega nr 1-11-2939 kuni 21.03.2022 Eve Einland-Ots Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Lk 1 / 4
1-22-649 KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksandr Zalimski ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.10.201011.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, ning lugeda seeläbi koheselt lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 21.01.2022. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
1-22-649 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Aleksandr Zalimskit süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos B. M-iga tahtlikult käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses, narkootilist ainet amfetamiini ja kanepit. Nimelt 09.10.2010.a X täpselt tuvastamata kohas ja ajal omandas B. M. tuvastamata isikult ebaseaduslikult vähemalt 12,36 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mida vedas Aleksandr Zalimski koos B. M-iga sõiduautoga Lada registreerimismärgiga XXX, X linna. Isikud valdasid ja vedasid narkootilist ainet amfetamiini ja kanepiõisikuid sõiduauto Lada 111, registreerimismärgiga XXX, salongis täpselt tuvastamata ajast kuni 10.10.2010 kella 05.30ni, mil X linnas X elamu ees peeti sõiduauto kinni. Sõiduautot Lada juhtis Aleksandr Zalimski ja kõrvalistmel oli B. M. Ebaseaduslik narkootiliste ainete valdus lõpetati süüdlaste tahtest olenemata põhjusel isikute kinnipidamise ja aine ära võtmisega. Sõiduautost Lada, registreerimismärgiga XXX, leiti kokku 95 minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise ainega ja üks minigrip kilekott rohelist värvi taimse puruga. Narkootilise aine ekspertiisiga on tuvastatud, et üheksakümne viies minigrip kilekotis olev pulber massiga kokku 63,48 grammi sisaldas 12,437 grammi puhast amfetamiini ning ühes minigrip kilekotis oleva taimne puru massiga 2,84 grammi puhul on tegemist kanepiõisikutega (marihuaana), mille THC sisaldus on üle 0,2%. Samuti ajavahemikul 2010 augustist kuni 10.10.2010.a omandas Aleksandr Zalimski X linnas ebaseaduslikult B. M. ja tuvastamata isikute käest 1 grammi kaupa, vähemalt 15 korral, narkootilist ainet amfetamiini, hinnaga 250 krooni üks gramm. Narkootilised ained amfetamiin ja kanep ning selle töötlemisproduktid (s.h marihuaana), mille THC sisaldus ületab 0,2%, kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Aleksandr Zalimskil puudus luba käidelda amfetamiini ja kanepit. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini puhul 1,3 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi). Aleksandr Zalimski teadis, et tema valduses on narkootilised ained ning seda, et narkootiliste ainete valdamiseks ja vedamiseks, on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Aleksandr Zalimski narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Aleksandr Zalismki käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Lk 3 / 4
1-22-649
Seega Aleksandr Zalimski, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mis on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Aleksandr Zalimski süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistamist vangistusega 3 (kolm) aasta. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksandr Zalimski ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2010.a kuni 11.10.2010 so. 2 (kaks) päeva ning lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse (1 kuu 28 päeva vangistust) kandmise alguseks 21.01.2022. a. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tunnistab end süüdi. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 1635 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendeid ei ole. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Süüdimõistetu ei soovinud otsuse kirjalikku tõlget ja kohus selgitas talle ka tagajärgi KrMS § 10 lg 7 p 2 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.