Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada Rasmus Urbaniku käitumiskontrolli ajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud retsepti alusel tarvitatavad narkootilised või psühhotroopsed ained; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Rasmus Urbaniku süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) kuid vähemalt kuni 29.04.2021 suures koguses narkootilist ainet kanepit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta ebaseaduslikult kuni tema kinnipidamiseni politseitöötajate poolt 29.04.2021 kell 18.15-ni Tallinnas xxx maja taga, mil tema valdusest leiti ja võeti ära 3 pabernutsakat rohelise taimse ainega. Aineks osutus kanepiõisikud massiga kokku 10,15g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,6%-12%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Rasmus Urbanik ebaseaduslikult enda elukohas xxx kuni 29.04.2021, mil algusega 19.22 toimunud läbiotsimise käigus andis Rasmus Urbanik vabatahtlikult välja kanepiõisikud massiga kokku 38,6g mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,3%-22%, kanepivarretükid massiga 3,15g ning kanepiseemned massiga kokku 1,6771g; Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhtal kujul 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Rasmus Urbanik narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 65 inimest.

Seega pani Rasmus Urbanik toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Rasmus Urbaniku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Rasmus Urbaniku karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud retsepti alusel tarvitatavad narkootilised või psühhotroopsed ained ning ta kohustub osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Rasmus Urbanikult välja mõista menetluskulud järgnevalt: narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 1344 eurot, kaitsjatasu summas 173,38 eurot ja sundraha summas 1635 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust istungist on ta loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Rasmus Urbaniku süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Rasmus Urbanik tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub konfiskeerimisele süüdistatava valduses olnud vara kokkuleppes ettenähtud viisil ja ulatuses. Seejuures on süüdistatav Rasmus Urbanik kokkuleppes nõustunud vara konfiskeerimisega. Kuriteo toimepanemise vahendina on põhjendatud konfiskeerida kõik narkootiliste ainete käitlemiseks kasutatud vahendid. Laiendatud konfiskeerimise korras tuleb Rasmus Urbanikult konfiskeerida ka sularaha summas 265 eurot. Kohus märgib laiendatud konfiskeerimisega seoses, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse, KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav vara legaalset päritolu tõendanud ning on nii sõlmitud kokkuleppes, kui ka kohtuistungil nõustunud varade konfiskeerimisega. Kohtu veendumust selles, et isikule kuuluv vara pärineb kuritegudest, süvendab muuhulgas seegi, isiku juurest leiti suures koguses narkootilist ainet, narkootilise aine käitlemiseks kasutatavaid esemeid ning tema valdusest leiti arvestatavas koguses sularaha. Kõik

need asjaolud viitavad kogumis isiku poolt narkootiliste ainete käitlemisele. Kõike eeltoodut arvesse võttes on alust eeldada konfiskeerimisele kuuluvate varade kuritegelikku päritolu, mistõttu on konfiskeerimine kokkuleppes ettenähtud kujul põhjendatud. Samuti kuuluvad Rasmus Urbanikult väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 1344 eurot ja määratud kaitsja tasud summas 173,38 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a 1635 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Asitõenditeks olevad esemed ehk kõik soonkinnisega kilekotid, pabervoldikud, fooliumitükid, klaaspurgid, tikutoos, anum, plastpurk ja digitaalkaal tuleb on kuriteo toimepanemiseks kasutatud esemed ja need tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.